Joonistuskogu

Seoses avariiohtliku olukorraga Tartu Kunstimuuseumi Vallikraavi tänava majas on kunstikogud, raamatukogu ja arhiiv külastusteks ja laenutusteks ajutiselt suletud. Raamatukogu ja arhiivi loodame avada käesoleva aasta septembris Rüütli tn 21. Kunstikogud saavad endale hoiukoha ilmselt Raadil.

Vabandame ebamugavuste pärast. Hoiame teid edasise sündmuste käiguga kursis.

Tartu Kunstimuuseumi joonistuskogu esimesed tööd omandati 1941. aastal ning praeguseks on kogus üle 4000 teose. Tinglikult võib need jagada kaheks – joonistused kui iseseisvad kunstiteosed ja joonistused kui esialgsed kavandid, lisaks veel arvukad aktikrokiid. Esindatud on kõikvõimalikud joonistusvahendid – süsi, pliiats, sangviin, seepia, tušš, viltpliiats, rasvakriit, samuti on joonistuskogus hulk kollaažitehnikas töid.

Kogu tuumiku moodustavad Eesti kunstnike tööd Teise maailmasõja eelsest perioodist ning 20. sajandi keskpaigast – näiteks on varasematest meistritest esindatud hästi Kristjan Raud peamiselt Kalevipoja-aineliste töödega, Nikolai Triik portreedega ning Ado Vabbe oma laiaulatusliku loominguga (sealhulgas „Parafraasid” ehk 1914. aastal valminud esimesed Eesti abstraktse kunsti näited). Eraldi saab esile tõsta Karin Lutsu pärandit, mis moodustab märkimisväärse osa nii graafika- kui joonistuskogust. Sõjajärgsest ajast annavad kõige parema pildi Ülo Soosteri joonistused. Ehkki joonistuskogu koosneb peamiselt Eesti kunstnike töödest, on esindatud ka baltisakslased – Johann Wilhelm Krause, August Matthias Hagen ja Julie Hagen-Schwarz, Carl Timoleon von Neff jt. Muuseum on järjepidevalt omandanud ka 20. sajandi teise poole ja nooremate põlvkondade kunstnike loomingut.

Tutvu Tarmtusi koguga MuISis