UUDISED

Muuseumi kogud ja raamatukogu (Vallikraavi 14) on ajutiselt külastajatele suletud. Vabandame ebamugavuste pärast. Raekoja plats 18 asuv näitustemaja on endiselt külastajatele avatud. Tere tulemast!

Nädala sündmused Tartmusis: ruumigurmaani kaardi esitlus ning „Kogu lugu!“ Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist

Selle nädala neljapäeval toimuvad muuseumis mitmed näituseid avavad üritused – Pille Epner esitleb ruumigurmaani kaarti, Kai Lobjakas tutvustab Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogu ning toimuvad viimased venekeelsed tuurid näitustel „Kes loob linna?“ ja „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“.

N, 24.11. kl 17.00 ruumigurmaani kaardi esitlus näitusel „Kes loob linna?“ 

Näitusega „Kes loob linna?“ kaasnev alternatiivne illustreeritud Tartu linna kaart on informatiivne ja atraktiivne nii linna külalisele kui ka kohalikule elanikule, tutvustades olulisemaid nüüdisarhitektuuri objekte ja omapärast ning head Tartu väliruumi.

Üritusel osalemine tasuta.

Kl 18.00 „Kogu lugu!“ Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist

Sarja „Kogu lugu!“ järgmise ürituse keskmes on Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mida tutvustab muuseumi direktor ning näituse „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ kuraator Kai Lobjakas. Tarbekunstimuuseum avati riikliku kunstimuuseumi filiaalina 1980. aastal. Muuseumi avamine oli väga tähenduslik sündmus mitte ainult siinse tarbekunstiajaloo vaid tollase kaasaegse tarbekunsti jaoks. Aktiivse ja süstemaatilise kogumisega tehti algust 1950. aastatel, mis pani tänastele kogudele väga suures osas aluse. Juttu tuleb sellest, kuidas on aja jooksul muutunud tarbekunsti ja disaini tähendus mänginud rolli muuseumi ja selle kogude kujunemisel.

Osalemine muuseumipiletiga.

Kl 18.00 Venekeelsed giidituurid näitustel „Kes loob linna?“ ja „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ koos Julia Polujanenkovaga

Osalemine muuseumipiletiga.

R, 25.11. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest! Tere tulemast!

L, 26.11. kl 12.00-14.00 noorteprogrammi „Muuseumiga on põnev!“ kohtumine, teemaks moedisain

Noored kohtuvad moedisainer Marit Ilisoniga, kes laseb sisse piiluda oma loomingulisse maailma ning räägib erinevatest kogemustest ja põnevatest seikadest moedisaineri töös.

PS: Liitu Tartmusi infolistiga ja ole esimene, kes uutest näitustest ja üritustest kuuleb! Liitumiseks kirjuta soovist aadressil hannaliis@tartmus.ee.

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna juhataja
Tel: 58817801
Email: hannaliis@tartmus.ee


 

Nädala sündmused Tartmusis: muuseumi sünnipäev ning „Muuseumi akadeemia“ koos Kadri Leetmaa, Kaja Pae ja Jarno Lauriga

Sellel nädalal on Tartu Kunstimuuseumi sünnipäev, mille puhul saab 17. novembril muuseumi tasuta külastada. Samal päeval toimub ka järgmine „Muuseumi akadeemia“, kus räägitakse Annelinna näitel linnaruumi uurimisest ja kujundamise võimalustest. Ettekannetega esinevad TÜ inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa, arhitekt ning EKA õppejõud Kaja Pae ja Tartu linnavalituse abilinnapea Jarno Laur.

N, 17.11. kl 17.00 näitust „Kes loob linna?“ saatev „Muuseumi akadeemia“ koos Kadri Leetmaa ja Kaja Paega

Novembrikuu „Muuseumi akadeemias“ räägitakse linnaruumi uurimisest ja linnaruumi mõjutamise ning kujundamise võimalustest ning seda peamiselt Annelinna näitel.

Kavas on kaks pikemat ja üks lühem ettekanne.

Kadri Leetmaa (TÜ inimgeograafia teadur)

Millised rahvastikumuutused on Annelinnas viimasel ajal aset leidnud? Milline on elanike valmidus osaleda oma kodukoha kujundamises, kes saaksid vedada sotsiaalset ruumi elavdavaid kodanikualgatusi vabaplaneeringuga, tüüpiliselt passiivsemates linnaosades? Ettekanne põhineb TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja TÜ Rände- ja linnauuringute keskuse poolt läbi viidud rahvusvahelise uurimisprojekti tulemustel, mis keskendus sotsiaalsetele muutustele endistes paneelelamupiirkondades ning neile muutustele reageerivatele planeerimisstrateegiatele.

Kaja Pae (arhitekt, EKA õppejõud)

Kuidas luua diskussiooni mitmekülgsete ja keerukate linnaruumi puudutavate küsimuste üle? Sellest tuleb juttu Annelinna visioonikonkursi ja kaasnenud ürituste põhjal. Milliste ideede ja tulemusteni on visioonikonkurss jõudnud? Kas visioonikonkursi formaat ja praktikas samm-sammult organiseeruv urbanism saavad koos toimida?

Jarno Laur (Tartu linnavalituse abilinnapea)

Kaasamine, osalemine ja avaliku ruumi loomine Tartus – mida linnavalitsus teeb?

Ettekannetele järgneb arutelu.

Üritus saadab Tartmusis avatud arhitektuurinäitust „Kes loob linna?“, mis uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Üritusel osalemine tasuta.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/903423926468917/

SÜNNIPÄEV

17. november on Tartu Kunstimuuseumi sünnipäev, mille puhul saab muuseumi külastada tasuta! Sellel aastal saab muuseum 76 aastaseks. Palju õnne!

Tere tulemast!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna juhataja

Tel: 58817801

Email: hannaliis@tartmus.ee


 

Tartmusis avatakse näitus kollektsionäär Matti Miliuse kunstiretkedest

Alates 12. novembrist on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud näitus ülimõjukast Tartu kunstikogujast Matti Miliusest (1945–2015). Väljapaneku fookuses on Miliuse tutvustevõrgustik, eriti kunstiringkondades väljaspool Tartut. Eksponeeritud on mitmed Miliusele kuulunud avangardi tippteosed kunstnikelt nagu Ilya Kabakov ja Leonhard Lapin. Näitus „Maadeavastaja Milius“ jääb avatuks 31. detsembrini 2016.

Näituse eesmärgiks on heita valgust Matti Miliuse tegevusele kuraatori, koguja ja karakterina nii teistes Eesti paikades kui Eestist kaugemal. Pealkiri „Maadeavastaja Milius“ viitab tema ambitsioonile laiendada oma kunstikogu geograafiliselt. Milius oli koguja ja kuraatorina aktiivne nii nõukogude ajal kui pärast taasiseseisvumist. Suure osa nõukogude ajal kogutust moodustas just liiduvabariikide – Läti, Leedu, Ukraina, Venemaa, Armeenia ja Aserbaidžaani kunst. Taasiseseisvumise järel lisandusid soome kunstnike tööd.

Matti Miliuse kunstikogu on olnud üks Eesti suurimaid, tippajal kuulus sinna üle 150 maali ning umbes 2000 graafilist lehte ja eksliibrist. Oma elu jooksul sai ta töid mitmesajalt eri kunstnikult, tavaliselt ilma rahata. Miliuse põhihuviks oli oma kaasaegsete avangardistlik, nõukogude ajal ametlikult tunnustamata kunst.

Lood Miliusest, mida näitusel näha-kuulda saab, annavad aimu, kuidas sai kollektsioon selliseks, nagu see oli. Miliuse suhe kunstnikuga oli alati isiklik ja seeläbi oli kollektsioon suuresti tema sõprade-tuttavate nägu. Omaette tähelepanu on näitusel pööratud pseudonüümile Moguchi ning Miliuse osavõttudele mitmetest häppeningidest, mis näitavad Miliust kui loomupärast esinejat – omadus, mis talle kunstikogumisel samuti abiks tuli.

Väljapanekus on rikkalikult fotosid, intervjuusid, tekste ja Matti Miliusega seotud esemeid. Miliuse kogust on valitud välja mitmed, ent kaugeltki mitte ainsad talle kuulunud avangardi tippteosed, mis jõudsid tema kätte kunstiretkedel Soome, Lätti, Leetu ja Venemaale.

Näitus moodustab osa Tartmusi arhiiviprojektist Tartu’88, mille eesmärgiks on põhjalikumalt kaardistada viimase 25 aasta Tartu kunstielu võtmeteemad ja -figuurid.

Näitusel on esindatud järgmised kunstnikud: Elena Balsiukaitė-Brazdžiūnienė (LT), Ilmārs Blumbergs (LV), Gleb Bogomolov (RU), Haralds Elceris (LV), Toomas Griin, Aime Hansen, Jorma Hautala (FI), Danutė Jonkaitytė (LT), Ilya Kabakov (RU/US), Linas Leonas Katinas (LT), Raivo Kelomees, Lauri Kulpsoo, Leonhard Lapin, Tõnu Noorits, Miervaldis Polis (LV), Ain Protsin, Eduard Šteinberg (RU), Raivo Tasso, Malev Toom, Reiu Tüür, Silver Vahtre ja Toomas Vint.

Kuraator: Ruuda Liisa Malin

Näituse koordinaator: Peeter Talvistu

Näituse toimkond: Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Kadri Mägi ja Ago Teedema

Tänud: Renna Ali, Mati Aun, Inese Baranovska, Lilija Dinere, Viktor Gurov, Pikkar Joandi, Tiiu Kimber, Kaisa Kivimaa, Mart Lepp, Jane Liiv, Harry Liivrand, Jaan Malin, Vladimir Pavlov, Tiina Piikmann, Olga Pole, Margus Punab, Kristjan Raba, Inga Rätsep, Aet Sorokolet, Riho Suurmets, Toms Zvirbulis, Peeter Urbla, Andris Vitolins

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/712470415582079/

 

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna juhataja
Tel: 58817801
Email: hannaliis@tartmus.ee


 

Tartmusis avatakse näitus Tartu linnavaadetest Eesti kunstis

Alates 11. novembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud uus muuseumi rikkalikke kogusid tutvustav näitus Tartu linna kujutavast maalist ja graafikast läbi Eesti kunstiajaloo. Esindatud on hulgaliselt Pallasega seotud kunstnikke nagu Nikolai Triik, Johannes Võerahansu ja Kaarel Liimand ning ka mitmed 19. sajandi baltisaksa kunstnikud. Näitus jääb avatuks 19. veebruarini 2017.

Näituse eesmärk on tutvustada Tartu Kunstimuuseumi kogusid, pakkudes vaatamiseks läbi aastasadade loodud kujutisi Tartu linnast. Tartu sümbolväärtusega kohtade näitel annab väljapanek ajaloolise ülevaate linna tajumis- ja kujutamisviiside arengust Tartu kunstis. Külastajale pakutakse võimalust Tartu kunstnike loomingu kaudu teha jalutuskäik läbi Tartu linnaruumi tuntud paikade ajaloo ja märgata muutusi, mis on toimunud nii linnas kui teostes, millel seda on jäädvustatud.

Tartu linna puhul saab välja tuua kohti ja sümboleid, mis paljude teadvuses sellele omapalgelise identiteedi annavad. Niisiis on ka see näitus üles ehitatud neljale paigale, mis tihti Tartuga seostuvad – Tartu äärelinnad, Emajõgi, Tartu Ülikooli peahoone ning Toomemägi. Neid paiku kujutavate teoste vahendusel on eriti hästi võimalik jälgida muutusi nii Tartu linnas kui selle kunstiloos.

Näitusel esindatud kunstnikud: Indrek Aavik, Ellinor Aiki, Albert Anni, Peet Aren, August Philipp Clara, Nigul Espe, August Matthias Hagen, Hermann Eduard Hartmann, Helgi Hirv, Louis Höflinger, Andrus Johani, Richard Kaljo, Albert Kesner, Elmar Kits, Johann Wilhelm Krause, Woldemar Friedrich Krüger, Kaja Kärner, Mailiis Laur, Erich Leps, Kaarel Liimand, Lola Liivat-Makarova, Lepo Mikko, Hando Mugasto, Ella Mätik, Kalju Nagel, Villem Ormisson, Erich Pehap, Varmo Pirk, Karl Pärsimägi, Gustav Raud, Friedrich Schlater, Hermann Friedrich Schrenck, August Schuch, Imat Suumann, Ernst Tiido, Albert Toomapoeg, Nikolai Triik, Nadežda Tšernobai, Johannes Uiga, Lüüdia Vallimäe-Mark, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu.

Näitusega kaasneb publiku- ning haridusprogramm. Lisainfo ja registreerimine: kristel@tartmus.ee.

Näituse jooksul ilmub kataloog eesti, inglise, vene ja saksa keeles. Trükis „Muutuv Tartu neljas vaates / Changing Tartu in Four Views“ on kaunis pildiraamat, mis sisaldab valikut Tartu linna kujutavatest töödest samanimeliselt näituselt. Trükise on koostanud Merli-Triin Eiskop ja kujundanud Jaan Evart.

1-espe-tartu-riikliku-ulikooli-fassaad

Repro: Nigul Espe. Tartu Riikliku Ülikooli fassaad. 1947. Tartmus

Kuraator: Merli-Triin Eiskop
Graafiline disain: Jaan Evart
Kujundaja: Inga Heamägi
Näituse toimkond: Richard Adang, Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Jaanika Kuznetsova, Kadri Mägi, Kristjan Nagla, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema ja Urmo Teekivi

Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, erakogud, Raimu Hanson ja Tiiu Talvistu

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna juhataja
Tel: 58817801
Email: hannaliis@tartmus.ee


Novembrikuu sündmused Tartmusis: uued näitused, muuseumi sünnipäev ja palju muud!

Kuu esimeses pooles avame kaks uut näitust – muuseumi kogudel põhineva Tartu vaadete näituse „Muutuv Tartu neljas vaates“ ning projektiruumi näituse „Maadeavastaja Milius“, mis võtab luubi alla Tartu kunstikoguja Matti Miliuse kunstiretked. Lisaks on novembrikuu Tartu Kunstimuuseumi sünnipäevakuu, mille puhul on 17. novembril muuseumi külastamine tasuta!

N, 3.11. kl 17.00 viimane kuraatorituur näitusel „Tundmatu Konrad Mägi“ koos Mare Joonsaluga

Näituse kuraator ja muuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu tutvustab kahte senitundmatut Konrad Mäe maali ja nende muuseumisse jõudmise lugu. Näitus on avatud veel vaid ühe nädala, kuni 6. novembrini. Osalemine muuseumipiletiga.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1174294542659953/

Kl 18.00 giidituur näitusel „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“  näituse koordinaatori Joanna Hoffmanniga

Tartmusis on avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainis. Näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017. Osalemine muuseumipiletiga.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1610656032560751/

R, 4.11.–L, 5.11. toimub New Yorgis, ISCP residentuuris (1040 Metropolitan Av, Brooklyn, NY) Avatud Stuudio üritus, millel osaleb oma väljapanekuga ka Tartmusi direktor Rael Artel.

Stuudioekspositsioonis reflekteerib Artel oma viimase kolme ja poole aasta töödele ja tegemistele Tartu Kunstimuuseumis ning jätkab 2013. aastal kureeritud näitusel „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?“ puudutatud teemade arutamist. Samuti avab ta Open Studio ajal väikese pop-up raamatuleti, kus saab tutvuda valikuga Arteli ja Tartmusi trükistest aastatest 2010–2016.

Rael Arteli viibimist ISCPi kuraatoriresidentuuris toetab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. Avatud Stuudiod on külastajatele tasuta.

L, 5.11. kl 12.00 noorteprogrammi „Muuseumiga on põnev!“ teine kohtumine, kus teemaks on tänavakunst

Salme Liivrand viib osalejad põnevale jalutuskäigule Tartu tänavakunsti radadel ja tutvustab praktiliselt stencil tehnikat.

Osalemine tasuta. Üritusele registreerimiseks saada e-kiri aadressile noored@tartmus.ee.

Liitu programmiga Facebookis: https://www.facebook.com/muuseumigaonp6nev/?fref=ts

R, 11.11. kl 11.00 avatud uus näitus „Muutuv Tartu neljas vaates“ muuseumi III korrusel 

Tartmusi rikkalike kogude põhjal koostatud näitus pakub vaatamiseks läbi aastasadade loodud kujutisi Tartu linnast. Külastajale pakutakse võimalust Tartu kunstnike loomingu kaudu teha jalutuskäik läbi Tartu linnaruumi tuntud paikade ajaloo ja märgata muutusi, mis on toimunud nii linnas kui teostes, mis seda on jäädvustanud. Näitus jääb avatuks 19. veebruarini 2017.

L, 12.11. kl 11.00 avatud uus näitus „Maadeavastaja Milius“ muuseumi projektiruumis 

Näitus teeb kummarduse Tartu kunstikogujale Matti Miliusele (1945–2015). Miliuse kogus olid esindatud kunstnikud üle terve endise Nõukogude Liidu – väljapanek räägib tema kunstiretkedest mitmesse külastatud riiki, peatudes ka teistes Eesti linnades ja Soomes. Tema kavalus ja julgus otsida kunsti järjest kaugemalt muudavad Miliuse maadeavastajaks, mille käigus saab Tartust leitud kunstimaailmade sõlmpunkt.

L, 12.11. perepäev „Mardid on linnas jalutamas“

Toimub jalutuskäik muuseumis avatud näitustel. Töötoas valmivad mardi- ja kadripäevast inspireeritud maskid ning ehitatakse pop-up majad.

N, 17.11. kl 17.00 näitust „Kes loob linna?“ saatev „Muuseumi akadeemia“ koos Kadri Leetmaa ja Kaja Paega

Novembrikuu “Muuseumi akadeemias” räägitakse Annelinna näitel vabaplaneeringu aladest, käimasolevate ruumiprotsesside paremaks mõistmiseks tutvustatakse viimaste aastate rahvastikumuutusi Annelinnas. Analüüsitakse Annelinnale pühendatud visioonikonkurssi ja tutvustatakse, milliste tulemusteni on protsess jõudnud. Samuti arutletakse kes ja kuidas saaksid eest vedada sotsiaalset ruumi elavdavaid kodanikualgatusi vabaplaneeringuga, tüüpiliselt passiivsemates linnaosades.

Ettekannetele järgneb linnavalitsuse esindajate osalusel lühike arutelu avaliku ruumi loomisest, kaasamisest ja visioonikonkursi formaadi võimalikkusest.

Üritusel osalemine tasuta.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/903423926468917/

SÜNNIPÄEV

17. november on Tartu Kunstimuuseumi sünnipäev, mille puhul saab muuseumi külastada tasuta! Sellel aastal saab muuseum 76 aastaseks. Palju õnne!

N, 24.11. kl 17.00 ruumigurmaani kaardi esitlus näitusel „Kes loob linna?“ 

Näitusega „Kes loob linna?“ kaasnev alternatiivne illustreeritud Tartu linna kaart on informatiivne ja atraktiivne nii linna külalisele kui ka kohalikule elanikule, tutvustades olulisemaid nüüdisarhitektuuri objekte ja omapärast ning head Tartu väliruumi.

Üritusel osalemine tasuta.

Kl 18.00 „Kogu lugu!“ Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist

Sarja „Kogu lugu!“ järgmise ürituse keskmes on Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mida tutvustab muuseumi direktor ning näituse „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ kuraator Kai Lobjakas. Tarbekunstimuuseum avati riikliku kunstimuuseumi filiaalina 1980. aastal. Muuseumi avamine oli väga tähenduslik sündmus mitte ainult siinse tarbekunstiajaloo vaid tollase kaasaegse tarbekunsti jaoks. Aktiivse ja süstemaatilise kogumisega tehti algust 1950. aastatel, mis pani tänastele kogudele väga suures osas aluse. Juttu tuleb sellest, kuidas on aja jooksul muutunud tarbekunsti ja disaini tähendus mänginud rolli muuseumi ja selle kogude kujunemisel.

Osalemine muuseumipiletiga.

Kl 18.00 Venekeelsed giidituurid näitustel „Kes loob linna?“ ja „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ koos Julia Polujanenkovaga

Osalemine muuseumipiletiga.

R, 25.11. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest! Tere tulemast!

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna juhataja
Tel: 58817801
Email: hannaliis@tartmus.ee

Nädala sündmused Tartmusis: näitusetuurid ja kuu viimane reede

Sellel nädalal on viimane võimalus näha Tiiu Talvistu kureeritud näitust „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“, mis on üks võimalik versioon kunstiajaloost Tartmusi kogude põhjal. Samuti saab osaleda näituse „Kes loob linna?“  kuraatorituuril koos arhitekt Kaja Paega, kus lahatakse Tartu linnaruumi kujunemisega seotud küsimusi.

N, 27.10. kl 17.00 kuraatorituur näitusel „Kes loob linna?“ koos arhitekt Kaja Paega

Arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Tuuril osalemine muuseumipiletiga.

NB! Näitusega kaasneva ruumigurmaani kaardi esitlus toimub novembris.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/903423926468917/

Kl 18.00 venekeelne giidituur näitusel „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ Julia Polujanenkovaga

Näitus „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ on üks võimalik versioon kunstiajaloost Tartmusi kogude põhjal, mis annab linnulennul ülevaate 19. ja 20. sajandil Tartu ja Eesti kunstis aset leidnud muutustest. Näha saab paljude kunstnike loomingut ja legendaarseid töid, mis tutvustavad muuseumi suurepärast kunstikogu. Näitus on avatud veel viimast nädalat, kuni 30. oktoobrini.

Tuuril osalemine muuseumipiletiga.

R, 28.10. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest! Seda võimalust lihtsalt ei saa kasutamata jätta.

Praegu saab Tartmusis näha järgmisi näitusi:

„Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ (kuraator Tiiu Talvistu), 05.03.–30.10.2016

„Tundmatu Konrad Mägi“ (kuraator Mare Joonsalu), 13.10.–06.11.2016

„Kes loob linna?“ (kuraator Pille Epner, kaaskuraator Kaja Pae), 29.09.—04.12.2016

„Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ (kuraator Kai Lobjakas) 29.09.2016—01.01.2017

Tere tulemast!

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna juhataja
Tel: 58817801
Email: hannaliis@tartmus.ee


 

Nädala sündmused Tartmusis: disainiloeng ja perepäev

Sellel nädalal külastab Tartmusi Karin Paulus, kes räägib teemal „Nõukogude Eesti disainimaastik: müüdid ja tegelikkus“ ning toimub lõbus perepäev „Meri ja Tartu“. Samuti tasub muuseumit külastada, et näha viimaseid nädalaid avatud näitust „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ ning senitundmatuid Konrad Mäe maale näitusel „Tundmatu Konrad Mägi“.

N, 20.10. kl 18.00 esineb Muuseumi akadeemia“ loengusarjas disaini- ja arhitektuuriajaloo uurija Karin Paulus

Oktoobri „Muuseumi akadeemia“ võtab inspiratsiooni äsja avatud disaininäitusest „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“, mille raames räägib Karin Paulus teemal „Nõukogude Eesti disainimaastik: müüdid ja tegelikkus“. Loeng annab sissevaate Nõukogude disaini, mille taasavastamine ja väärtustamine on 21. sajandil aasta-aastalt järjest enam moodi läinud. Tutvustatakse olulisemaid ettevõtteid ja klassikuid, peatutakse Nõukogude Eesti lääneliku oaasi kuvandil ja proovitakse kaaluda asjade tegelikku väärtust. Karin Paulus on disaini- ja arhitektuuriajaloo uurija, kriitik ja õppejõud.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1928209220740112/

L, 22.10. kl 12.00–15.00 toimub muuseumis lõbus perepäev „Meri ja Tartu“

Seekordse perepäeva teema on seotud tänavuse mereaastaga ja seda vaatamata sellele, et Tartu linn tundub merest üsnagi kaugele jäävat. Perepäeval uuritakse koos, kui kaugel siis ikkagi Tartu ja meri üksteisest asuvad ning kust ja kuhu voolab vesi Emajões. Käime ringi näitusel „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“, kus saab näha aja voolamist ja muutusi, mis toimunud eesti kunstis kahesaja aasta jooksul. Kõigil perepäeval osalejatel on võimalus ise joonistada laineid, meisterdada väikseid kalakesi, ehitada laevukesi ja osaleda otsimismängus.

Osalemine perepiletiga.

Liitu muuseumi hariduskeskusega Facebookis: https://www.facebook.com/Tartmusi-hariduskeskus-1623727434530849/?fref=ts

Praegu saab Tartmusis näha järgmisi näitusi:

„Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ (kuraator Tiiu Talvistu), 05.03.–30.10.2016

„Tundmatu Konrad Mägi“ (kuraator Mare Joonsalu), 13.10.–06.11.2016

„Kes loob linna?“ (kuraator Pille Epner, kaaskuraator Kaja Pae), 29.09—04.12.2016

„Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ (kuraator Kai Lobjakas) 29.09.2016—01.01.2017


Senitundmatud Konrad Mäe maalid Tartmusi uuel näitusel

Tartu Kunstimuuseumil on rõõm esitleda kahte seni täiesti tundmatut Konrad Mäe maali, mida eksponeeritakse alates 13.oktoobrist muuseumi projektiruumi näitusel „Tundmatu Konrad Mägi“. Maalid kuuluvad erakogusse, seetõttu soovitame kasutada harva juhust neid oma silmaga näha. Näitus jääb avatuks 6. novembrini 2016.
Eesti kunstipubliku vaieldamatu lemmikkunstniku loomingut on üsna põhjalikult uuritud. Esimene uurimus ilmus 1932. aastal Rudolf Parise sulest, 1979. aastal lisandus sellele Evi Pihlaku põhjalik monograafia ning aastal 2011 ulatusliku pildi- ja arhiivimaterjaliga Maie Raitari teos. Viimase väljaande autor seadis endale eraldi ülesandeks võimalikult paljude Konrad Mäe teoste väljaselgitamise ja nende reprodutseerimise, andes lugejale tunde, et nüüd teame Konrad Mäe loomingust kõike.
Ometi on võimalik tõsiasi, et ühel päeval tuuakse muuseumisse teosed, mille kohta ei leia teavet eelpool mainitud kirjutistest ega muudestki kataloogidest ja mida keegi seni näinudki pole. Maalid on seisnud aastaid kellegi koduseinal, ning kuuldavasti viimasel ajal ka kapi taga, kuhu nad turvalisuse eesmärgil olid laste eest ära pandud.
Tähelepanuväärne on lummav sinistes toonides ekspressiivne maastik figuuridega. Enamasti on Konrad Mägi eelistanud figuurideta maastikku ja inimest oleme aeg-ajalt näinud vaid lõunamaistel vaadetel. Antud motiiv on aga üsna kindlalt eestimaine, tõenäoliselt on see Pühajärve maastik. Teine maal on kaunis mereäärne vaade, mis on ilmselt maalitud Saaremaal, arvatavasti 1920. aasta suvel, kui Konrad Mägi viibis tervise parandamise eesmärgil Kuressaares.

Näitusega kaasnevad giidituurid. Lisainfo ja registreerimine: kristel@tartmus.ee .

Kuraator: Mare Joonsalu
Näituse toimkond: Merli-Triin Eiskop, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema
Graafiline disain: Jaan Evart
Restaureerimistööd on teostatud Eesti Kunstimuuseumi restauraatorite Alar Nurkse ja Maris Klaasi poolt.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1174294542659953/

konrad_plakat_lores02

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna juhataja
Tel: 58817801
Email: hannaliis@tartmus.ee


Oktoobrikuu on Tartmusis sügiseselt kirju. Avaneb uus näitus „Tundmatu Konrad Mägi“, kus eksponeeritakse armastatud kunstniku senitundmatuid maale, „Muuseumi akadeemia“ raames tutvustab Karin Paulus Nõukogude Eesti disainimaastikku, toimub perepäev „Meri ja Tartu“ ning taaskäivitame noorteprogrammi „Muuseumiga on põnev“. Samuti on jätkuvalt avatud näitused „Kes loob linna?“, „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ ning “Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost”.

N, 6.10 kl 18.00 Eestikeelne giidituur näitusel „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“  näituse koordinaatori Joanna Hoffmanniga

Tartmusis on avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainis. Näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.

osalemine muuseumipiletiga.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1610656032560751/

N, 13.10. kl 11.00 on avatud uus projektiruumi näitus „Tundmatu Konrad Mägi”

Võib tekkida tunne, et teame Konrad Mägi loomingust juba kõike. Ometi on võimalik tõsiasi, et ühel päeval tuuakse muuseumisse teosed, milliste kohta ei leia teavet olemasolevast kirjandusest ja mida keegi seni näinudki pole. Tartu Kunstimuuseumil on hea meel esitleda kahte seni täiesti tundmatut Konrad Mägi maali. Näitus jääb avatuks 6. novembrini 2016.

L, 15.10. kl 13.00 Noorteprogrammi „Muuseumiga on põnev“  esimene kohtumine

Kui sa oled noor vanuses 13-18 …
Kui tunned huvi visuaalkultuuri (nt fotograafia, filmi, moe, disaini) vastu …
Kui soovid osa võtta huvitavatest töötubadest, aruteludest, üritustest …

Kui oled aktiivne ja soovid ise sõna sekka öelda muuseumis noortele suunatud ürituste korraldamisel …
Siis tule osale Tartu Kunstimuuseumi noortele suunatud programmis Muuseumiga on põnev!

Osalemine tasuta.

N, 20.10. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ loengusarjas esineb disaini- ja arhitektuuriajaloo uurija Karin Paulus

Oktoobri „Muuseumi akadeemia“ võtab inspiratsiooni äsja avatud disaininäitusest „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“, mille raames räägib Karin Paulus teemal „Nõukogude Eesti disainimaastik: müüdid ja tegelikkus“. Loeng annab sissevaate Nõukogude disaini, mille taasavastamine ja väärtustamine on 21. sajandil aasta-aastalt järjest enam moodi läinud. Tutvustatakse olulisemaid ettevõtteid ja klassikuid, peatutakse Nõukogude Eesti Lääneliku oaasi kuvandil ja proovitakse kaaluda asjade tegelikku väärtust. Karin Paulus on disaini- ja arhitektuuriajaloo uurija, kriitik ja õppejõud.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1928209220740112/

L, 22.10. kl 12.00-15.00 Perepäev “Meri ja Tartu”

Seekordse perepäeva teema on seotud tänavuse mereaastaga ja seda vaatamata sellele, et Tartu linn tundub merest üsnagi kaugele jäävat. Perepäeval uuritakse koos, et kui kaugel siis ikkagi Tartu ja meri üksteisest asuvad ning kust ja kuhu voolab vesi Emajões. Käime ringi näitusel „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“, kus saab näha aja voolamist ja muutusi, mis toimunud eesti kunstis kahesaja aasta jooksul. Kõigil perepäeval osalejatel on võimalus ise joonistada laineid, meisterdada väikseid kalakesi, ehitada laevukesi ja osaleda otsimismängus.

Osalemine perepiletiga.

N, 27.10. kl 17.00 Kuraatorituur näitusel „Kes loob linna?“ koos arhitekt Kaja Paega

Arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Osalemine muuseumipiletiga.

Liitu näitusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/903423926468917/

 

Kl 18.00 Venekeelne giidituur näitusel „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ Julia Polujanenkovaga

Näitus „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ on üks võimalik versioon kunstiajaloost Tartmusi kogude põhjal, mis annab linnulennul ülevaate 19. ja 20. sajandil Tartu ja Eesti kunstis aset leidnud muutustest. Näha saab paljude kunstnike loomingut ja legendaarseid töid, mis tutvustavad muuseumi suurepärast kunstikogu. Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

Osalemine muuseumipiletiga.

R, 28.10. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest! Seda võimalust lihtsalt ei saa kasutamata jätta.

 

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna juhataja
Tel: 58817801
Email: hannaliis@tartmus.ee


Sellel nädalal Tartmusis: Teadlaste Öö giidituurid Ülo Soosteri illustratsioonide näitusel „Lähedane ja kauge füüsika“,  raamatu „Lähedane ja kauge füüsika Ülo Soosteri illustratsioonidega“ esitlus koos koostaja Kadri Mägi ja füüsikaprofessor Jaak Kikasega, uhiuute näituste „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ ja „Kes loob linna?“ avamised ning loomulikult kuu viimane reede, mil Tartmusi külastamine on eriti soodne. 

K, 28.09. kl 17.00 Teadlaste Öö giidituur Ülo Soosteri illustratsioonide näitusel „Lähedane ja kauge füüsika“

26.–30. septembrini toimub järjekorras 11. Teadlaste Öö Festival, mille teemaks on tänavu teadus ja ulme. Festival võtab fookusesse teaduse ja tehnoloogia kiire arengu ning selle n-ö ulmelised mõõtmed.

Festivali raames toimub Tartmusis giidituur näitusel “Lähedane ja kauge füüsika”.  Näitusel eksponeeritud joonistused on tehtud Moskvas 1963. aastal väljaantud füüsikateemaliste aimeartiklite kogumikule „Füüsika: lähedane ja kauge“. Näitusel on eksponeeritud 118 joonistust, lisaks on väljas originaalraamat ja mõned ideekavandid muuseumi deposiitkogust ning videointervjuu originaalraamatu koostaja Viktor Trostnikoviga. Muuseum ostis need joonistused oma kollektsiooni 2014. aastal.

Üritusel osalemine tasuta!

Giidituuridest osavõtmiseks on vajalik eeleregistreerimine: tellimus@ahhaa.ee

Täpsem info Facebookis: https://www.facebook.com/events/236054846792384/

N, 29.09. kl 18.00 Teadlaste Öö giidituur Ülo Sooster illustratsioonide näitusel „Lähedane ja kauge füüsika“

Täpsem info Facebookis: https://www.facebook.com/events/236054846792384/

N, 29.09. kl 11.00 on avatud näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“

Alates 29. septembrist avatakse Tartmusis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud eesti disainiajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disaini valdkonna tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks kuni 01. jaanuarini 2017.

Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.

Näituse kuraator: Kai Lobjakas

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1610656032560751/

N, 29.09. kell 11.00 on avatud näitus „Kes loob linna?“

Alates 29. septembrist avatakse Tartmusis näitus “Kes loob linna?“, mis keskendub Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele, alates linna füüsilise keskkonna planeerimisest kuni sotsiaalse ruumi mõtestamiseni. Näitusel „Kes loob linna?“ kaardistatakse tänast Tartut kujundavaid protsesse ja küsitakse, kuidas tekib toimiv linnaruum. Näitus jääb avatuks kuni 4. detsembrini.

Näitus kuulub Tartu 88 arhiiviprojekti sarja, mis on loodud eesmärgiga kaardistada ja talletada nii kohalikku kui laiemalt Eesti kunstielu. Selle projektiga soovib Tartu Kunstimuuseum võtta vaatluse alla viimased 25 aastat, mis on arhiivides kõige vähem esindatud.

Näituse kuraator: Pille Epner

Kaaskuraator: Kaja Pae

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/903423926468917/

R, 30.09. kl 17.00 Teadlaste Öö giidituur Ülo Sooster illustratsioonide näitusel „Lähedane ja kauge füüsika“

Täpsem info Facebookis: https://www.facebook.com/events/236054846792384/

R, 30.09. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest!

L, 1. oktoobril kl 13.00 Raamatuesitlus „Lähedane ja kauge füüsika Ülo Soosteri illustratsioonidega“

Laupäeval, 1. oktoobril kell 13.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis raamatu „Lähedane ja kauge füüsika Ülo Soosteri illustratsioonidega“ esitlus. Trükist tutvustavad raamatu koostaja Kadri Mägi ja füüsikaprofessor Jaak Kikas.

Ülo Soosteri illustratsioonid füüsikaalaste aimeartiklite kogumikule „Füüsika: lähedane ja kauge“ avaldati esmakordselt Moskvas 1963. aastal. Nüüd on (raamatu)kunstist, teadusajaloost või füüsikast huvitatutel võimalik neid illustratsioone (taas)avastada füüsikaprofessor Jaak Kikase kommentaaride abil. Lisaks on raamatus artikkel Ülo Soosterist ja raamatukunstist, intervjuu originaalraamatu koostaja Viktor Trostnikoviga ning Ilja Kabakovi kiri Tartu Kunstimuuseumile.

Ülo Sooster (1924–1970) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, raamatute illustraatorina teatakse teda vähem. Ta õppis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Pärast sõda jätkusid kunstiõpingud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, kuid riigivastaste mõtete haudumise pärast saadeti ta kuueks aastaks Karanganda vangilaagrisse. Pärast vabanemist 1956. aastal kolis ta abikaasa kodulinna Moskvasse. Mitteametlikele kunstnikele nagu Ülo Sooster polnud väga palju muid teenimisvõimalusi peale raamatute illustreerimise. Ta illustreeris ja kujundas rohkem kui 80 erinevat raamatut, mille hulgas on nii laste- kui ka ulmekirjandust, populaarteaduslikke teoseid ja ka luulet.

Esitluse päeval raamat soodushinnaga!

Üritus on tasuta!

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/512279592301746/

Lisainfo:

Joanna Hoffmann

kaasaegse kunsti kuraator

Tel: 58817802

Email: joanna@tartmus.ee


Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
29.09.2016–01.01.2017

Eksponeerimisel:

Anna von Maydell / Atelier für Kunstgewerbe, A.M. Lutheri mööblivabrik, J. Lorupi klaasivabrik, E. Taska töökoda, Tarbeklaas, Standard, Estoplast, Kunst ja Kodu, Tallinna Ehituskeraamikatehas, Kunstitoodete Kombinaat, Punane Ret, Salvo, Ruum ja Vorm, Martin Pärn, Tarmo Luisk, Veiko Liis, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee, Raili Keiv, Keha3, HUUM, Iseasi, Scheckmann, Kärt Põldmann, Marit Ilison, Warm North, Johanna Tammsalu, Monika Järg, Anton Koovit, Kelpman Textile jt.

Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum

Alates 29. septembrist on Tartmusis avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disainivaldkonda tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.

Eesti disain on mitmetahuline ja –kihiline nähtus, millele on viimase paari aastakümne vältel pööratud üha rohkem tähelepanu. Nagu iga pika ajalooga mõiste või nähtus defineeritakse aja jooksul ümber, peegeldades valitsevaid suhtumisi, nii on ka disainiga. Mida rohkem tähendusi on sellele omandatud, seda raskemini mõistetavamaks on see muutunud ja mitmed uued tõlgendused ei pruugi vanadega enam ühilduda. Nii võib disain tähendada ühele inimesele spetsiifilist tehnilist detaili, teisele hinnalist tooli, kolmandale elumuutvat innovatsiooni. See tõstatab omakorda küsimuse: kas disain on asi või teenus, nähtav või nähtamatu, toode, unikaalne ese või nähtus? Pidevas muutumises on olnud ka disaini geograafilised ja ajalised piirid, mida on tõmmatud nii inimtegevuse algusesse, 18. sajandi lõpu industrialiseerimise või teise maailmasõjajärgsesse aega. Disaini on sageli käsitletud elumuutva distsipliinina, mis toimis ammu enne selle nimetamist disainiks. Nende paljude tähenduste üheks ühendavaks jooneks on näha disainis muutuste vahendit, kas grupi või ühe inimese elus, selle muutmist lihtsamaks, turvalisemaks või õnnelikumaks.

Ehkki eestlastel on olnud võimalus osaleda mitmete elumuutvate disainilahenduste loomisel – nagu spioonikaamera Minox või kommunikatsiooniplatvorm Skype – on siinne disain ajalooliselt olnud seotud eelkõige kergetööstuse ja argikeskkonnaga.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on ligi 15 aasta vältel tegeletud kohaliku disainimaastiku kaardistamise ja kontekstualiseerimisega, tuues käibele uut informatsiooni ja aidates seeläbi ka kohaliku kultuuripärandi kontseptsiooni laiendamisele keskendudes nii ajaloole kui tänapäevale, millele näitus ka toetub.

Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.

Näitusega paralleelselt toimub muuseumis erinevatele sihtgruppidele suunatud haridus- ja kõrvalprogramm.

Näituse graafiline disain: Indrek Sirkel

Ruumilahendus: Edina Dufala-Pärn. Kasutatud on arhtiektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.

Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, arhitektuuribüroo 3+1

Tänud: UBS Repro, Filmiarhiiv, AS Põltsamaa Felix

Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
58817802
joanna@tartmus.ee


Arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“
29.09–04.12.2016

29. septembrist alates on Tartmusis avatud arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“, mis uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näituse kuraator on arhitektuuriajaloolane ja -kuraator Pille Epner, kaaskuraator arhitekt Kaja Pae. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Näituse eesmärk on vaadelda linna erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub erinevate huvigruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.

Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.

Kuraatorite sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele. “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt valmisolust selle suunas liikuda.“

Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.

Kuraator: Pille Epner

Kaaskuraator: Kaja Pae

Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman

Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

Illustraator: Eleonora Kolycheva

Näituse toimkond: Richard Adang, Rael Artel, Merli-Triin Eiskop, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Jaanika Kuznetsova, Kadri Mägi, Sten Ojavee, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema.

Täname: Tõnis Arjus, Karin Bachmann, Liisa-Lota Kaivo, Volli Kalm, Lemmit Kaplinski, Kalev Kase, Marie Kliiman, Jarno Laur, Kadri Leetmaa, Kadri Lind, Holger Loodus, Lilian Lukka, Sandra Mälk, Meel Paliale, Tanel Paliale, Ilmar Part, Kristiina Praakli, Martti Preem, Aili Saluveer, Tiit Sild, Sirla, Hettel Sõrmus, Enriko Talvistu, Anna-Liisa Unt, Siim Vatalin.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Lisainfo:

Joanna Hoffmann

kaasaegse kunsti kuraator

58817802

joanna@tartmus.ee


Augustikuus toimub Tartmusiga palju põnevat: kuu teisel laupäeval korraldab muuseum Paides toimuval Arvamusfestivalil paneel-diskussiooni “Kas kunstnikuks olemine on hobi või töö?”, kuu teises pooles toimub muuseumis näituse “Mikoff. Skulptuurid” publikuprogramm ja raamatuesitlus (PS esitlusel on kohal kunstnik, kuraator ja raamatu kujundaja isiklikult!).

L, 13.08. kl 18.00 Tartmusi paneel-diskussioon „Kas kunstniks olemine on hobi või töö?“ Arvamusfestivalil

13. augustil kell 18.00 korraldab Tartu Kunstimuuseum 2016. aasta Arvamusfestivali tööelualal paneel-diskussiooni teemal “Kas kunstnikuks olemine on hobi või töö?”.

Viimaste aastate jooksul on ühiskonnas sagedamini kõlanud kunstitöötajate hääled, mis nõuavad, et nende tööd tunnustataks ja tasustaks sellisena. Tänavu on kunstivaldkonna töötingimuste parandamiseks astutud mitu märgilise tähendusega sammu. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel muudeti ravikindlustuse seadust, mis peaks tagama vabakutselistele töötajatele kuupõhise sotsiaalmaksu summeerimise alusel parema ligipääsu ravikindlustusele. Lisaks on Kultuuriministeerium algatanud kunstnikupalga pilootprojekti ning Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit on lubanud alustada süstemaatilist töötasude maksmist näitustel osalevatele kunstnikele. Kuidas mõjutavad need arengud kunstitöötajate töötingimusi? Kellele on neist muutustest kasu ning millised probleemid vajavad jätkuvalt lahendusi? Kuidas näevad töötingimuste debatis oma rolli ja vastutust erinevad institutsioonid nagu kultuuriministeerium, kultuurkapital ja näitusemajad?

Paneelis osalevad:
Maria Arusoo (Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esimees)
Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone juhataja)
Hillar Sein (Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler)

Paneeli modereerib vabakutseline kunstitöötaja Airi Triisberg.

N, 18.08. kl 18.00  raamatu “Mikoff. Skulptuurid” esitlus

Raamatut esitlevad: kunstnik Mare Mikoff, raamatu koostaja ja toimetaja Gregor Taul ning raamatu kujundaja Jaan Evart.

Mare Mikoffi ülevaatenäitusega “Mikoff. Skulptuurid” kaasneb kuraator Gregor Tauli koostatud 240-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog, mis annab tervikliku ülevaate Mikoffi loomingust aastatel 1971–2016. Kataloogi tekstides lahkab kunstniku elu- ja loominguteed põhjalikus analüüsis kunstiajaloolane Reet Varblane, Peterburi arhitektuuriajaloolane ja -kriitik Vladimir Frolovi essee uurib Mikoffi loomingu taustal realismi avaldumise erinevaid vorme sotsialistlikus ja postsotsialistlikus kunstis; Gregor Tauli essee kõneleb skulptuurikunsti spetsiifikast – erinevalt näiteks maalikunstist on skulptuur olnud ajalooliselt rohkem seotud avaliku ruumi, arhitektuuri ja poliitikaga. Trükise lõpetab Tauli ja Mikoffi intervjuu kunstniku loometeest. Lisaks artiklitele on kataloogis kajastatud Mare Mikoffiga seotud bibliograafia, ohtrate fotodega illustreeritud tema 45 aasta looming ja välja toodud põhjalik nimekiri osaletud näitustest ja konkurssidest.

Raamatuesitlusel on võimalik soetada kataloogi soodushinnaga!

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/312324059107147/

Üritus on tasuta.

R, 19.08. näitus „Lähedane ja kauge füüsika. Ülo Soosteri illustratsioonid“ Tartmusi projektiruumis

Alates reedest,  19. augustist on Tartu Kunstimuuseumis avatud Ülo Soosteri illustratsioonide näitus „Lähedane ja kauge füüsika. Ülo Soosteri illustratsioonid“. Joonistused on tehtud Moskvas 1963. aastal väljaantud füüsikateemaliste aimeartiklite kogumikule „Füüsika: lähedane ja kauge“. Näitus jääb avatuks kuni 9. oktoobrini 2016.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/874378219360495/

R, 19.08. suletakse muuseum kell 17.00

L, 20.08. kl 11-18.00 on muuseum taasiseseisvumispäeva tõttu suletud

N, 25.08. kl 17:30 kuraatorituur näitusel „Mikoff. Skulptuurid“ 

Harv ja hariv võimalus saada Tartu Kunstimuuseumi aasta suurnäitusel, “Mikoff. Skulptuurid” kuraatorituur, mille käigus avatakse näituse kontseptsiooni, erinevate ruumide teemasid ja teoste tagamaid. Lisaks näitusesaalides leiduvale ohtrale infomaterjalile täiendust saamisele on võimalik tuuri käigus kuraatorile esitada täpsustavaid küsimusi ning saada näitusekogemusele uus mõõde!

Mikoffi väljapanek annab vaatajale võimaluse kulgeda läbi viimase poolsajandi ühe kõige olulisema eesti skulptori loomingulise kujunemise, kohtuda ta teele sattunud kolleegide ja ühiskonnaelu tegelastega, saada osa kunstniku mõttemaailmast ja esteetilistest tõekspidamistest. Näitusega jätkab muuseum ühtlasi legendaarsete ja lugupeetud naiskunstnike loomingu põhjalikku tutvustamist. Mare Mikoffi tööde ja tegemiste taustal valgustab näitus skulptuuri ja monumentaalkunsti avalikus ruumis, mis Eesti lähiajaloos on mänginud tähtsat rolli.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

R, 26.08. kl 11-18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest! Seda võimalust lihtsalt ei saa kasutamata jätta.

Lisainfo:

Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 58817802
Email: sten@tartmus.ee


Laivi isikunäitus „Unista edasi / liiga hea” Tartmusi projektiruumis

Alates reedest, 8. juulist on Tartmusi projektiruumis avatud Laivi isikunäitus „Unista edasi / liiga hea”. Laivi on Helsingis Aalto Ülikoolis moemagistrit lõpetav noor kunstnik, kelle looming paigutub kaasaegse kunsti ja moedisaini küsitavasse ühisalasse. Ta on alates 2010. aastast võtnud aktiivselt osa Eesti ja Soome moe- ja kunstivälja tegevusest, osalenud moeetendustel Eestis, Venemaal, Soomes ja Itaalias ning mitmetel olulistel kaasaegse kunsti näitustel Eestis. Näitus jääb avatuks 14. augustini.

Kunstniku tööks on olnud oma ideaalsete kujutelmade projitseerimine rõivastele. Enam kui varem on eksperimentaalsed katsetused tekstiilidega saanud argiselt kantava vormi. Riided, mis on valminud esteetiliste, kehast eraldiseisvate objektidena, omavad kõrgemat väärtust kui ajutise rahulduse pakkumise eesmärgil valminud toodang. Kunstnik kirjutab: „Näib, et olemaks rahul enda ja oma välimusega, vajame pidevalt midagi uut. Lõputule tootmisele ja tarbimisele suunatud äris on läbimüük olulisem kui kvaliteet. Näitus suunab vaatajat enesearmastuse nimel küsima, kaua ta rahulolu kestab ja millist kvaliteeti ta endale lubab.”

Laivi isikunäitus lahkab loomingulise tegevuse erinevaid tahke, astudes dialoogi institutsionaalse süsteemi võimega muuta eksponeeritavate objektide väärtust ja tähendust. Targad müüjad tekitavad tootele lisaväärtust õhuga selle ümber, presenteerides rõivad kui kunstiteoseid muuseumi seinal. Kas tulevikus võikski muuseumid jagada enda pinda butiikide ja poodidega, et üürihindadele ja tarbimiskonkurentsile vastu pidada? Milline on muuseumide ja muuseumipoodide suhe ja millised võiks olla väikelinna muuseumi sammud trendidega kaasas püsimiseks? Need on mõned küsimused, millega Tartmusi projektiruumis avatav näitus kutsub kaasa mõtlema.

2

Pressifoto autor: Alan Proosa

Näituse kuraator: Sten Ojavee

Näituse helikujundus: Mihkel Maripuu

Näituse plakati kujundus: Lauri Suurväli

Fotod: Alan Proosa ja Laivi

Näituse toimkond: Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Kristel Sibul

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täname: E.M.A. Model Management ja MJ Model Management

 

Lisainfo:

Sten Ojavee

näituste osakonna koordinaator

Tel: 5881 7802

Email: sten@tartmus.ee


 

Juulikuus on muuseumi kogud külastajatele suletud, peatse kohtumiseni!

 

K, 29.06. kl 15.00 toimub Tartu linna päevade raames venekeelne giidituur näitusel “Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ ja kl 17.00 eestikeelne giidituur näitusel „Mikoff. Skulptuurid“.

29. juunil toimub Tartu linna päev, mille raames on Tartmusi külastamine tasuta! Ootame kõiki huvilisi ka kahele giidituurile, millest esimene toimub vene keeles, algusega kell 15.00 ja teine eesti keeles, algusega kell 17.00.

N, 30.06. kl 17.00 toimub Tiiu Talvistu koostatud raamatu „Jõgi voolab siit läbi…Peatükke Tartu kunstiloost“ esitlus.

Tartmus on välja andnud mahuka, sisuka ja loomulikult imekauni kataloog-raamatu. See Tiiu Talvistu koostatud näituse „Jõgi voolab siit läbi…Peatükke Tartu kunstiloost“ (05.03.–30.10.2016) kataloog on ühtlasi väike ajalooraamat kahest viimasest sajandist, mis räägib professionaalse kunsti kujunemisest Tartus ja keskendub iga kunstiambitsiooniga väljenduspüüdluse peamisele vundamendile, joonistusoskusele.

Raamatus on rohkelt pildimaterjali ja see sisaldab teksti eesti, inglise ja vene keeles.

N, 30.06. kl 18.00 toimub venekeelne giidituur näitusel “Mikoff. Skulptuurid”. 

Mikoffi väljapanek annab vaatajale võimaluse kulgeda läbi viimase poolsajandi ühe kõige olulisema eesti skulptori loomingulise kujunemise, kohtuda ta teele sattunud kolleegide ja ühiskonnaelu tegelastega, saada osa kunstniku mõttemaailmast ja esteetilistest tõekspidamistest. Näitusega jätkab muuseum ühtlasi legendaarsete ja lugupeetud naiskunstnike loomingu põhjalikku tutvustamist. Mare Mikoffi tööde ja tegemiste taustal valgustab näitus skulptuuri ja monumentaalkunsti avalikus ruumis, mis Eesti lähiajaloos on mänginud tähtsat rolli. Näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1060094417372017/


 

Pühad Tartmusis:

Kolmapäeval, 22. juunil on muuseum avatud kell 11–15.00

Neljapäeval, 23. juunil ja reedel, 24. juunil on muuseum suletud.

Elamusterohkeid pühi!


 

untitled


 

Tartu Kunstimuuseumis avatakse selle aasta suursündmusena Mare Mikoffi ülevaatenäitus “Mikoff. Skulptuurid”.

10.06.–19.09.2016

Kuraator Gregor Taul

Tartu Kunstimuuseumi selle aasta suursündmuseks on Mare Mikoffi ülevaatenäitus “Mikoff. Skulptuurid”, mis avatakse 10. juunil. Näitusega kaasneb mitmekülge haridusprogramm, töötoad, jagamismäng Instagramis ja iseseisvad töölehed muuseumis. Näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini.

Mikoffi väljapanek annab vaatajale võimaluse kulgeda läbi viimase poolsajandi ühe kõige olulisema eesti skulptori loomingulise kujunemise, kohtuda ta teele sattunud kolleegide ja ühiskonnaelu tegelastega, saada osa kunstniku mõttemaailmast ja esteetilistest tõekspidamistest. Näitusega jätkab muuseum ühtlasi legendaarsete ja lugupeetud naiskunstnike loomingu põhjalikku tutvustamist. Mare Mikoffi tööde ja tegemiste taustal valgustab näitus skulptuuri ja monumentaalkunsti avalikus ruumis, mis Eesti lähiajaloos on mänginud tähtsat rolli.

Mare Mikoff (snd 1941. aastal Tallinnas) on alates 1970. aastate esimesest poolest kuni tänase päevani tegutsenud aktiivselt skulptorina. Ta õppis vaheaegadega 1961–1971 ERKIs skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Mikoff on enamiku elust olnud vabakutseline kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka restauraatorina, kunstikombinaadi ARS monumentaalateljee peakunstnikuna ja Tallinna linnakunstnikuna. Alates 1997. aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja kunstiakadeemias ja 2007. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Näitusel eksponeeritakse kunstniku tippteoseid läbi viie aastakümne, millest mitmed kuuluvad siinse skulptuuriloo krestomaatiliste taieste hulka. Lisaks teada-tuntud portreedele avaliku elu tegelastest tulevad näitamisele eksperimentaalsed ja mõneti unustatud installatsioonid 1990. aastatest ning poliitiliselt pingestatud ruumilised taiesed viimasest ajast.

Alati ajaga kaasas käiv Mikoff on näitusele loonud  kaks uut teost, mis on teravad ja humoorikad kommentaarid meid ümbritsevale kunsti- ja sotsiaalsele reaalsusele. Mikoffi tuntuimateks skulptuurideks avalikus ruumis võib pidada  „Paul Kerest” Pärnus, „100 000 tartlase monumenti” ja „Maanaisi” Tartus Emajõe kaldal ning „Hämarikku” Tallinnas Viru keskuse juures. Viimasest on näituse jaoks valminud ka droonivideo, mis annab skulptuuri vormist – ja vorm on Mikoffile alati kõige tähtsam olnud – vahest parima ülevaate.

Näitusega kaaseb kuraator Gregor Tauli koostatud 240-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog, mis annab täieliku ülevaate Mikoffi loomingust aastatel 1971–2016. Kunstniku elu- ja loominguteed lahkab põhjalikus analüüsis kunstiajaloolane Reet Varblane. Peterburi arhitektuuriajaloolane ja -kriitik Vladimir Frolovi essee uurib Mikoffi loomingu taustal realismi avaldumise erinevaid vorme sotsialistlikus ja postsotsialistlikus kunstis. Gregor Tauli essee kõneleb skulptuurikunsti spetsiifikast – erinevalt näiteks maalikunstist on skulptuur olnud ajalooliselt rohkem seotud avaliku ruumi, arhitektuuri ja poliitikaga. Trükise lõpetab Tauli ja Mikoffi intervjuu kunstniku loometeest. Kataloogi (ISBN 978-9949-9766-5-2) kujundas Jaan Evart.

Mare Mikoffi näitust Tartu Kunstimuuseumi saadavad kuraatoriekskursioonid ja kohtumised kunstnikuga. Kunstimuuseumi suviste lastelaagrite ajal toimuvad näitusel kooliõpilastele ette nähtud skulptuuri õpitoad. Sügisel toimub näituse raames avaliku ruumi kunsti puudutav ühepäevane konverents. Täpsem info haridus- ja publikuprogrammide kohta www.tartmus.ee.

Mare.1995

Pressipilt: Mare Mikoff. Mare. 1995. Alumiinium, tekstiil, värv. Tartu Kunstimuuseum. Foto: Elise Kasak

Näituse toimkond: Gregor Taul (kuraator), Arthur Arula ja Edith Karlson (kujundus), Heiti Kulmar (koordinaator), Hedi Jaansoo (fotograaf), Elise Kasak (fotograaf), Sten Ojavee (kommunikatsioon).

Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad erakogudest, kunstniku kogust, Eesti Kunstimuuseumist ja Tallinna Kunstihoone kogust.

Tänud: Rael Artel, Karl Feigenbaum, Mare Hunt, Bruno Kadak, Elise Kasak, Juta Kivimäe, Anne Lass, Maanus Masin, Urmas Luik, Jukko Nooni, Mart Laul, Tamara Luuk, Vahur Lõhmus, Urmas Puhkan, Emil Urbel, Valmar Voolaid, Emer Värk.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1060094417372017/

Lisainfo

Sten Ojavee

näituste osakonna koordinaator

Tel: 5881 7802

Email: sten@tartmus.ee

 


 

Maarja Nõmmiku näitus “Minatu” Tartmusi projektiruumis

Alates reedest, 3. juunist saab Tartmusis külastada Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrantuuri lõpetaja Maarja Nõmmiku näitust “Minatu”. Näitus jääb avatuks kuni 3. juulini.

untitled

Maarja Nõmmiku (1991) videotöö ja portreemaali seeria keskendub autoporteelisele materjalile, brucenaumanlikest näogrimassidest inspireeritud portreemaalid on kohati häirivalt nihkes „normaalse“ portree kui žanri reeglitega. Näomaalingut kui rituaali esitavas videotöös saab värv kui meedium identiteeti pigem varjava ja/või nivelleeriva tõlgenduse.

Kujunemisjärgus noore kunstniku identiteediotsingutele lisaks on autorile inspiratsiooniallikaks olnud maalikunstile spetsiifilised ja alati aktuaalsed probleemid – värvide vastastikune mõju, kujutava ja mittekujutava pinna võimuvõitlus ja jõuvektorid pildi kui terviku kontekstis – kuni lameda color field`i kasutamiseni, mis kunstniku tervameelse tähelepaneku kohaselt on tehnilise võttena (mask) kasutusel videoülesvõtetes.

Juhendaja: Jaan Elken

Pressifoto: kaader Maarja Nõmmiku teosest “Minatu”

Kolmapäeval, 8. juunil orienteeruvalt kell 15.00 toimub Tartmusi projektiruumis magistritöö kaitsmine.

 

Lisainfo:

Sten Ojavee

Näituste osakonna koordinaator

58817802

sten@tartmus.ee

 

 


 

Maikuus toimub Tartmusis palju põnevat: kuu esimeses pooles toimub avalik kuraatorituur näitusel „Kadumisest ja kadumiseks“ ja esitletakse Andres Lõo värskelt valminud raamatut „Fantoomplatvorm“.  Kuu teises pooles ootame kõiki muuseumiöö külastajaid tutvuma näitustega (tasuta!!), näitame suurelt ekraanilt dokumentaalfilmi Konrad Mäest, tutvustame kaasaegse kunsti näituseid vene keeles ning alustame üli-põneva noortele suunatu programmiga „Muuseumiga on põnev!“.

 

N, 05.05. kl 17.30 avalik kuraatorituur näitusel „Kadumisest ja kadumiseks“

Näitusel eksponeeritakse üheksa kaasaegse kunstniku teoseid, mis tegelevad ühel või teisel moel tänapäevasest ühiskonnast kadumise teemaga. Näituse eesmärk on uurida inimeste kadumist soodustavaid aspekte ning pakkuda publikule võimalust näha kadumise iha ja traagikat eri vaatepunktidest. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini. Kuraatorituuri juhib näituse kuraator Sten Ojavee.

Osalevad kunstnikud: Susanne Bürner, Kris Lemsalu, Mikk Madisson, Ivan Moudov, Rabih Mroué, Hito Steyerl, Laivi, Danila Tkachenko, Ivar Veermäe

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1113376842047210/

Osalemine muuseumipiletiga.

N, 12.05. kl 17.30 Andres Lõo raamatu „Fantoomplatvorm“ esitlus

Kunstnik Andres Lõo ja kirjastus ;paranoia koostöös on valminud värske autoriraamat „Fantoomplatvorm“. Muusiku, helikunstniku ja kuraatorina tegutsev autor on koondanud kaante vahele enda 15. aasta loomingulise tegevuse, keskendudes peamiselt visuaalkunsti praktikale. Raamat sisaldab põhjalikku intervjuud raamatu toimetaja ja kunstiteadlase Hanno Soansi ning Lõo vahel, esseesid Lõo varasematelt koostööpartneritelt  kunstnik Kiwalt ja Soansilt ning Lõolt endalt. Kunstniku raamatu võtab kokku tema samanimelist isikunäitust saatnud manifest, milles Lõo teeb ettepaneku loobuda „kunsti“ nimemaagiast, et asuda rakendama loovust praktiseeriva visionääri suunal. Pidades ammendunuks nii kaubastuva, kui politiseerunud kunsti suuna, pakub Lõo kolmanda võimaluse leidmiseks välja „fantoomplatvormi“ mõiste.

223-leheküljeline raamat sisaldab tekste nii eesti kui inglise keeles.

Raamatu toimetaja: Hanno Soans

Kujundaja: Tuuli Aule

Kirjastus: ;paranoia

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1753946524849692/

Üritus on tasuta!

 

L, 14.05. kl 18–23.00 Muuseumiöö raames on Tartmusi külastamine ja ekskursioonid tasuta!

Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd.

Seekordses muuseumiöös ootab kõiki Tartmusi külastajaid avalikud giidituurid kõikidel avatud näitustel.

18.00 giidituur terves majas (vene keeles)
19.00 giidituur terves majas (inglise keeles)
20.30 giidituur III korruse näitusel „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost” (eesti keeles)
21.00 giidituur II korruse näitusel “Kadumisest ja kadumiseks” (eesti keeles)
21.30 giidituur I korruse näitusel „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“ (eesti keeles)

Üritustel osalemine tasuta!

 

N, 19.05. kl. 18.00  avab Tartmus sarja “Kogu lugu!” raames enda filmide arhiivi

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse.

Muuseumide kogudes talletakse mitte ainult kunstiteoseid, vaid ka palju muid huvitavaid materjale. Seekordse „Kogu lugu!“ raames kutsume kõiki inimesi ühendama vaba aeg ja huvi Eesti kunstiklassika vastu.  Pärast intensiivset ja aktiivset muuseumiööd ootame kõiki vaatama dokumentaalfilmi „Konrad Mägi“ (2001a., autorid: Maie Raitar, Andres Sööt).

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1561306527503085/

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

 

P, 22.05. kl 12.00 algab noortele suunatud projekt „Muuseumiga on põnev!“

Oled noor ja tahaksid nädalavahetusel teha midagi, millest nädala alguses sõpradele ja perele rääkida? Ootame kõiki noori ja peresid osalema Tartmusi noortele suunatud programmis „Muuseumiga on põnev!“. Maikuus alustab Tartmus noortele suunatud programmiga, mis aitab kunstiga suhestuda ja selle toel arendada noorte loovust ning iseseisvat mõtlemist.

Pühapäeval, 22. mail toimub esimene töötuba “Tee ise animatsioon”. Animatöötoas kohtutakse “Vanamehe multikas” tegija Peeter Ritsoga ning proovitakse üheskoos teha ise animafilmi.

Samuti valmivad töölehed muuseumis, mida pered ja noored saavad iseseisvalt, muuseumit külastades kasutada. Samuti ootab külastajaid muuseumis  „ole ise kunstikriitik“ töölehed, mida kasutades on külastajal võimalus ise proovida kätt kunstikriitikuna. Parimat arvustused avaldame meie kodulehel ja muuseumipoes.

Töötuppa registreerimiseks kirjuta: noored@tartmus.ee

Osalemine tasuta, kohtade arv piiratud!

 

N, 26.05. kl 18.00 venekeelsed giidituurid näitustel „Kadumisest ja kadumiseks“ ja „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“

Avalikud giidituurid vene keeles toimuvad I korruse näitusel „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“ ja II korruse näitusel  „Kadumisest ja kadumiseks“

Osalemine muuseumipiletiga.

 

R, 27.05. kl 11-18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest! Seda võimalust lihtsalt ei saa kasutamata jätta.

 

P, 29.05. kl 12.00 „Muuseumiga on põnev!“ teine kohtumine: kinolina telgitagused

Oled noor ja tahaksid nädalavahetusel teha midagi, millest nädala alguses sõpradele ja perele rääkida? Ootame kõiki noori ja peresid osalema Tartmusi noortele suunatud programmis „Muuseumiga on põnev!“. Maikuus alustab Tartmus noortele suunatud programmiga, mis aitab kunstiga suhestuda ja selle toel arendada noorte loovust ning iseseisvat mõtlemist.

Teises kohtumises läheme külla Tartu Elektriteatrile ja tutvume kinolina telgitagusega.

Töötuppa registreerimiseks kirjuta: noored@tartmus.ee

Osalemine tasuta, kohtade arv piiratud!

 

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 58817802
Email: sten@tartmus.ee

TARTU KUNSTIMUUSEUM
Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21


Sellel laupäeval, 30. aprillil, suletakse muuseum kell 17.00.
Pühapäeval, 1. mail, on muuseum pühade tõttu suletud.

Kohtume taas uuel nädalal!


Tartmusi projektiruumis avatakse paralleelprojekt: “Kujuri mõttekäigud”

Eksponeeritakse skulptuure autoritelt: Erika Haggi, Jaan Koort, Voldemar Mellik, Aulin Rimm, Martin Saks Anton Starkopf ja Erna Viitol

Kuraatorid: Heiti Kulmar, Tiiu Talvistu

29.04.–29.05.2016

Alates reedest, 29. aprillist on Tartmusi projektiruumis avatud näitus „Kujuri mõttekäigud”. Näitus tutvustab vaatajale skulptuuri, kui kolmemõõtmelise kunstiliigi eripära, tulemuse suhet kasutatud materjalidega, mis omakorda tingivad teostamiseks kasutatava võttestiku. Teoste kaudu illustreeritakse eri materjalide kasutust ning mõju vaatajale. Samuti eksponeeritakse A. Starkopfile kuulunud ja ka Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonnast pärit töövahendeid ning tutvustatakse nendega seotud tööprotsesse. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini.

Kuidas mõjutab lõpptulemust teose tehnika ja materjali valik? Milliseid meetodeid nõuavad erinevad materjalid? Kuidas teostub idee marmoris või pronksis? Kuidas jõuab skulptor kavandist lõpptulemuseni? Neile küsimustele aitab vastuseid leida väike ajalooline ülevaade eesti skulptuuriloost, kus näeb 20. sajandi nimekate skulptorite loomingut. Jaan Koorti, meie ühe parima erinevate materjalide eripära tunnetanud skulptorilt on ekponeeritud „Vanamehe pea” puit- ja pronksvariant. Samuti on välja pandud teoseid tuntud Pallaslastelt – Anton Starkopf, Voldemar Mellik, Martin Saks. Hilisematest autoritest on esindatud mitmekülgne Aulin Rimm, portretist Erika Haggi ja ka Erna Viitol. Teoste kaudu tutvustatakse esmalt nn. “õilsaid materjale”- pronksi, puud, marmorit kuid ka keraamikat, graniiti, šamotti, klaasplasti ja klaasi. Näituse eesmärgiks on pakkuda ettekujutus materjalide eripäradest ning valmistamistehnoloogiast – tuua nähtavale need tööetapid, ja vahendid mis lõpptulemuses vaatajale ei kajastu.

Näitus astub dialoogi samas avatud väljapanekuga “Jõgi voolab siit läbi…Peatükke Tartu kunstiloost”, pakkudes maali- ja joonistuskesksele väljapanekule lisaks lühisissevaate eesti skulptuuriloosse. Samuti on “Kujuri mõttekäigud” sissejuhatuseks muuseumi suvisele suurnäitusele skulptor Mare Mikoffi loomingust, mis toob vaatajate ette lisaks traditsioonilistele materjalidele ka sootuks uudsed võimalused, mis on muutnud tugevalt arusaama antud kunstiliigist.

plakat_tartmusVIIMANE

Näitusega kaasnevates haridusprogrammides avatakse kolmemõõtmelise kunsti eripära ja pakutakse võimalust skulptuuritöötubades ise katsetada. Jälgige reklaami!

Lisainfo:
Heiti Kulmar
skulptuurikogu hoidja
5650 7782
heiti@tartmus.ee

TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21

www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartmus

 


 

Aprillikuus toimuvad Tartmusis avalikud giidituurid vene keeles, samuti tuleb muuseumile külla ellujäämisinstruktor Erki Vaikre ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kuraator Kristiina Tiideberg, kuu lõpus võtame osa Tartu Tudengipäevadest, mille raames korraldame tudengitele eesti ja inglise keeles giidituure.

N, 7.04. kl 18.00 venekeelsed giidituurid näitustel „Kadumisest ja kadumiseks“ ja „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“

Neljapäeval, 7. aprillil kell 18.00 ootame kõiki vene keelt kõnelevaid inimesi venekeelsetele giidituuridele. Giidituuri käigus külastatakse kõigepealt II korrusel avatud näitust “Kadumisest ja kadumiseks” ning seejärel I korrusel värskelt avatud näitust “Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“. Venekeelseid giidituure viib läbi Tartmusi kaasaegse kunsti kogu hoidja Julia Polujanenkova.

II korrusel on avatud näitus “Kadumisest ja kadumiseks”. Näitusel eksponeeritakse üheksa kaasaegse kunstniku teoseid, mis tegelevad ühel või teisel moel tänapäevasest ühiskonnast kadumise teemaga. Näituse eesmärk on uurida inimeste kadumist soodustavaid aspekte ning pakkuda publikule võimalust näha kadumise iha ja traagikat eri vaatepunktidest. Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1113376842047210/

I korrusel on avatud näitus “Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias” . Rahvusvaheline grupinäitus „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“, mis toob esile erinevaid taaskasutuse ja korrastamise praktikaid nende mitmetes mõõtmetes: materiaalses, sümboolses, isiklikus ja sotsiaalses tähenduses. Parandamist võiks näitlikustada sõnadega „remont” ja „haltuura”, mis väljendavad pidevat lõpetamatuse ja ligilähedasuse, kõikuva tasakaalu ja ebapiisava pühendumise seisundit. Eksponeeritud teosed hõlmavad kollektiivseid dünaamikaid ning lõhkumise ja hoolduse isiklikke tähendusi. Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1021997774619711/

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Lisainfo: julia@tartmus.ee

 

N, 14.04. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ kohtumine ellujäämisinstruktor Erki Vaikrega

Neljapäeval, 14. aprillil kell 18.00 tuleb „Muuseumi akadeemia“ sarjas seekord külla ellujäämisinstruktor Erki Vaikre. Kaitseliitlane ja ellujäämisekspert räägib sellest, kuidas Eesti ühiskonnas on võimalik looduses elades ellu jääda, mida selleks teha tuleb ja mida kindlasti mitte. Kuna kohtumine kuulub ka näituse „Kadumisest ja kadumiseks“ kõrvalprogrammi, tuleb kohtumisel vaatluse alla Susanne Bürneri teos „Haihtumispunkt: kuidas Eestis jäljetult ära kaduda“. Bürneri käsiraamat pakub erinevaid võimalusi selleks, kuidas Eesti ühiskonnast edukalt haihtuda — kohtumisel arutame Bürneri poolt välja pakutud võimalusi lähemalt ja arendame edasi raamatus ja näitusel esitatud nõuandeid.

Üldhariv loenguseeria “Muuseumi akadeemia” võtab igal korral ette ühe olulise kunstiga seotud teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev sissevaade aktuaalsetesse kunsti- ja kultuurivälja küsimustesse Eestis. Loengud leiavad aset iga kuu ühel neljapäevaõhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kultuuriloolased, kunstnikud ja erialaspetsialistid. Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esimest korda tutvust teevad.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1731172880431433/

 

N, 21.04. kl 18.00 „Kogu lugu!“ kohtumine Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kuraator Kristiina Tiidebergiga 

Neljapäeval, 21. aprillil kell 18.00 tuleb „Kogu lugu!“ sarjas külla Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kuraator Kristiina Tiideberg. Seekordses kohtumises võetakse vaatluse alla baltisaksa kunst ja selle arengud Eestis. Kohtumine kuulub näituse “Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost” kõrvalprogrammi.

Tartmusi III korrusel avatud näitus “Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“  on üks võimalik versioon kunstiajaloost Tartmusi kogude põhjal, mis annab linnulennul ülevaate 19. ja 20. sajandil Tartu ja Eesti kunstis aset leidnud muutustest. Näha saab paljude kunstnike loomingut ja legendaarseid töid, mis tutvustavad muuseumi suurepärast kunstikogu.

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1056256747747066/

 

N, 28.04. kl 17.00 ja 18.00 eesti- ja inglisekeelsed ekskursioonid Tartu Tudengipäevade raames

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17.00 ja 18.00 ootame Tudengipäevade raames kõiki tudengeid külastama meie näitusi ja kohtuma meie ägedate töötajatega!

„Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“ – näitust tutvustab ja küsimustele vastab kuraator Marika Agu

„Kadumisest ja kadumiseks“ – näitust tutvustab ja küsimustele vastab kuraator Sten Ojavee

„Jõgi voolab siit läbi“ – näitust tutvustab ja huvitavaid lugusid Tartu kunstist jagab kunstiajaloolane Peeter Talvistu

Ekskursioonid eesti keeles kl 17.00

Ekskursioonid inglise keeles kl 18.00

Sissepääs tudengitele soodushinnaga!!!

Üritus kuulub Tartu Tudengipäevad: Kevad 2016 kavva. Tartu Tudengipäevade koduleht: http://www.studentdays.ee/

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1527160190924842/

 

R, 29.04. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest!


 

Märtsikuus toimub Tartmusis viie (!!) uue näituse avamine, mitmed kuraatorituurid, kohtumised kunstnikega, töötuba Jaapani fotograafiga, Muuseumi akadeemia loeng ja Tartmusi raamatupoes esitletakse värsket raamatut. Sellise tihedusega kuud ei ole Tartmusis varem olnud, tule ja saa sellest osa!

N, 3.03. kl 17.30 Jaapani fotograaf Hirohisa Koike vestlus ja töötuba

“Mikroajalugude kaardistamine – fotoworkshop kohtadest ja mälust” on Jaapani fotograaf Hirohisa Koike vestlus ja töötuba Laura Põllu näituse “Sada ulma keset merd” taustal.

Lähtudes Põllu isikunäitusest, mis muuhulgas kaardistab kunstniku subjektiivsed mälupildid Jaapani reislilt lühitekstide kujul, kutsub Koike huvilisi arutlema isiklike mälestuste salvestamise üle kunstiteoses, täpsemalt fotograafias.

Kohtumise jooksul selgitab Koike mikroajaloo mõistet ning kutsub osalejaid üles looma üheskoos visuaalset mikroajalugude kaarti Tartu linnast.

Võta kaasa nutiseade või fotoaparaat! Osalejate fotod kogutakse hiljem Instagrami lehel.

Üritusele pääseb muuseumi piletiga.

Vestlus ja töötuba toimuvad inglise keeles.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/771654976312422/

L, 5.03. on avatud näitus „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost”

Laupäeval, 5. märtsil kell 11.00 on avatud näitus „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost”. Näitus on üks võimalik versioon kunstiajaloost Tartmusi kogude põhjal, mis annab linnulennul ülevaate 19. ja 20. sajandil Tartu ja Eesti kunstis aset leidnud muutustest. Näha saab paljude kunstnike loomingut ja legendaarseid töid, mis tutvustavad muuseumi suurepärast kunstikogu. Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

Kuna Tartmusil napib ruume püsiekspositsiooniks, alustatakse pikemaajaliste, muuseumi kogude põhjal koostatud ülevaadetega Eesti kunstiajaloost. Iga pikema näituse vaatenurk sõltub konkreetse näituse kuraatori valikutest.

Esimese näituse „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost” kuraatoriks on Tartmusi pikaajaline kuraator ja kunstiajaloo ekspert, aastakümneid Tartu kunsti kujunemist uurinud ja seda avalikkusele tutvustanud Tiiu Talvistu. Näitus on täies mahus tõlgitud inglise ja vene keelde.

L, 5.03. kl 11.00 on projektiruumis avatud laste kunstinäitus „Tulevikumaastik“

Alates laupäevast, 5.03. saab projektiruumis vaadata muuseumi poolt korraldatud laste kunstikonkursile „Tulevikumaastik“ saadetud parimatest töödest kokku pandud näitust. On loodud palju visioone sellest, kuidas maailm ja ühiskond tulevikus võiksid välja näha. Kas siis lähemas või kaugemas tulevikus. Mõned neist on reaalsuseks saanud, kuid mõned jäänudki vaid visioonideks. Kuid millisena näevad tulevikku meie lapsed ja noored? Kas see, mis nende meeles mõlgub, on lähem või kaugem tulevik? Kas tulevik on seotud mingite isiklike unistuste ja perekondlike sündmustega? Kas leidub mõni nägemus ka oma kodukoha, riigi ja ühiskonna kohta? Või sellest, milline võiks välja näha maailm tulevikus? Kutsusime üles lapsi ise olema tuleviku visionäärid ja oma fantaasiaid traditsioonilisi kunstivahendeid kasutades üles „maalima“. Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.

L, 5.03. kl 14.00 kuraatorituur näitusel „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost”

Giidituur näituse kuraator Tiiu Talvistuga.

Üritusel osalemine näituse piletiga.

 

K, 9.03. kl 17.00 kuraatorituur näitusel „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost”

Giidituur näituse kuraator Tiiu Talvistuga.

Üritusel osalemine näituse piletiga.

 

R, 11.03. kl 11.00 on avatud rahvusvaheline grupinäitus „Kadumisest ja kadumiseks“

Alates reedest, 11. märtsist, on Tartmusis avatud rahvusvaheline näitus “Kadumisest ja kadumiseks”. Näitusel eksponeeritakse üheksa kaasaegse kunstniku teoseid, mis tegelevad ühel või teisel moel tänapäevasest ühiskonnast kadumise teemaga. Näituse eesmärk on uurida inimeste kadumist soodustavaid aspekte ning pakkuda publikule võimalust näha kadumise iha ja traagikat eri vaatepunktidest. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini.

Osalevad kunstnikud: Susanne Bürner, Kris Lemsalu, Mikk Madisson, Ivan Moudov, Rabih Mroué, Hito Steyerl, Laivi Suurväli, Danila Tkachenko, Ivar Veermäe

Kuraator: Sten Ojavee

 

N, 17.03. kl 18.00 Muuseumi akadeemia loeng protsendiseaduse kunstist avalikus ruumis

Neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 esinevad Tartmusis Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ja Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere. Seekordses Muuseumi akadeemia loengus toimub ettekanne protsendiseaduse kunstist, loengule järgneb arutelu.

Üldhariv loenguseeria “Muuseumi akadeemia” võtab igal korral ette ühe olulise kunstiga seotud teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev sissevaade aktuaalsetesse kunsti- ja kultuurivälja küsimustesse Eestis. Loengud leiavad aset iga kuu ühel neljapäevaõhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kultuuriloolased, kunstnikud ja erialaspetsialistid. Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esimest korda tutvust teevad.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

 

L, 26.03. kell 11.00 on avatud rahvusvaheline grupinäitus „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“

Alates reedest, 25. märtsist on Tartmusis avatud rahvusvaheline grupinäitus „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“, mis toob esile erinevaid taaskasutuse ja korrastamise praktikaid nende mitmetes mõõtmetes: materiaalses, sümboolses, isiklikus ja sotsiaalses tähenduses. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini.

25.03. kell 14.00 tutvustavad gruusia kunstnikud oma tööd ja loomingut: kunstnik Nino Sekhniashvili räägib kogemustest juhtida Tbilisis asuvat artist-run-space’i Nectar, Sophia Tabatadze esitleb uurimistööd Tbilisi kesklinnas asuvast Pirimze hoonest, mis 1971–2007 toimis kõikvõimalike parandusteenuste keskusena. Lisaks esitletakse näitusega kaasnevat raamatut, mille toimetaja on

Francisco Martínez.

Üritus toimub inglise keeles.

Kunstnikud: David Bostanashvili, Bouillon grupp, Thea Gvetadze, Levan Mindiashvili, Giorgi Okropiridze, Nino Sekhniashvili, Sophia Tabatadze

Kuraator: Marika Agu

 

R, 25.03. kl 11.00 on projektiruumis avatud Eva Mustoneni näitus

Juba neljandat korda teeb Tartmus ühele noorele kunstnikule pakkumise esimeseks muuseuminäituseks. Sellel aastal on prožektor suunatud mullu Noore Tekstiilikunstniku preemia saanud Eva Mustonenile, kelle absurdsed, abstraktsed ja sassis lõngapuntrana südantsoojendavad installatsioonid on muutnud tema loomingu tõeliselt eripalgeliseks ja meeldejäävaks. Näituse mitteametlik ja ülikodune avamine koos kunstnikuvestlusega toimub nädal hiljem neljapäeval 31. märtsil kell 18.00. Näitus jääb avatuks kuni 24. aprillini.

 

R, 25.03. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest!

N, 31.03. kl 17.00 toimub värskelt ilmunud raamatu „Juri Lotmani autoportreed“ esitlus

31. märtsil kell 17.00 esitletakse Tartmusi raamatupoes värskelt ilmunud raamatut “Juri Lotmani autoportreed”. Tallinna Ülikooli kirjastuse sarja “Bibliotheca Lotmaniana” uut teost – Tartu ühe olulisema mõtleja Juri Lotmani andeka joonistajakäe läbi sündinud humoorikaid autoportreid käsitlevat raamatut  tutvustavad Piret Peiker, raamatu tõlkija ja Eesti Semiootikavaramu juhatuse liige ning Rebekka Lotman, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja.

Loe raamatust rohkem Postimehest: http://kultuur.postimees.ee/3570789/juri-lotmani-graafiline-autobiograafia
Üritusel osalemine tasuta!
Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/464666517065454/

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 58817802
Email: sten@tartmus.ee


TULEVIKUMAASTIK. Näitus laste kunstikonkursi töödest.

5.-20.03. saab Tartmusi projektiruumis vaadata muuseumi poolt korraldatud laste kunstikonkursile „Tulevikumaastik“ saadetud parimatest töödest kokku pandud näitust.
On loodud palju visioone sellest, kuidas maailm ja ühiskond tulevikus võiksid välja näha. Kas siis lähemas või kaugemas tulevikus. Mõned neist nägemustest on reaalsuseks saanud, kuid mõned jäänudki vaid visioonideks. Kuid millisena näevad tulevikku meie lapsed ja noored? Kas see, mis nende meeles mõlgub, on lähem või kaugem tulevik? Kas tulevik on seotud mingite isiklike unistuste ja perekondlike sündmustega? Kas leidub mõni nägemus ka oma kodukoha, riigi ja ühiskonna kohta? Või sellest, milline võiks välja näha maailm tulevikus? Kutsusime üles lapsi ise olema tulevikuvisionäärid ja oma fantaasiaid traditsioonilisi kunstivahendeid kasutades üles „maalima“.
Muuseumisse saabus üle Eesti 96 erinevast koolist kokku 1219 tööd.

FB: https://www.facebook.com/events/812534165545841/

Kunstikonkursi “Tulevikumaastik” tulemused:

I PREEMIA 7-10AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Marta Kostin
PUHAS EESTIMAA LOODUS. FARMID
Pelgulinna Gümnaasium
juhendaja Tiiu Esnar

II PREEMIA 7-10AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Kai Liis Kiviselg
UNISTAN SAADA TANTSIJAKS…
Haanja Kool
juhendaja Malle Truija

III PREEMIA 7-10AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Johanna Vendelin
VIRMALISED
Juurikaru Põhikool
juhendaja Maris Voksep

I PREEMIA 11-15AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Teimur Maier
TULEVIKU MAASTIK
juhendaja Monika Väärt

II PREEMIA 11-15AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Mark Kombe
ÜKSI
Alavere Põhikool
iseseisev töö

III PREEMIA 11-15AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Regina Karise
ELU PEALE JÄÄMÄGEDE SULAMIST
Vara Põhikool
juhendaja Krista Tõnnov

I PREEMIA 16-19AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Arina Žarkova
TULEVIKUMAASTIK
Kohtla-Järve Kunstide Kool
juhendaja Olga Žarkova

II PREEMIA 16-19AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Crisanne Prei
SEE KÕIK ON SINU PEAS KINNI
Kuressaare Gümnaasium
juhendaja Ene Pidmann

III PREEMIA 16-19AASTASTE VANUSEGRUPIS:
Oskar Tamm
MAALT PÕGENEMINE
Tõstamaa Keskkool
juhendaja Inger Vahuvee

Üritust toetavad: Tartu Mänguasjamuuseum, Trükimuuseum. Aitäh kõigile toetajatele!

Lisainfo:
Kristel Sibul
muuseumipedagoog
Tel: 58817801
Email: kristel@tartmus.ee


 

Neljapäeval, 03. märtsil kell 17:30 toimub Tartmusis Jaapani fotograaf Hirohisa Koike vestlus ja töötuba „Mikroajalugude kaardistamine – fototöötuba kohtadest ja mälust“  Laura Põllu näituse “Sada ulma keset merd” taustal.

Lähtudes Põllu isikunäitusest, mis muuhulgas kaardisab kunstniku subjektiivsed mälupildid Jaapani reislilt lühitekstide kujul, kutsub Koike huvilisi arutlema isiklike mälestuste salvestamise üle kunstiteoses, täpsemalt fotograafias.

Isiklik mälestus/ajalugu on unikaalne, ei püüa edasi anda vankumatuid fankte, vaid ühte personaalset kogemuspilti. Koike enda loomingut on iseloomustatud kui autobiograafilist päevikut, milles kunstnik püüab talletada tabamatut, kaduvat aega, inimesi ja maastikku.

Kohtumise jooksul selgitab Koike mikroajaloo mõistet ning kutsub osalejaid üles looma üheskoos visuaalset mikroajalugude kaarti Tartu linnast.

Võta kaasa nutiseade või fotoaparaat! Osalejate fotod kogutakse hiljem Instagrami lehel.

Üritusele pääseb muuseumi piletiga.

VESTLUS JA TÖÖTUBA TOIMUVAD INGLISE KEELES!

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/771654976312422/

Hirohisa Koike (s 1979) on Jaapanis Gummas elav kunstnik. Omandanud saksa filoloogia bakalaureusekraadi Dokkyo Ülikoolis Saitamas ning samal erialal magistrikraadi Musashino Kunstiülikoolis Tokyos; viimases osalenud ka doktoriõppes. Õpetanud fotograafiat Ochanomizu Kunstikolledžis Tokyos. Loomingus keskendub peamiselt portreefotol põhinevatele projektidele. Alates 2005. aastast näitused Jaapanis, Prantsusmaal, Leedus, Lätis ja Eestis. www.hirohisakoike.com

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
TARTMUS
sten@tartmus.ee
58817802

TARTU KUNSTIMUUSEUM
Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21


 

TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
TEADE
25.02.2016

Sellel nädalal on veel viimane võimalus külastada kaamerakunstile keskendunud näitust “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, näitus suletakse pühapäeval, 28. veebruaril kell 18.00. Reedel, 26. veebruaril maksab kogu muuseumi külastamine kuu viimase reede puhul kõigest 1 EUR! Samuti on nädalavahetusel näituse piletiga võimalus soetada näituse trükist soodushinnaga.

Näitus “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest.

Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi. Seega on viimasest 25 aastast ülevaadet tehes taotlus joonistada välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 45 kunstniku teoste näitel. Olulisemad teemad on mälu ja mälestuste loomine, sotsiaalsete ja seksuaalsete rollide loomine ja uurimine, fotograafia kui poliitilise laengu kandja ning visuaalse ja esteetilise maailma konstrueerija ja taasesitaja.

Näitust saadab intervjuude ja esseedega trükis, mille on koostanud Anneli Porri, kujundanud Jaan Evart. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotograafiast ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans.

Trükist on laupäeval ja pühapäeval  võimalik koos näituse piletiga osta vaid 6,90 euro eest!

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/934755486579763/

Kohtume muuseumis!

Repro: Mari-Leen Kiipli. Unede kool. Värvifoto valguskastis, 80 × 90 cm, 2015. Kunstniku loal.

3marileen_tkm

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
TARTMUS
sten@tartmus.ee
58817802

TARTU KUNSTIMUUSEUM
Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21

 

 


Pinhole kaamera töötuba 27.02. kell 13.00

12698568_1711008742469384_5973512679751778478_o

Pinhole kaamera ehk nõelaaugukaamera on kõige lihtsam objektiivita fotokaamera. Selle võib igaüks ise endale meisterdada kas kingakarbist, plekkpurgist, filmirullitopsist või millest iganes. Kuigi pinhole kaameraga pildistamine ei pruugi pakkuda tehnilist kvaliteeti ja kasutamismugavust, mida pakub tänapäevane digitaalne tehnoloogia, on see siiski põnev tegevus kõikidele, kellele meeldib katsetada võimalustega, mida tavaline moodne tehnika enam ei paku.

Ootame kõiki eksperimenteerida soovijaid muuseumi töötuppa.

Viimane võimalus tutvuda muuseumis avatud näitusega „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“!

Praktilises osas räägime fotograafia vanemast ajaloost ja füüsikast ning osalejad saavad võimaluse meisterdada oma pinhole kaamera ja katsetada selle tööpõhimõtteid.

Osaleja võib soovi korral karbi või mõne muu sobiliku eseme kaasa võtta, kuid kohapeal on ka vajalikud materjalid olemas.

Töötoa osalustasu on 4€

FB: https://www.facebook.com/events/1641871162740824/

Osalemiseks palume end eelnevalt registreerida: kristel@tartmus.ee


 

Veebruarikuus toimub Tartmusis Madis Katzi teose esitlus, pinhole kaamera töötuba, tänavakunstist tuleb rääkima muinsuskaitsja Oliver Orro, Eesti Arhitektuurimuuseumist tulevad külla Mait Väljas ja Carl-Dag Lige ning uuenenud sarjas „Kogu lugu“ saab seekord näha ja kuulda milliseid kunstiteoseid muuseum enda kollektsiooni ostab ning millest valikutel lähtutakse.

N, 4.02. kl 18.00 Madis Katzi näitus/jutustus „Koertest ja inimestest“ ja kunstnikuvestlus

“Koertest ja inimestest” on umbes 25 minuti pikkune jutustus slaidides. Etteaste toimub kolmes keeles: pildilises, helilises ja esitamise meediumi keeles.

Üritus toimub näituse „Lai kaader II. Tartu foto uus kool“ raames. Väljapanek keskendub fotoskeenele ja sellel tegutsevatele kunstnikele. Lisaks fotodele saab näitusel osa ka projekti raames kogutud muljetest.

Osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/542801535893572/

L, 6.02. kl 13.00 Pinhole kaamera töötuba

Pinhole kaamera ehk nõelaaugukaamera on kõige lihtsam objektiivita fotokaamera. Selle võib igaüks ise endale meisterdada kas kingakarbist, plekkpurgist, filmirullitopsist või millest iganes. Kuigi pinhole kaameraga pildistamine ei pruugi pakkuda tehnilist kvaliteeti ja kasutamismugavust, mida pakub tänapäevane digitaalne tehnoloogia, on see siiski põnev tegevus kõikidele, kellele meeldib katsetada võimalustega, mida tavaline moodne tehnika enam ei paku.

Ootame kõiki eksperimenteerida soovijaid muuseumi töötuppa, mille sissejuhatuses tutvume näitusega „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“ ja praktilises osas räägime fotograafia vanemast ajaloost ja füüsikast ning osalejad saavad võimaluse meisterdada oma pinhole kaamera ja katsetada selle tööpõhimõtteid.

Osaleja võib soovi korral karbi või mõne muu sobiliku eseme kaasa võtta, kuid kohapeal on ka vajalikud materjalid olemas.

Töötuba toimub Raekoja plats 18

Osalustasu on 4 €

Osalemiseks palume end eelnevalt registreerida: kristel@tartmus.ee

K, 10.02. on muuseumi kontor (Vallikraavi 14) suletud

N, 11.02. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ loeng „Tänavakunst ja muinsuskaitse“ Oliver Orroga

Veebruarikuu „Muuseumi akadeemia“ loengus esineb arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitse ekspert Oliver Orro, kes räägib tänavakunstist läbi muinsuskaitsja vaatepunkti. Orro käsitleb tänavakunsti kujunemist ning tänavakunsti suhet arhitektuurse linnaruumiga. Ettekandele järgneb vestlusring milles osalevad Tartmusi kuraator Marika Agu ning näituste osakonna koordinaator Sten Ojavee. Vestlusringis arutatakse tänavakunsti rolli, retseptsiooni ja ühiskondliku kuvandi üle Eestis.

Üldhariv loenguseeria “Muuseumi akadeemia” võtab igal korral ette ühe olulise kunstiga seotud teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev sissevaade aktuaalsetesse kunsti- ja kultuurivälja küsimustesse Eestis. Loengud leiavad aset iga kuu ühel neljapäevaõhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kultuuriloolased ja kunstnikud.

Osalemine loengu piletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/186260041732121/

N, 18.02. kl 18.00 „Kogu lugu!“ Eike Eplikuga

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse.

Seekordsel üritusel tuleb vaatluse alla noor ja andekas kunstnik Eike Eplik, kellega vestleb Tartmusi skulptuurikogu hoidja Heiti Kulmar. Uuenenud sarjas „Kogu lugu“ saab näha ja kuulda milliseid kunstiteoseid muuseum enda kollektsiooni ostab ning millest ostude valikutel lähtutakse. Samuti räägitakse sellest milline on noorte kunstnike suhe muuseumide ja galeriidega. Ainulaadse võimalusena saab üritusel koha peal muuseumi kogusse värskelt ostetud teost „Kujukuju-rebane“ enda silmaga näha.

Osalemine loengu piletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/223008298034189/

N, 25.02. kl 19.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi raamatu „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri“ esitlus

Raamatut tutvustavad koostajad Mait Väljas ja Carl-Dag Lige, kes selgitavad trükise koostamispõhimõtteid, tehtud valikuid ja tööprotsessi. Tallinnas Rotermanni soolalaos asuva arhitektuurimuuseumi uue püsinäitusega kaasnev raamat on pildirohke ja sõbralikus väikeformaadis trükis, mis käsitleb tähtsamaid lõike Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil, aga ka huvitavamaid nähtusi tänapäeval. Raamat annab ülevaate sellest, kuidas on ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Mait Väljas ja Carl-Dag Lige töötavad Eesti Arhitektuurimuuseumis kuraatoritena.

Osalemine tasuta.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/227223194280685/

R, 26.02. kl 11–18.00 kuu viimane reede

Iga kuu viimase reede puhul on kõikidel võimalik muuseumi külastada kõigest 1 euro eest!

Lisainfo:

Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 58817802
Email: sten@tartmus.ee

TARTU KUNSTIMUUSEUM
Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21


Pinhole kaamera töötuba laupäeval 6.02 kell 13.00

Pinhole kaamera ehk nõelaaugukaamera on kõige lihtsam objektiivita fotokaamera. Selle võib igaüks ise endale meisterdada kas kingakarbist, plekkpurgist, filmirullitopsist või millest iganes. Kuigi pinhole kaameraga pildistamine ei pruugi pakkuda tehnilist kvaliteeti ja kasutamismugavust, mida pakub tänapäevane digitaalne tehnoloogia, on see siiski põnev tegevus kõikidele, kellele meeldib katsetada võimalustega, mida tavaline moodne tehnika enam ei paku.P1110292

Ootame kõiki eksperimenteerida soovijaid muuseumi töötuppa, mille sissejuhatuses tutvume näitusega „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“ ja praktilises osas räägime fotograafia vanemast ajaloost ja füüsikast ning osalejad saavad võimaluse meisterdada oma pinhole kaamera ja katsetada selle tööpõhimõtteid.

Osaleja võib soovi korral karbi või mõne muu sobiliku eseme kaasa võtta, kuid kohapeal on ka vajalikud materjalid olemas.

Töötoa osalustasu on 4€

FB: https://www.facebook.com/events/1027842890590645/

Osalemiseks palume end eelnevalt registreerida: kristel@tartmus.ee


Tartmus_16


 

Jaanuarikuus toimub Tartmusis palju värsket ja põnevat: avame Laura Põllu isikunäituse, esitleme Tartmusi kahte värsket trükist ning korraldame mitu avalikku loengut ja kohtumist. Tulge meile külla!

N, 7.01. kl 18.00 Muuseumi akadeemia loengusarjas esineb semiootik Katre Pärn

Jaanuarikuu „Muuseumi akadeemias“, mis kuulub ühtlasi näituse “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” kõrvalprogrammi, keskendub semiootik Katre Pärn fotograafilise meediumi märkide väljatoomisele ja nende tõlgendamisele – fotograafia ei ole mitte aken, millest vaatame läbi, vaid meedia, pind, mis moonutab, näitab ennast ja mõjutab sõnumit. Kas fotomeediumi poolt tekitatud koodid on tõde või vale, reaalsus või mitte-reaalsus?

Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esmakordselt tutvust teevad.

Osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/206413216366715/

N, 14.01. kl 15.00 trükise „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“ esitlus

Viimase 25 aasta Eesti fotokunsti ülevaade toob välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 50 kunstniku teoste näitel. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotokunstist ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans. 13 teose kohta on erinevad kultuuriuurijad ja fotograafid kirjutanud detailsema ülevaate. Trükis saadab näitust „Plahvatusest tasandikule.  Eesti kaasaegne foto 1991–2015” Tartu Kunstimuuseumis 20.11.2015–28.02.2016.

Trükist esitleb näituse kuraator ning trükise koostaja ja toimetaja Anneli Porri.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/945310292222544/

R, 15.01. kl 11.00 on avatud Laura Põllu isikunäitus „Sada ulma keset merd“

Alates reedest, 15. jaanuarist on Tartmusis avatud Laura Põllu isikunäitus „Sada ulma keset merd”, milles kunstnik ühendab oma varasemate väljapanekute elemendid ühtseks kogemusmaastikuks. Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.

Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala ja Tartu Ülikooli maaliosakonna taustaga Laura Põld on nii Eestis kui ka väljaspool hakanud silma oma leid-esteetikast küllastunud maali- ja ruumiinstallatsioonidega. Maale, videoid ja loodusobjekte koondavad poeetilised keskkonnad nagu „Katse lavastada maastikku”, „Loss” ja „The Night Your Mate Danced Like a Tree” tõid talle mullu tunnustuse Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia näol.

Seekordsel väljapanekul on valminud kunstnikul koostöös kuraator Peeter Talvistuga maailm, mis sisaldab juba tuttavaid ja uusi elemente ning moodustab tervikliku monumentaalse keskkonna.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1682359472047957/

N, 21.01. kl 18.00 „Kogu lugu!“ Julia Polujanenkovaga

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse.

Seekordsel üritusel esineb Tartmusi kaasaegse kunsti kogu hoidja Julia Polujanenkova ettekande ja giidituuriga „Lai kaader. Kuidas tehakse fotonäitust, fotode konserveerimisest kuni näituse giidituurini“.

Julia Polujanenkova räägib fotonäituse „Lai kaader I“ ja „Lai kaader II“ ettevalmistamise protsessist: tööde valikust, koostööst erinevate kunstikogudega, fotode konserveerimisest ja vormistamisest, kunstnikega koostööst ja intervjueerimisest, arhiivmaterjalide kogumisest, tekstide kirjutamisest ja näituse installeerimisest. Kohtumine lõppeb ühise äsjaavatud näituse külastamisega.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1671393106465421/

N, 28.01. kl 17.30 Laura Põllu senist loomingut koondava trükise „Laura Põld ja sada ulma keset merd” esitlus

264-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne raamat sisaldab rikkaliku pildimaterjali nii kunstniku varasematest väljapanekutest kui ka avatavast näitusest. Põllu teoseid analüüsivad Post Brothers, Liisa Kaljula ja Peeter Talvistu. Kataloogi ja näituse graafiline kujundaja on Tuuli Aule.

Esitlusele järgneb kunstnikuvestlus.

R, 29.01. kl 11–18.00 Kuu viimase reede puhul maksab muuseumi külastamine kõigest 1 EUR!

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 58817802
Email: sten@tartmus.ee

TARTU KUNSTIMUUSEUM
Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21


 

Laura Põllu isikunäitus „Sada ulma keset merd”
Alates reedest, 15. jaanuarist on Tartmusis avatud Laura Põllu isikunäitus „Sada ulma keset merd”, milles kunstnik ühendab oma varasemate väljapanekute elemendid ühtseks kogemusmaastikuks. Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.

Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala ja Tartu Ülikooli maaliosakonna taustaga Laura Põld on nii Eestis kui ka väljaspool hakanud silma oma leid-esteetikast küllastunud maali- ja ruumiinstallatsioonidega. Maale, videoid ja loodusobjekte koondavad poeetilised keskkonnad nagu „Katse lavastada maastikku”, „Loss” ja „The Night Your Mate Danced Like a Tree” tõid talle mullu tunnustuse Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia näol. Seekordsel väljapanekul on valminud kunstnikul koostöös kuraator Peeter Talvistuga maailm, mis sisaldab juba tuttavaid ja uusi elemente ning moodustab tervikliku monumentaalse keskkonna.

Laura Põld võtab näituse kokku sõnadega: „See on kollektsioon paikadest, ruumikogemustest, värvidest, materjalidest ja valgusest stuudio seinal, mida küll olen püüdnud kaardistada, aga mille tegelik olemasolu muutub iga päeva järel ebatõenäolisemaks. Kuna tegemist on minu esimese mitut ruumi hõlmava näitusega, on oluline osa väljapaneku kavandamisel saalidevahelise liikumise lavastamine. Juhan Vihterpali heliteosest jõuavad külastajani vihjed paikadele, vestlustele, sammudele kivisillutisel ning näituses eksponeeritud teostele. Ideed ringlevad ja moonduvad läbi erinevate ruumide, ateljeede ja aja.”

28. jaanuaril, kaks nädalat pärast näituse avamist, esitletakse Laura Põllu senist loomingut koondavat kataloogi „Laura Põld ja sada ulma keset merd”. 264-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne raamat sisaldab rikkaliku pildimaterjali nii kunstniku varasematest väljapanekutest kui ka avatavast näitusest. Põllu teoseid analüüsivad Post Brothers, Liisa Kaljula ja Peeter Talvistu. Kataloogi ja näituse graafiline kujundaja on Tuuli Aule.

Sada_ulma_keset_merd3

Pressifoto autor: Jürgen Voolaid

Näituse meeskond: Richard Adang, Nele Ambos, Tuuli Aule, Leelo-Mai Aunbaum, Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu, Dana Karjatse, Arvi Kuld, Kristjan Nagla, Sten Ojavee, Kristel Sibul, Urmo Teekivi, Markus Toompere, Juhan Vihterpal, Jürgen Voolaid

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Tartu Kunstnike Liit

 

Lisainfo:

Peeter Talvistu

Näituse kuraator

5650 7782

peetert@tartmus.ee


Olete oodatud uue raamatu “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” esitlusele 14. jaanuaril kell 15.00 Tartu Kunstimuuseumis. Üritus on tasuta.

Raamatut esitleb trükise koostaja ja toimetaja Anneli Porri.

Viimase 25 aasta Eesti fotokunsti ülevaade toob välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 50 kunstniku teoste näitel. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotokunstist ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans. 13 teose kohta on erinevad kultuuriuurijad ja fotograafid kirjutanud detailsema ülevaate. Trükis saadab näitust „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991–2015” Tartu Kunstimuuseumis 20.11.2015–28.02.2016.

Tekstid: Rael Artel, Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Anneli Porri, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog

raamatuesitlus


Koostaja ja toimetaja: Anneli Porri
Graafiline disain: Jaan Evart
Keeletoimetaja: Hedi Rosma
Pilditöötlus: Marje Eelma & Tuumik
Trükk: Greif
Tiraaž: 500
Maht: 80 lk
Väljaandja Tartu Kunstimuuseum
ISBN 978-9949-9517-8-9 © Tartmus 2015, tekstide ja fotode autorid

Reproduktsioonid: Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm), DeStudio (Herkki-Erich Merila & Peeter Laurits), Kaisa Eiche, Dénes Farkas, F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma), JIM (Johannes Säre, Iti Connor, Maido Juss), Toomas Kalve, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap & Jaanus Nõgisto, Arne Maasik, Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Katja Novitskova, Taavi Piibemann & Toomas Thetloff, Birgit Püve, Mark Raidpere, Piia Ruber, Piret Räni, Jaanus Samma & Alo Paistik, Liina Siib, Tiit Sokk (Ulvi Tiit & Marili Sokk), Andres Tali, Peeter Tooming & Carl Sarap, Laura Toots, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra & Na Kim, Tarvo Hanno Varres, Sigrid Viir, Mart Viljus, Toomas Volkmann, Reimo Võsa-Tangsoo

Lisainfo:
Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
588 17802
marika@tartmus.ee

 


 

0001

Muuseum on pühadel avatud:

K, 23.12. on muuseum avatud 11–15.00

N–L, 24.26.12 on muuseum riigipühade tõttu suletud

N, 31.12. on muuseum avatud 11–18.00

R, 1.01.2016 on muuseum suletud


Detsembrikuus toimub Tartmusis palju põnevat: kutsume kõiki kuulama ettekannet Eesti fotograafia kujunemisest, tutvuma kirjastuse Lugemik värskete raamatutega, avastama koos kuraatoriga Eesti kaasaegse fotograafia arenguid, valmistama endale ise pinhole kaamera ning tutvuma Tartmusi skulptuurikoguga.

N, 3.12. kl 18.00 Muuseumi akadeemia loengusarjas esineb ajaloolane Tõnis Liibek

Detsembrikuu „Muuseumi akadeemias“, mis kuulub ühtlasi näituse “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” kõrvalprogrammi, teeb ajaloolane Tõnis Liibek ettekande Eesti fotograafia ajaloost saja aasta vältel, perioodil 1840—1940.

Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esmakordselt tutvust teevad.

Osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/819881778124127/

R, 4.12. kl 16.00 esitleb kirjastus Lugemik nelja värskelt ilmunud raamatut

Kirjastus Lugemik esitleb nelja Eesti kunstniku loomingut käsitlevat teost: Tõnis Saadoja “Tööd 2008–2014”, Anu Vahtra “Untitled”, Kristi Kongi “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud”, ning Marge Monko “Õige / Vale”.

Esitlusel on kohal trükiste autorid Kristi Kongi, Tõnis Saadoja ja Anu Vahtra ning raamatute graafiline disainer Indrek Sirkel.

Esitlusel saab trükiseid osta soodushinnaga.

Osalemine tasuta.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/778176915644909/

N, 10.12. kl 17.30 avalik kuraatorituur näitusel „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015″

Näitus on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest. Tuur toimub näituse kuraatori Anneli Porri juhtimisel.

Osalemine muuseumipiletiga.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/934755486579763/

L, 12.12. kl 13.00 pinhole kaamera töötuba

Tartmus ootab kõiki eksperimenteerida soovijaid muuseumi töötuppa, mille sissejuhatuses tutvutakse näitusega „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“ ja praktilises osas räägitakse fotograafia vanemast ajaloost ja füüsikast ning osalejad saavad võimaluse meisterdada oma pinhole kaamera ja katsetada selle tööpõhimõtteid.

Üritusel osalemiseks palume end eelnevalt registreerida: kristel@tartmus.ee

Töötoa osalustasu on 2 €

Lisainfo: kristel@tartmus.ee

Liitu üritusega Favebookis: https://www.facebook.com/events/919422531471069/

N, 17.12. kl 18.00 Kogu lugu! Heiti Kulmariga

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel esineb Tartmusi skulptuurikogu hoidja Heiti Kulmar ettekandega „Pilguheit Tartmusi skulptuurikogusse“.

Osalemine muuseumipiletiga.

K, 23.12. on muuseum avatud 11–15.00

N–L, 24.26.12 on muuseum riigipühade tõttu suletud

N, 31.12. on muuseum avatud 11–18.00

R,1.01.2016 on muuseum suletud


Laupäeval, 12. detsembril kell 13.00 toimub Tartmusis kõigile huvilistele pinhole kaamera töötuba.

camera-obscura

Pinhole kaamera ehk nõelaaugukaamera on kõige lihtsam objektiivita fotokaamera. Selle võib igaüks ise endale meisterdada kas kingakarbist, plekkpurgist, filmirullitopsist või millest iganes. Kuigi pinhole kaameraga pildistamine ei pruugi pakkuda tehnilist kvaliteeti ja kasutamismugavust, mida pakub tänapäevane digitaalne tehnoloogia, on see siiski põnev tegevus kõikidele, kellele meeldib katsetada võimalustega, mida tavaline moodne tehnika enam ei paku.

Ootame kõiki eksperimenteerida soovijaid muuseumi töötuppa, mille sissejuhatuses tutvume näitusega „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“ ja praktilises osas räägime fotograafia vanemast ajaloost ja füüsikast ning osalejad saavad võimaluse meisterdada oma pinhole kaamera ja katsetada selle tööpõhimõtteid.

Osaleja võib soovi korral karbi või mõne muu sobiliku eseme kaasa võtta, kuid kohapeal on ka vajalikud materjalid olemas.

Töötoa osalustasu on 2€

Osalemiseks palume end eelnevalt registreerida: kristel@tartmus.ee

Lisainfo:
kristel@tartmus.ee
588 17801
https://www.facebook.com/events/919422531471069/


 

NOVEMBRIKUU SÜNDMUSED

R, 6.11. kl 17.00 kuraatorituur näitusel “Tartmusi kogu peidetud pool”

N, 12.11. kl 17:30 kuraatorituur näitusel „Uus maja“

R, 13.11. Tartmusi muuseumi poest saab osta 75 aasta juubeliks valminud trükist

R, 20.11.–28.02.2016 näitus „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991-2015“

N, 26.11. kl 18.00 muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“

R, 27.11.–17.01.2016 projektiruumis on avatud uus näitus “Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus”


Alates 27. novembrist on Tartmusi projektiruumis võimalik külastada näitust „Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus“. Väljapanek keskendub Tartu fotoskeenele ja sellel tegutsevatele kunstnikele. Lisaks fotodele saab näitusel osa ka projekti raames kogutud mälestustest.

12294810_1090391124318495_7800472209951956775_n

Näituse I osa on avatud kuni 17. jaanuarini 2016.

Kunstnikud: Vallo Kalamees, Toomas Kalve, Peeter Laurits, Ove Maidla, Tõnu Noorits, Malev Toom
Kuraator: Julia Polujanenkova

Näitus on koostatud arhiivprojekti „Tartu 88“ raames , mis seekord keskendub Tartu fotoskeenele. Esimene osa „Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus“ keskendub 1990ndate algusest tänase päevani aktiivselt tegutsevatele ja näitustel osalevatele fotograafidele. Jaanuaris tulev teine osa „Lai kaader II. Tartu foto uus kool“ pöörab pilgu Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnale ja seoses viimase avamisega tulnud uuele põlvkonnale.

1980. aastatel oli fotograafia populaarne kogu Eestis, seda tänu arvukatele fotoklubidele, mida leidus paljudes suuremates keskustes ning mis koondasid enda ümber arvukat liikmeskonda. Tartus tegutsenud fotograafid, kes omasid häid tehnilisi oskusi, kasutasid 1990. aastatel avanenud uusi võimalusi reisimiseks ja info hankimiseks. Nende töödesse lisandus eksperimentaalsete tehnikate kasutamine. Mõned, nagu Toomas Kalve ja Ove Maidla, on tänaseni jäänud truuks alternatiivsete või vanade nö klassikaliste fototehnikate kasutamisele. Teised, nagu Tõnu Noorits, Malev Toom, Peeter Laurits ja Vallo Kalamees, uurivad ka digitaalse tehnika laialdasi võimalusi. Neist mitmed tegutsedes küll fotokunstnikena, kasutavad oma oskusi ka teistes fotograafiaga seotud valdkonnades nagu fotoajakirjandus, dokumentaal- või ka kommertsfotograafia.

Eksponeeritavad teosed ning lisamaterjalid pärinevad Tartu Kunstimuuseumi ja näitusel osalevate kunstnike kogudest. Intervjuud kunstnike ja kunstiteadlase Holger Rajaveega.

Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Natalia Ivanova, Margus Joonsalu, Ago Teedema, Peeter Talvistu, Tiiu Talvistu
Graafiline disain: Tnxalatte disaini kollektiiv
Toetaja: OÜ Polven
Tänud: Viktor Karabut, Holger Rajavee

 

Näitus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1503268203300689/

Lisainfo:
Julia Polujanenkova
kaasaegse kunsti kogu hoidja
588 17807
julia@tartmus.ee

Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R‒P 11‒18
N 11‒21


Näituse “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” avamine

FK15_Tartmus_FB01

Tartu Kunstimuuseum avab 20. novembril näituse kaamerapõhisest kaasaegsest kunstist.

Näitus “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest. Näitus jääb avatuks kuni 28.02.2016.

Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi. Seega on viimasest 25 aastast ülevaadet tehes taotlus joonistada välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 45 kunstniku teoste näitel. Olulisemad teemad on mälu ja mälestuste loomine, sotsiaalsete ja seksuaalsete rollide loomine ja uurimine, fotograafia kui poliitilise laengu kandja ning visuaalse ja esteetilise maailma konstrueerija ja taasesitaja.

Kõikides töödes on kunstnik ja kaamera aktiivne osaline ja eneseteadlik sekkuja. „Kaasaegne fotokunst on eelkõige seotud inimesega, tema identiteetide ja eneseesitlustega sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Kunstnik peab olema kujutist luues julge ja täpne, kuna fotokujutisel on võime mõjutada seda, kuidas tajume reaalsust, mis tundub tavaline või kuidas kujutame ette ideaale,“ põhjendab kuraator Anneli Porri fotokunsti vahetut kõnetavust.

Väljapanekuga hõlmatava aja sisse jäävad väga suured muutused nii kunstis kui ühiskonnas. 1990. aastate algus teenib välja võrdluse plahvatusega: järsk üleminek ühiskondlikus elus toob kaasa kiired ja ootamatute suundadega arengud ka kunstis, seal hulgas näituste korraldamise tavades. Tolle ajani kunstisaalidest pagendatud fotost saab kõige kiirem muutustele reageerija ja uue esteetika kandja, tõrjutud mälestuste taastaja ja uue sootsiumi peegel. Seevastu tasandik on eelkõige on metafoor tänapäevasele kunstimaastiku avardunud horisondile, võrdsetele võimalustele, kaasaegse kunsti rahvusvahelisele väljale, kus igal autoril on võimalik oma tee leida.

„Kunstimuuseumi ja mäluasutusena on meie ülesandeks pöörata tähelepanu märgilistele muutustele kunstimaastikul, milleks 1995. aastal toimunud Saaremaa biennaal pealkirjaga „Ajaloo vabrik“ kahtlemata oli. Otsustasime seda omas ajas täiesti uskumatu mastaabiga sündmust, mis tõi kaasaegse kunsti selle tänapäevases tähenduses jõuliselt kunstiväljale ning seda eelkõige fotomeediumit kasutades, väärikalt tähistada ning pakkuda publikult ülevaadet sellest, mis viimase 20 aastaga fotokunstist saanud on“, selgitab Rael Artel.

Näitust saadab intervjuude ja esseedega trükis, mille on koostanud Anneli Porri, kujundanud Jaan Evart. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotograafiast ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans.

Näituse jooksul toimuvad Muuseumi Akadeemia loengud ja koolitused erinevatele vanusegruppidele.

Kunstnikud: Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm), DeStudio (Herkki-Erich Merila & Peeter Laurits), Kaisa Eiche, Dénes Farkas, F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma), JIM (Johannes Säre, Iti Connor, Maido Juss), Toomas Kalve, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap & Jaanus Nõgisto, Arne Maasik, Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Katja Novitskova, Taavi Piibemann & Toomas Thetloff, Birgit Püve, Mark Raidpere, Piia Ruber, Piret Räni, Jaanus Samma & Alo Paistik, Liina Siib, Tiit Sokk, Andres Tali, Peeter Tooming & Carl Sarap, Laura Toots, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra & Na Kim, Tarvo Hanno Varres, Sigrid Viir, Mart Viljus, Toomas Volkmann, Reimo Võsa-Tangsoo

Kuraator: Anneli Porri

Näituse kujundas Neeme Külm, trükise Jaan Evart.

Trükisele tegid kaastööd Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog, toimetas Anneli Porri.

Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Karl Feigenbaum, Urmo Teekivi, Kristel Sibul, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova.

Näituse haridusprogramm ja trükis valmivad koostöös Tallinna Fotokuuga.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Outset Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum, TV3, Kaisa Eiche,Karin Karindi, Margus Punab, Tiina Põllu, Temnikova & Kasela galerii, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Fotokuu Hooandja kampaania eratoetajad.

Näitus Facebookis: https://www.facebook.com/events/934755486579763/

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
TARTMUS
sten@tartmus.ee
58817802


Näituse “Uus maja” avamine

051115_tartmus_uus_maja_fb-event

6. novembril avatakse Tartu Kunstimuuseumis aadressil Raekoja plats 18 näitus „Uus maja“, mille keskmes on õhulossid ja nende purunemine – räägime muuseumi 75. sünnipäeval sellest, mida olemas pole, räägime Tartu Kunstimuuseumi uuest hoonest.

Näituse avamisel esineb Minna Hint performancega „Vabandamise kunst“.

Ruumiprobleem on muuseumi saatnud alates selle loomisest 1940. aastal. Sõja ajal olid muuseumi kogud mitmetes kitsastes ruumides Tartu kesklinnas ning said 1943. aastal  pommitabamuse, mille järel kunstiteosed koliti ülikooli peahoonesse ja osaliselt evakueeriti Tartust välja Väätsale. Pärast sõda anti ajutiselt muuseumi käsutusse hoone Vallikraavi 14. Muuseum töötab sellel “ajutisel” pinnal tänaseni.

Aastakümneid on fantaseeritud uuest muuseumihoonest, tehes aeg-ajalt ka samme unistuse realiseerimiseks. Lahenduseni pole muuseum tänaseks, oma 75. sünnipäevaks veel jõudnud. Ühiskond pole kolmveerandsajandi jooksul suutnud mobiliseerida sedavõrd palju ressurssi ja head tahet, et see hoone muuseumile ehitada. Näitus ei ole nostalgiline pilk minevikku, vaid pigem ajaloo kaudu tee otsimine muuseumi edasiseks arenguks. Näitusel eksponeeritakse muuseumi varasemad projekte ning arutletakse muuseumi kui institutsiooni muutumise üle ajas. Kaasaja ja tuleviku teemaga muuseumis töötavad ka projekti kaasatud kunstnikud, kelle tööd valmivad spetsiaalselt antud näituse tarvis.

Näitusel näeb projekte eri ajastutest, mis kahjuks arhitektuurseks lahenduseks ei vormunud. Väljas on kaks Vallikraavi 14 majale valminud juurdeehituse kavandit (autoriteks Raal Kivi ja Merike Raid), samuti sama tänava nurgale kavandatud skulptuuriaia eskiisid Kersti Lootuselt ja Krista Roosilt. Suisa lähiajast pärineb aga palju kõneainet tekitanud linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi arhitektuurikonkursi võidutöö Palimtsest.

Uus maja pole ainult füüsilise ruumi küsimus, see on küsimus institutsiooni kestmisest ja mis kõige tähtsam – kunstiteoste säilitamisest tuleviku tarbeks. Kuhu panna teosed, kui majas pole enam kohta isegi riiulile? Kuidas jätkata kogumist, kui hoiutingimused on ammendunud? Kuidas leida ressursse kultuurile kahaneva rahvastiku tingimustes? Millised on alternatiivsed võimalused muuseumi tegevuse jätkamiseks homme ja saja aasta pärast?

Näitusega kaasneb haridusprogramm eri vanuse- ja huvigruppidele. Lisainfo: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee

Osalevad kunstnikud: Jaan Elken, Minna Hint, Toomas Kalve, Flo Kasearu, Leonhard Lapin, Kaido Ole, Laura Põld, Anu Vahtra.

Arhitektid: Heino Halliste, Maie Everst Ülo Kulgver, Tiiu Loit ja Ervin Sedman; Tiit Kaljundi; Raul Kivi; Kersti Lootus ja Krista Roosi; Merike Raid; Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Mari Rass, Elo Kiivet ning kaasautorid Asko Uukado ja Holden Vidas OÜ QP Arhitektid.

Kuraatorid: Rael Artel ja Tiiu Talvistu

Näituse graafilise lahenduse on loonud Mariana Hint, tekstid tõlkis Peeter Talvistu, installatsioonitiimi kuulusid Urmo Teekivi, Arvi Kuld, Nele Ambos, Margus Joonsalu ja Ago Teedema, haridusprogrammid koostas Kristel Sibul.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu Linnavalitsus.

Korraldajad tänavad Eesti Arhitektuurimuuseumi, Tartu Linnaraamatukogu, Tartu Linnamuuseumi, Ennistuskoda Kanut, Muinsuskaitseameti Arhiivi.

Näitus Facebookis: https://www.facebook.com/events/995427683847599/

 

Lisainfo:

Tiiu Talvistu

Kogude kuraator

Tel: 5281342

Email: tiiu@tartmus.ee


 

NOVEMBRIKUU SÜNDMUSED

R, 6.11. kl 17.00 kuraatorituur näitusel “Tartmusi kogu peidetud pool”

N, 12.11. kl 17:30 kuraatorituur näitusel „Uus maja“

R, 13.11. Tartmusi muuseumi poest saab osta 75 aasta juubeliks valminud trükist

R, 20.11.–28.02.2016 näitus „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991-2015“

N, 26.10. kl 18.00 muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“


Neljapäeval, 22. oktoobril kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis, aadressil Raekoja plats 18, muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“. Loengule järgneb kuraatorituur näitusel „Tartmusi kogu peidetud pool“. Osalemine muuseumipiletiga.

Esimesel üritusel, 22. oktoobril, keskendub muuseumi konservaator ja näituse „Tartmusi kogu peidetud pool“ kuraator Nele Ambos probleemidele, mis teda näituse ettevalmistamisel tabasid ning kuidas ta neid olukordi lahendas. Loeng on suunatud kõigile, kes soovivad teoste esikülje pealispinnast läbi näha ning sukelduda sügavamatesse ja paljastavamatesse kihtidesse.

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse.

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 58817802
Email: sten@tartmus.ee

Nele Ambos
Konservaator
Tel: 58817809
Email: nele@tartmus.ee


Neljapäeval, 15. oktoobril kell 17:30 toimub Tartu Kunstimuuseumis, aadressil Raekoja plats 18, näituse “Tartmusi kogu peidetud pool” kõrvalprogrammis Greta Koppeli loeng teemal: Kopeerimine 15.–17. sajandi Madalmaade kunstis. Kuidas neid tehti, miks ja kellele?

Vanade meistrite kunsti tutvustatakse meile sageli kui unikaalset, ainulaadset ning just seetõttu väga väärtuslikku. Ometi on nende teoste puhul sageli tegemist töödega, mis kordavad juba olemasolevat teost (pilti) ja kus erinevusi võib märgata vaid väiksemates detailides.

Loengus vaadatakse lähemalt koopiate valmistamise tagamaid – miks neid tehti ning omaaegset kunstipraktikat – kuidas koopiaid tehti. Samuti peatutakse koopiate retseptsioonil kunstiajaloos – kuidas hinnati koopiaid nende valmistamise kaasajal (15.17. sajand) ning miks tabas koopiaid mainelangus hilisemal ajal.

Loengule järgneb kuraatorituur näitusel.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Näitusest lähemalt

Alates 18. septembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus „Tartmusi kogu peidetud pool“. Tegemist on kogudepõhise näituseprojektiga, mille eesmärk on vaatajaile tutvustada Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonis peituvate taieste varjatud pooli. See on maailm, milles kunstiteadlased, kunstikogujad ja muuseumitöötajad iga päev elavad, kuid mis jääb laiema kunstipubliku jaoks enamasti peitu.

Ühelt poolt on tegu varjatud maailmaga, mis ei ole mõeldud laiema avalikkuse silmadele, teisalt on kõik kunstiteosed ikkagi määratud vaatamiseks ning tähelepanu keskpunktis olemiseks, mistõttu on tööde tagumised küljed justkui avalikud saladused. Etiketid, templid, kirjed, visandid ja paigad on mõningad näited „saladustest“, mis selle näituse kaudu üsnagi ebatavalisel moel laiema publikuni jõuavad.

Näituse raames antakse välja kakskeelne trükis „Peidetud poolelt / From the Hidden Side“ – väikeseformaadiline pildiraamat, mis sisaldab detaile põnevatest leidudest, mida taieste tagaküljed võivad sisaldada.

Osalevad kunstnikud: Amandus Adamson, Ida Adamson, Ellinor Aiki, Viktor Bibikov, Pierre Joseph Dedreux-Dorcy, Eduard Einmann, Nigul Espe, Julius Gentalen, Pjotr Nikolajevitš Gruzinski, Helmi Astrid Herman, Oskar Hoffmann, Ernst Jõesaar, Oskar Kallis, Hilda Kamdron, Elmar Kits, Aleksander Krims-Radava, Ilmar Kruusamäe, Nikolai Kummits, Elisabet Kurre, Woldemar Friedrich Krüger, Endel Kõks, Johann Köler, Märt Laarman, Ants Laikmaa, Laurentsius, Abel Lee, Erich Leps, Lola Liivat, Karl Ludwig Maibach, Karin Luts, Jüri Marran, Agnes Mikk-Lamp, Juhan Muks, Konrad Mägi, August Mölder, Marco Nipper, Valdur Ohakas, Ilmar Ojalo, Eduard Ole, Henrik Olvi, Aleksander Orlovski, Villem Ormisson, Aare Paap, Varmo Pirk, Juhan Püttsepp, Carl Raedlein, Eduard Rüga, Sven Saag, Johannes Saal, Richard  Sagrits, Toomas Sarapuu, Karl August Senff, Rudolf Sepp, Ilja Sokolov, Ülo Sooster, Bruno Sõmeri, Kristjan Teder, Erika Tiisler, Eduard  Timbermann, Ado Vabbe, Voldemar Vaga, Aleksander Vardi, Kuno Veeber, Ants Viidalepp, Urmas Viik, Lilly Walther, Eduard Wiiralt.

Kuraator: Nele Ambos
Näituse kujundaja: Elo Kiivet
Graafiline disainer: Meelis Brikker

Meeskond: Karl Feigenbaum, Indrek Grigor, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Mari Roostik, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Tiiu Talvistu, Ago Teedema.

Tänud: Edwin Buijsen, Karl-Erik Hiiemaa, Juta Keevallik, Greta Koppel, Kamila Korbela, Triinu Palo, Peeter Kulasalu, Kristiina Kullus, Siim Lepik, Mai Levin, Kaisa Milsaar, Kadri Mägi, Tõnu Tamm, Joonas Vangonen, Adriaan Waiboer.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
sten@tartmus.ee
58817802

Nele Ambos
üldkonservaator
nele@tartmus.ee
588 17809


Värvilised pead
Koolivaheaja linnalaager Tartu Kunstimuuseumis.

Tartu Kunstimuusem pakub võimalust veeta kolm põnevat päeva koolivaheaja linnalaagris. Iga päev vaatame mõnda muuseumis avatud näitust, räägime kunstnikest ja nende töödest, mängime huvitavaid mänge ning kehastume ise kunstnikeks kas maali, joonistust või skulptuuri tehes.

Aeg: 19.–21. oktoober
Grupi suurus: 6–12 osalejat
Vanus: 7–13 a
Hind: 25 eurot
Asukoht: TARTMUS, Raekoja plats 18

I päev. Värvilised pead.
Muuseumi kahel korrusel on avatud mitmekülgse kunstniku Kiwa isikunäitus „Autoportree tundmatuga“. Avastame selle huvitava kunstniku loomingut, mille keskpunktis on kunstniku enda isik ja pidev identiteedimäng. Kiwa kunstnikukarjäär algas 20 aastat tagasi teosega, mis koosneb paljudest erksavärvilistest kipspeadest. Inspireerituna sellest tööst on laagris osalejatel võimalik ise meisterdada erinevaid värvilisi päid.

II päev. Salaselts kunstimuuseumis.
Näitus „Tartmusi kogu peidetud pool“ pöörab vaataja poole kunstiteoste tagumise külje, mida näitustel tavaliselt kunagi ei näe. Neilt tagakülgedel leidub nii ebaõnnestunud visandeid, uitmõtteid, vanu maale, huvitavaid alusmaterjale kui ka erinevaid silte ja kirjeid. Laagris osalejad kehastuvad salaseltsiks, mis otsib ja avastab põnevaid lugusid, mida kunstiteoste tagaküljed räägivad. Ise saab kätt proovida maalimisega.

III päev. Autoportree.
Kuidas kunstnikud jäädvustavad iseennast oma teostes? Mis on autoportree? Katsetame erinevaid materjale, ideid ja võtteid enda kujutamiseks kunstis. Veel meisterdavad osalejad ise templeid, millega trükitakse üks teos.

Linnalaager toimub Raekoja platsi viltuses majas. Laagripäevad algavad kell 11.00 ja lõpevad kell 15.00. Lõunasöök on hinna sees.

Osalussoovist palume teada anda hiljemalt 16. oktoobriks!

Registreerimine ja lisainfo:
Kristel Sibul
muuseumipedagoog
Tartmus
kristel@tartmus.ee
58817801


 

Tartmusi juubelinäituste sari jätkub kolmanda näitusega “Uus algus”

Alates 1. oktoobrist on Tartmusi projektiruumis võimalik külastada muuseumi juubelile pühendatud sarja “Tartmus 75!” kolmandat näitust “Uus algus”. Näitus jääb avatuks 22. novembrini.

Näituse pealkiri viitab uuele algusele, mille sõja käigus ajutiselt kodutuks jäänud Tartu Kunstimuuseum sai 1946. aastal oma uutes ruumides, varasemas elumajas Vallikraavi tänav 14.

Väljapanek keskendub Tartu Kunstimuuseumi näituseprogrammile aastail 1946–1950, kõrvutades võimude soositud ja ideoloogiaga sobimatuid teoseid. Näitust saadavad väljavõtted arhiividokumentidest ja tollasest kunstikriitikast.

Näituse eesmärk on teadvustada muuseumi ajalugu ja näituse korraldamise tingimusi keerulisel sõjajärgsel perioodil, mil valitses pidev hirm ning iga kultuuritegelane võidi tembeldada rahva- ja riigivaenlaseks. Kunstimuuseumi näituseprogrammi varal saab nähtavaks, kuidas võimu suurem tähelepanu näitustele hakkas mõjutama esitletava kunstiloomingu temaatikat, kõrvaldades enamuse 1920. ja 1930. aastatel tegutsenud kunstnikke eksponeeritavate kunstnike nimekirjast.

1945. aasta märtsis kehtestasid ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee kunstis ainsa lubatud suunana sotsialistliku realismi, kritiseerides eesti kunstis seni valitsenud formalistlikku temaatilist ühekülgsust – maastike ja natüürmortide domineerimist. Kunst pidi kasvatama rahvast nõukogulikus vaimus. Et kasvatada omakorda eesti kunstnikke, lisati Eestis toimuvate näituste programmi häid eeskujusid nõukogude ja vene kunstnikelt.

1946. aasta lõpus ja 1948. aastal karmistus võitlus kodanlike igandite, estetismi, apoliitilisuse ja ideelageduse vastu. Õhkkond muutus hirmutavaks ja hüsteeriliseks, igaühele võidi esitada süüdistus kodanlikus natsionalismis, formalismis ja kosmopolitismis.

Kunstnikud: Adamson-Eric, Ivan Aivazovski, Richard Kaljo, Pavel Kirpitšov, Ernst Kollom, Arkadio Laigo, Isak Levitan, Kaarel Liimand, Mihhail Matorin, Villem Ormisson, Richard Sagrits, Martin Saks, Vladimir Sergejev, Vassili Simonov, Dementi Šmarinov, Salome Trei, Ado Vabbe.

Kuraator: Sten Ojavee

Tänud: Rael Artel, Tiiu Talvistu, Peeter Talvistu, Mare Joonsalu, Kadri Mägi, Heiti Kulmar, Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu, Raul Veede ja Keiu Krikmann,

Tere tulemast meiega koos muuseumi sünnipäeva tähistama!

Lisainfo:

Sten Ojavee

Tel: 58817802

E-mail: sten@tartmus.ee


Neljapäeval, 8. oktoobril kell 18 esitleb Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18, II korrusel) Prantsuse mõtleja Roland Barthes’i raamatut “Camera lucida: märkmeid fotograafiast”.

Esitlusel kõneldakse raamatu tekkeloost ning ka autorist, kellel saabub tänavu novembris 100. sünniaastapäev. Oma kogemusest räägib ka raamatu tõlkija Anti Saar. Raamatu kujundas Indrek Sirkel ning fotograaf Paul Kuimeti kaastööna on sel 6 erinevat kaanekujundust. Kõike seda ja palju muud on võimalik neljapäeval Tartu Kunstimuuseumis oma silmaga näha. Tallinnas esitletakse raamatut teisipäeval, 6. oktoobril Kloostri Aidas.

Camera lucida: märkmeid fotograafiast” on Barthes’i sügavalt isiklik sissevaade foto kui meediumi olemusse. See raamat – viimane, mille Barthes oma eluajal jõudis avaldada – uurib fotograafilise kogemuse eripära, lähtudes tõmbest, mida me teatud fotode vastu tunneme. Kust see tõmme tuleneb? Kus ta meid hoiab? Milles seisneb see hullumeelsus, mida ainult fotograafiline kujutis suudab tekitada? Barthes soovib leida, milles seisneb fotograafia evidentsus, mis ei kasva välja mitte tehnilisest või sotsioloogilisest olemisviisist, vaid meie ihast fotografeeritava objekti suhtes, teisisõnu “sellest, mida nimetatakse romantiliselt armastuseks ja surmaks”. See paeluv teekond leiab oma keskme ühes Barthes’i äsja lahkunud ema lapsepõlvefotos, ning nii kujutab see õrn raamat samaaegselt ka järelehüüet autori emale.

Äärmiselt isiklikust lähenemisnurgast hoolimata või just selle tõttu saavutas raamat hiljem väga laia populaarsuse ning seda peetakse enim tsiteeritud fotograafia alaseks teoseks. Barthes’i käsitlust foto kui meediumi ajast ja foto ning surma suhtest, eriti tema sissetoodud mõisteid studium ja punctum, kasutatakse fotograafilises diskursuses laialdaselt siiani. Kuigi Barthes’i lähenemise subjektiivsust on hiljem mitmel pool ka kritiseeritud, pole see oma külgetõmmet aastate jooksul ometi kaotanud. See on tegelikult ka täiesti loomulik – sest kuigi fotograafia tehnikad ja meie suhe pildistamisse aastate jooksul muutub, on meie suhe armastusse ja kaotusse, mille Barthes fotograafiast leiab, palju püsivam.

Raamatu ilmumisele aitasid kaasa Prantsusmaa Välisministeerium, Prantsuse saatkond Eestis ja Prantsuse Instituut Eestis. Raamatu ilmumist toetas ka Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Neeme Lopp
Tel: 50 29 286

Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
sten@tartmus.ee
588 17802


18. septembril avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Tartmusi kogu peidetud pool“. 08. novembrini avatuks jääval näitusel tõstetakse traditsiooniline näitusekülastaja fookuspunkt teose esiküljelt tagaküljele.

Alates 18. septembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus „Tartmusi kogu peidetud pool“. Tegemist on kogudepõhise näituseprojektiga, mille eesmärk on vaatajaile tutvustada Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonis peituvate taieste varjatud pooli. See on maailm, milles kunstiteadlased, kunstikogujad ja muuseumitöötajad iga päev elavad, kuid mis jääb laiema kunstipubliku jaoks enamasti peitu.

Ühelt poolt on tegu varjatud maailmaga, mis ei ole mõeldud laiema avalikkuse silmadele, teisalt on kõik kunstiteosed ikkagi määratud vaatamiseks ning tähelepanu keskpunktis olemiseks, mistõttu on tööde tagumised küljed justkui avalikud saladused. Etiketid, templid, kirjed, visandid ja paigad on mõningad näited „saladustest“, mis selle näituse kaudu üsnagi ebatavalisel moel laiema publikuni jõuavad.

Näituse raames antakse välja kakskeelne trükis „Peidetud poolelt / From the Hidden Side“ – väikeseformaadiline pildiraamat, mis sisaldab detaile põnevatest leidudest, mida taieste tagaküljed võivad sisaldada.

Osalevad kunstnikud: Amandus Adamson, Ida Adamson, Ellinor Aiki, Viktor Bibikov, Pierre Joseph Dedreux-Dorcy, Eduard Einmann, Nigul Espe, Julius Gentalen, Pjotr Nikolajevitš Gruzinski, Helmi Astrid Herman, Oskar Hoffmann, Ernst Jõesaar, Oskar Kallis, Hilda Kamdron, Elmar Kits, Aleksander Krims-Radava, Ilmar Kruusamäe, Nikolai Kummits, Elisabet Kurre, Woldemar Friedrich Krüger, Endel Kõks, Johann Köler, Märt Laarman, Ants Laikmaa, Laurentsius, Abel Lee, Erich Leps, Lola Liivat, Karl Ludwig Maibach, Karin Luts, Jüri Marran, Agnes Mikk-Lamp, Juhan Muks, Konrad Mägi, August Mölder, Marco Nipper, Valdur Ohakas, Ilmar Ojalo, Eduard Ole, Henrik Olvi, Aleksander Orlovski, Villem Ormisson, Aare Paap, Varmo Pirk, Juhan Püttsepp, Carl Raedlein, Eduard Rüga, Sven Saag, Johannes Saal, Richard Sagrits, Toomas Sarapuu, Karl August Senff, Rudolf Sepp, Ilja Sokolov, Ülo Sooster, Bruno Sõmeri, Kristjan Teder, Erika Tiisler, Eduard Timbermann, Ado Vabbe, Voldemar Vaga, Aleksander Vardi, Kuno Veeber, Ants Viidalepp, Urmas Viik, Lilly Walther, Eduard Wiiralt.

Pressipilt: Kristjan Tedre teose „Õitsev Pariis“ (1926–1928) tagaküljel olev kunstniku varasem Vassili Šuhhajevi eraakadeemia aegne töö. (Foto: Tõnu Tamm)

TKM_2927Mb

Kuraator: Nele Ambos
Näituse kujundaja: Elo Kiivet
Graafiline disainer: Meelis Brikker
Meeskond: Karl Feigenbaum, Indrek Grigor, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Mari Roostik, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Tiiu Talvistu, Ago Teedema.
Tänud: Edwin Buijsen, Karl-Erik Hiiemaa, Juta Keevallik, Greta Koppel, Kamila Korbela, Triinu Palo, Peeter Kulasalu, Kristiina Kullus, Siim Lepik, Mai Levin, Kaisa Milsaar, Kadri Mägi, Tõnu Tamm, Joonas Vangonen, Adriaan Waiboer.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Nele Ambos
üldkonservaator
nele@tartmus.ee
588 17809

TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
Tartu, Eesti
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartmus

 


Tartu Kunstimuuseumi uue hooaja esimesel raamatuesitlusel tutvustab Tartmus direktor Rael Artel oma raamatut “Plahvatus Pärnus / Explosion in Pärnu” 1990.–2000. aastatel Pärnus aset leidnud kunstirevolutsioonist.

Lähemalt raamatust: 1990.–2000. aastad oli Pärnu kunstielus erakordselt intensiivne eksperimentaalse kunstiproduktsiooni ja tee-ise-tüüpi kunstiinstitutsioonide tekkimise aeg. Ülikiiresti ja tühjalt kohalt läks käima vilgas kunstielu, mille käigus loodi nii institutsioonid kui ka neid täitvad kunstiteosed.
Seda unikaalset sünergilist plahvatuslikkust, mis väljendus paljudes algatustes, kunstiteostes, aktsioonides, keskkondades ja mõtteavaldustes, ongi käesolevas raamatus kaardistatud. Raamatu autor on töötanud ühtaegu nii arheoloogi kui ka detektiivina, et rekonstrueerida aset leidnud sündmusi ning anda sõna asjaosalistele.

“Plahvatus Pärnus” autor, koostaja ja toimetaja Rael Artel, kujundaja Jaan Evart, tõlkijad Angela Adamson ja Peeter Talvistu, keeletoimetajad Dana Karjatse ja Ali MacGilp. 320 lk, eesti ja inglise keeles. Kirjastanud Rael Artel (Public Preparation), trükkinud Greif OÜ, Pärnu, 2015. ISBN 978-9949-38-588-1

Rohkem infot ja tellimine: www.publicpreparation.org

Raamatu leht Facebookis (info esitluste, müügikohtade, järelkaja kohta):https://www.facebook.com/plahvatusp2rnus

11011209_1508568222788673_5220691290860857432_n


Raamatuesitlustel müüakse raamatut soodushinnaga 18 eurot, kaubandusvõrgus kujuneb raamatu hinnaks umbes 25 eurot.

Üritus on tasuta.

Tere tulemast “Plahvatus Pärnus” esitlusele Tartu Kunstimuuseumis!


Autoportree tundmatuna. Kiwa isikunäitus
05.09.—01.11.2015
Kuraator: Marika Agu

Tartu Kunstimuuseumi hooaja avanäitus ulatub kahele korrusele, tuues kokku kaasaegse kunstniku Kiwa erinevad alter egod ja mitmekülgse tegevuse. Kiwa on interdistsiplinaarne kunstnik, muusik, kuraator ning literaat, kelle looming ulatub pea kahekümnele aastale. Tema hilisemat kunstiloomingut iseloomustavad märksõnad nagu nihe, error, tühjus, mittemiski. Alates 1997. aastast on Kiwa strateegiliselt pööranud tähelepanu oma kuvandi kujundamisele erinevates meediaväljaannetes, mis on ka üks tuleva näituse fookustest.

Tartmus teatab, et sellel neljapäeval, 20. augustil on muuseum riigipüha tõttu suletud. Head taasiseseisvumispäeva!

Kolmapäeval, 19. augustil suletakse muuseum 1 tund varem, kell 17.00.

Viimane võimalus külastada näituseid

Sellel nädalal on veel viimane võimalus külastada Tiiu Talvistu koostatud näitust “Ruum minu ümber”. Näitus suletakse pühapäeval, 23. augustil.

Samuti on viimased nädalad avatud Tõnis Saadoja isikunäitus “Etüüdid klaverile ja lõuendile”. Näitus suletakse pühapäeval, 30. augustil.

Tere tulemast!

Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
588 17802
sten@tartmus.ee


6. augustil kuraatorituur ja uus näitus

6. augustil kell 18.00 tasub enne Tartuffi filmile suundumist läbi astuda Tartmusi suvenäituselt “Ruum minu ümber”, kus toimub algusega kell 18.00 Tiiu Talvistu kuraatorituur. Samuti on esimest päeva võimalik tutvuda “Tartmus 75!” juubelisarja teise näitusega “Pommitabamus”, mis meenutab 1943. aasta kriitilisi sündmuseid muuseumi ajaloos. “Ruum minu ümber” on avatud kuni 23. augustini ja “Pommitabamus” kuni 27. septembrini. Osalemine muuseumipiletiga.

Tere tulemast!

Muuseumi varade ajutine varjupaik ülikooli auditooriumis, 4. veebruar 1943.


Tartmusi juubelinäituste sari jätkub teise näitusega „Pommitabamus“

Alates 6. augustist on Tartmusi projektiruumis võimalik külastada muuseumi  juubelile pühendatud sarja „Tartmus 75!“ teist näitust „Pommitabamus“. Väljapanekuga meenutatakse muuseumi keerulist ajalugu – tähelepanu keskmes on 1943. aasta kriitilised sündmused ja muuseumi ellujäämispüüdlused Teise maailmasõja tingimustes.

27. jaanuaril 1943. aastal varises pommitamise tagajärjel kokku Lai tänav 17 hoone, kus paiknes Tartu Kunstimuuseumi kogu. Lisaks mitmetele varemetest päästetud teostele autoritelt, nagu Elmar Kits, Karin Luts ja Kristjan Raud, on eksponeeritud ka sündmust dokumenteerivad fotod ja arhiivimaterjalid. Näitust saadavad väljavõtted Voldemar Ermi päevikust.

Näituse eesmärk on teadvustada kunstiajalugu kui seda ümbritseva kontekstiga paralleelselt kulgevat nähtust, mida otseselt mõjutavad ajaloosündmused, samuti tutvustada teoseid, mida täna võime vaadata vaid tänu õnnelikule juhusele ja tollaste muuseumitöötajate operatiivsele tegutsemisele. Näitus jääb avatuks 27. septembrini.

Kunstnikud: Peet Aren, August Jansen, Andrei Jegorov, Elmar Kits, Jaan Koort, Märt Laarman, Karin Luts, Kristjan Raud, Balder Toomasberg, Eduard Wiiralt

Kuraatorid: Rael Artel ja Hanna-Liis Kont, konsultant: Peeter Talvistu

Tere tulemast meiega koos muuseumi sünnipäeva tähistama!

plakat jpg

Näitustesarjast lähemalt

2015. aasta on Tartmusi juubeliaasta – just tänavu 75 aastat tagasi kulmineerusid pöördeliste ajaloosündmuste taustal kunstiühing Pallase püüdlused ning asutati Tartu Kunstimuuseum. Rohujuure tasandil kunstnike keskustelus sündinud ideest riiklikuks kunstiinstitutsiooniks sündimine on alati suur kollektiivne pingutus, mida ei tohi alahinnata ühegi riigikorra tingimustes.

Kolme väikese väljapaneku kaudu saab kunstipublik ette võtta rännaku muuseumi tegevuse algusaegadesse, tollasesse kunstiellu ja Tartu kultuurikonteksti. Kõik kolm juubelinäitust lähtuvad rariteetsetest arhiivimaterjalidest (ajaloolised dokumendid, fotod, artiklid jne), mida harva publikule näidatakse. Samuti eksponeeritakse Tartu kunsti kõrgaegadel loodud ja täna Tartmusi kullafondi kuuluvaid teoseid: Pallase koolkonna oluliste autorite töid.

Juubelisarja 1. osa „Kunsti võit” keskendus muuseumi asutamisele 1940. aastal ja esimestele töödele, millega kunstikogule alus pandi. Kolmas ja viimane näitus „Uus algus“ tutvustab sõjajärgset perioodi (1946–1950), mil institutsiooni tegevus sai järk-järgult stabiliseeruda.

Eksponeeritud teosed ja arhiivimaterjalid pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust.

Näitusesarja „Tartmus 75!“ toetab Tartu Linnavalitsus.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

Näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


Tartmus esitleb: Tõnis Saadoja isikunäitus „Etüüdid klaverile ja lõuendile“

Alates 19. juunist on Tartmusis avatud kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Etüüdid klaverile ja lõuendile“. Näituse eesmärk on tutvustada kohalikule ja Tartut külastavale publikule Eesti kaasaegse maalikunsti üht olulisemat ja omanäolisemat autorit.

„Etüüdid klaverile ja lõuendile“ on monokroomselt maalitud vaikelude seeria, mis portreteerib lähivaates mustal peegelpinnal pildistatud esemeid ja kooslusi ning otsib tasakaalu maalikunsti ja fotograafia mänguliste, literatuursete ning vormiliste impulsside vahel. Musta klaveri peegelpind ja vaade klaveri mustade ning valgete klahvide reale jäi Saadojat kunagi kummitama kui potentsiaalne lähtekoht sadade hallide toonide varieerimiseks nii kujutavas kui kujundlikus mõttes. Kunstniku sõnul on teda alati motiveerinud uued, veel proovimata esteetilised eripärad ja lahendused, mis lähtuvad tihti kindlat tüüpi fotograafiast ning mille dialoog maalivahenditega loob talle uue kogemuse.

Näitust saadab kataloog, milles on eksponeeritud maaliseeria tagamaid avav tekst, intervjuu kunstnikuga ning illustreeriv pildimaterjal. Kataloogi on koostanud Hanna-Liis Kont ja Tõnis Saadoja, graafiline disain AKU, fotode autor Stanislav Stepaško, inglise keelde tõlkinud Peeter Talvistu, toimetanud Mari Tuuling ja Paul Emmet. Trükis on eesti ja inglise keeles.

Näituse ajal toimuvad muuseumis suvised linnalaagrid, mille raames avastatakse maalikunsti põnevat maailma nii näitusesaalides kui töötoas. Laagrisse on osalema oodatud 7–13-aastased koolilapsed. Juhendamine toimub eesti ja vene keeles. Samuti toimuvad näitusel giidituurid kõigile huvilistele. Lisainfo ja registreeriminekristel@tartmus.ee.

Näitus jääb avatuks kuni 30. augustini.

Etüüdid klaverile ja lõuendile I

“Etüüdid klaverile ja lõuendile I”

Koordinaator: Hanna-Liis Kont

Graafiline disain: AKU

Näituse tehniline meeskond: Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu

Haridusprogramm: Kristel Sibul

Assistent: Karin Sepp

Näituse korraldajad tänavad: Eero Epner, Jaanika Kuznetsova, Tiiu Parbus, Siim Saadoja

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Hüva Rüübe OÜ, de Tolly õllebaar

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


Tartmus alustab oma juubeliaasta tähistamist põneva näitustesarjaga „Tartmus 75!“

2015. aastal tähistab Tartu Kunstimuuseum 75. tegutsemisaasta täitumist, mille puhul saab 17. juunil alguse uus näitustesari „Tartmus 75!“. Esimesel näitusel eksponeerime põnevaid arhiivimaterjale ja muuseumi kunstikogu kõige esimesi museaale – eesti kunsti kullafondi kuuluvaid tähtteoseid Konrad Mäelt, Eduard Wiiraltilt ja mitmetelt teistelt pallaslastelt.

Kolmest näitusest koosneva sarja esimene osa pealkirjaga „Kunsti võit“ on muuseumi 3. korruse projektiruumis avatud alates 17. juunist. Näitus keskendub muuseumi asutamisele 1940. aastal ja esimestele töödele, millega kunstikogule alus pandi. Võimalus on tutvuda muuseumi asutamisdokumentidega, lugeda tollaseid artikleid ning näha kogu esimesi kunstiteoseid ja põnevaid fotojäädvustusi. Näitus jääb avatuks 2. augustini.

Kuraatorid: Rael Artel ja Hanna-Liis Kont, konsultant: Peeter Talvistu, graafiline disain: Tormi Kadak

Tere tulemast meiega koos muuseumi sünnipäeva tähistama!

plakat jpg

Näitustesarjast lähemalt

2015. aasta on Tartmusi juubeliaasta – just tänavu 75 aastat tagasi kulmineerusid pöördeliste ajaloosündmuste taustal kunstiühingu Pallas püüdlused ning asutati Tartu Kunstimuuseum. Rohujuure tasandil kunstnike keskustelus sündinud ideest riiklikuks kunstiinstitutsiooniks sündimine on alati suur kollektiivne pingutus, mida ei tohi alahinnata ühegi riigikorra tingimustes. Ükski organisatsioon ei  kuku taevast, vaid on kogukonna ühise töö tulemus, ning sellele n-ö töövõidule „Tartmus75!“ juubeliseeria esimene väljapanek „Kunsti võit“ keskenduda soovibki.

Kolme väikese väljapaneku kaudu saab kunstipublik ette võtta rännaku muuseumi tegevuse algusaegadesse, tollasesse kunstiellu ja Tartu kultuurikonteksti. Kõik kolm juubelinäitust lähtuvad rariteetsetest arhiivimaterjalidest (ajaloolised dokumendid, fotod, artiklid jne), mida harva publikule näidatakse. Samuti eksponeeritakse Tartu kunsti kõrgaegadel loodud ja täna Tartmusi kullafondi kuuluvaid teoseid: Pallase koolkonna oluliste autorite töid.

Juubelisarja 2. osa „Pommitabamus“ keskendub keerulisele sõjaajale, mil muuseum oli sunnitud oma koguga korduvalt kolima ning kolmas ja viimane näitus „Uus algus“ tutvustab sõjajärgset perioodi (1946–1950), mil institutsiooni tegevus sai järk-järgult stabiliseeruda.

Eksponeeritud teosed ja arhiivimaterjalid pärinevad Tartu Kunstimuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi kogust.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


Performance ja vestlus kunstnikuga näituse “Thank You For Looking!” raames.

Sel neljapäeval, 11.06. toimub näituse “Thank You For Looking!” taustal ansambel DIE JUNG performance ning järgneb vestlus värske TÜ maali eriala magistrantuuri lõpetaja Marie Kõljalaga.
Küsime: milline on olnud kunstnikuks kujunemise protsess ning millised oskused ja teadmised on vajalikud kunstnikuna töötamiseks? Kuidas silma jääda? Millises suunas edasi liikuda? Kuidas positsioneerida ennast trendide ja näitusepoliitika suhtes? Ja palju muud! Alustame kell 18.00, üritust modereerib Marika Agu. Osalemine muuseumipiletiga. Kohtumiseni!

Lisainfo:
Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
588 17802
marika@tartmus.ee


Tartmus avas legendaarse kunstikoguja Matti Miliuse mälestusnäituse

Näitusel on eksponeeritud erinevate kunstnike portreed Matti Milusest (1945–2015), kes on ilmselt üks enim jäädvustatud isik meie kunstiloos. Oli ju Matti teeneliseks modelliks paljudele kunstikooli õppuritele. Samas on teda jäädvustanud ka mitmed tuntud kunstnikud. Neist on antud väljapanekus üheks silmapaistvamaks Peeter Mudisti maalitud „Milius künkal“.

Tartu Kunstimuuseum omandas Miluse kunstikogust aastate jooksul 138 kunstiteost, mille hulgas on nii eesti avangardi klassikasse kuuluvaid teoseid kui ka vene põrandaaluse kunsti suurkuju Ilja Kabakovi töid. Matti oli muuseumile keerukaks partneriks, kuna tema eufooriline loomus ei võimaldanud rahulikku kooseksisteerimist. Samas on tänu sellele koostööle ja Eesti Kultuurkapitali toetusele nüüdseks meie kogus mitmed eesti kunsti jaoks olulised tööd, mis nõukogude ajal kui ametlik kunstipoliitika neid tõrjus, leidsid tee Matti kogusse.

Näitusel osalevad Igor Celms, Kaire Nurk, Peeter Mudist, Merike Orav, Aapo Pukk, Pirko Peebsen, Mara Rikmane ja mitmed tundmatud autorid.

Näitus jääb avatuks 14. juunini.

Täname Mattit.


Kuraatorituur näitusel “Ruum minu ümber” juba sellel neljapäeval!

4. juunil kell 18.00 toimub Tartmusi suvenäitusel “Ruum minu ümber” giidituur kuraator Tiiu Talvistuga! Osalemine muuseumipiletiga. Tere tulemast!

Näituse "Ruum minu ümber" vaade. Exhibition view "The Space Around Me"

Lisainfo:

Tiiu Talvistu

kogude kuraator

tiiu@tartmus.ee

5281342


Suvehooaja suurnäitus!
29.05.–23.08.2015
Ruum minu ümber
Kuraator: Tiiu Talvistu

Alates 29. maist on Tartu Kunstimuuseumis avatud suvehooaja suurnäitus „Ruum minu ümber”, mis keskendub koduse interjööri teemale eesti kujutavas kunstis. Eksponeeritakse hulgaliselt kohaliku kunstiajaloo kullafondi kuuluvaid teoseid, sealhulgas Johann Köleri legendaarset “Ketrajat”, pallaslaste paremikku ja kaasaegsete autorite töid.

Näitus võtab vaatluse alla meie kõige lähedasema ja intiimsema keskkonna, see on ruumi, mis meid ümbritseb siis, kui tõmbume tagasi „avatud ruumist” ja astume üle läve oma kodusesse keskkonda „suletud ruumi”. Seni pole koduse interjööri teemale meie kunstiloos eraldi tähelepanu pööratud ning vastavasisulisi kunstiteoseid ühtseks ekspositsiooniks koondatud. Kodune interjöör ja kodususe teema pakuvad aga huvitavaid kooslusi ja tõlgendusvõimalusi. Eestisse jõudis kodususe teema 19. sajandi keskpaigas koos biidermeieri ideede levikuga, mis tõstis ausse hubasuse, mugavuse, moraali, pere ja pereväärtused. 19. sajandil toimunud elulaadi muutus tõi Walter Benjamini sõnutsi kaasa selle, et eraisiku jaoks sattus eluruum esmakordselt vastuollu tööpaigaga. Niikonstitueerisesimene end interjööriks ja selle täienduseks sai kontor. Kui kontoris arvestas eraisik tegelikkusega, siis interjöör pidi rahuldama tema illusioone. Interjöörist sai eraisikule universum.

Näitus vaatlebki koduse universumi arenguid alates baltisaksa kunstist kuni kaasaegse eesti kunstini. Meie varasema kunsti keskmes on reaalse ruumi kirjeldamine ja selle illusoorne jäädvustamine, kujutatud on salonglikku mõisainterjööri, talutuba ja linnakorterit. Alates 1970. aastatest ei ole ruum aga enam lineaarne, see on nihestatud, sageli nähtud mitmest vaatepunktist, täis peegeldusi ja reflekse. Siin näeme ühes maalis nii välist kui ka seesmist ruumi, seda nii ruumilises kui ka metafüüsilises tähenduses.

Näitusel esindatud kunstnike ring on lai: eksponeeritud on 19. sajandi baltisaksa autoreid, väljas  on Johann Köler, Kristjan ja Paul Raud, Andrei Jegorov ja August Jansen; pallaslastest Elmar Kits, Endel Kõks, Karl Pärsimägi, Karin Luts, Linda Kits-Mägi, Nikolai Kummits, Ida Anton-Agu, Ferdi Sannamees;  kaasaegset kunsti esindavad  Olev Subbi, Jüri Palm, Ludmilla Siim, Jüri Arrak, Tõnis Vint, Andres Tolts, Marge Monko, Maria Kapajeva, Marko Mäetamm jt.

Näitusega kaasnev haridusprogramm pakub esmakordselt võimalust kirjeldustõlke abil Tartmusi näitusest osa saada nägemispuudega ja pimedatel külastajatel. Suvisel koolivaheajal saavad lapsed avastada ruumide maailma näitusega seotud linnalaagrites. Lisainfo kristel@tartmus.ee.

Endel Kõks. Toas. 1943. Õli, vineer. 48 x 48. Tartu Kunstimuuseum

Välja pandud tööd pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist ning erakogudest.

Näituse koostas Tiiu Talvistu.

Kujundus Madis Liplap ja Maarja Roosi.

Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali.

Tere tulemast!

Lisainfo:

Tiiu Talvistu

kogude kuraator

tiiu@tartmus.ee

5281342


Siseruumid ja õuemaastikud
Koolivaheaja linnalaager Tartu Kunstimuuseumis.

Aeg: 8.–10. juuni
Grupi suurus: 6–12 osalejat
Vanus: 7–13 a
Hind: 25 eurot
Asukoht: TARTMUS, Raekoja plats 18

maagiline

Kätte on jõudmas kauaoodatud suvi ja koolivaheaeg. Rohkem on aega õues olla, sõpradega aega veeta ja midagi põnevat ette võtta. Tartmus pakub võimalust sisustada kolm vahvat päeva linnalaagris, vaadates kunsti ja ise kunsti tehes. Muuseumis on sel ajal avatud kaks huvitavat näitust: „Ruum minu ümber“ ja tänavuste Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetajate lõputööd. Seetõttu saavad ka laagri teemadeks olema maal ja ruum. Ilusa ilma korral toimub osa tegevust õues.

I päev. Ruumiline kunst.
Igapäevaselt ümbritsevad meid erinevad ruumid. Lisaks igaühe kõige olulisemale ja mitte nii avatud kodusele ruumile lisanduvad palju erinevaid rohkem või vähem avatud ja avalikke ruume. Näitusel näeme kuidas kunstnikud on neid ruume oma töödes kujutanud. Praktiliselt proovime kujutada ruumilisust paberil ja luua kolmemõõtmelist maali.

II päev. Maaliline kunst.
Maalikunsti saab luua mitmel viisil. Ammu enam ei piirdu see ainult raamitud pildiga seinal. Katsume mänguliselt leida ja märgata teistsuguseid maali vorme ning ise seda ka praktiliselt katsetada.

III päev. Maastikukunst.
Lisaks ruumidele ümbritsevad meid ka erinevad maastikud. Nii kauged kui lähedased. Nii reaalsed kui virtuaalsed. Kujutame lemmik- ja fantaasiamaastikke ning saame teada kuidas luua kunsti õues maastikul.

Linnalaager toimub Raekoja platsi viltuses majas. Laagripäevad algavad kell 11.00 ja lõpevad kell 15.00. Lõunasöök on hinna sees.

Osalussoovist palume teada anda hiljemalt 5. juuniks!

Registreerimine ja lisainfo:
Kristel Sibul
Tartu Kunstimuuseumi muuseumipedagoog
kristel@tartmus.ee
58817801


PÜHAPÄEVAL, 24. MAIL ON NELIPÜHADE 1. PÜHA NING TARTMUS ON SELLEL PÄEVAL SULETUD. NÄDALAVAHETUSEL TASUB KASUTADA VÕIMALUST JA KÜLASTADA MUUSEUMI LAUPÄEVAL!


Selle neljapäeva üritused näitusel „Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015“

Sellel neljapäeval, 21. mail toimuvad Tartmusis arhiiviprojekti „Tartu 88” kolmandal näitusel „Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015“ kuraatorituur ja viimane „Muuseumi akadeemia“.

Esmalt kell 17.30 toimub näitusel ekskursioon, mida juhib kuraator KAISA EICHE. Räägitakse nii näitusel osalevatest kunstnikest, nende valimise põhjustest kui koostööst nendega. Avatakse keerukate ja kummaliste teoste tagamaad ning uuritakse, miks leidub Tartus inimesi, kes soovivad luua unistuste linnu.

Sellele järgnevalt kell 18.00 peab kunstiteadlane ja Tartu Kunstimaja galerist INDREK GRIGOR „Muuseumi akadeemia“ sarja raames loengu tekstikunstist, kus proovib leida põhjendusi sellele, miks peetakse just Tartut Eesti teksti- ja märgilise kunsti pealinnaks. Vaatluse alla tulevad nii Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna kui Tartu Ülikooli semiootikute roll ning uuritakse ka seda, kes on taolise kunsti publik.

Osalemine muuseumipiletiga.

Tere tulemast!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


Sünnipäev muuseumis

synnipaev-web


Muuseumiöö eriprogramm Tartmusis

Selle nädala laupäeval (16.05.) toimub muuseumiöö, mis tähendab, et Tartmus on TASUTA külastuseks avatud kell 18.00-23.00. Kasutage võimalust ja saage osa näitustest ja kordumatust eriprogrammist, mis sisaldab kontserti, töötuba, kuraatorituure ja kunstiraamatute soodusmüüki!

MUUSEUMIOO-banner

Kl 13.00 plakatitöötuba kunstnik Anastassia Šarõmovaga

Töötoas, mida viib läbi kunstnik ja graafiline disainer Anastassia Šarõmova, uurime nooruse mõistet, lähtudes näitusel „Noorus kui elustiil“ eksponeeritud kunstiteostest. Osalejad valivad ühte eksponaati kokkuvõtva sõna ning loovad paaristöö raames oma valitud mõistele visuaalse kuju. Töötoa jooksul valmib suureformaadiline plakat. Pilet 2 €, eelregistreerimine kristel@tartmus.ee.

Alates kl 17.00 kunstiraamatute soodusmüük!

Muuseumiöö ajaks sulavad kevadised hinnad lume alt välja ning Tartmusis saab soodushinnaga soetada ammu ihaldatud kunstiraamatuid.

Kl 19.00 Evangelismi show, esineb poola kunstnik Ada Karczmarczyk

Tegemist on näituse „Noorus kui elustiil“ programmi viimase kontserdiga, kus naiskunstnik võtab endale vaimse juhi rolli ning viib publiku läbi erinevate usku puudutavate küsimuste teekonna, kasutades seejuures popkultuuri esteetikat. Etteaste koosneb lauludest, jutlusest, tantsust ja visuaalsetest efektidest. Kontsert on tasuta, kuid soovitame huvilistel varakult kohal olla, kuna kohtade arv on piiratud.

Kl 21.00 VIIMASED kuraatorituurid näitusel „Noorus kui elustiil“

Tuurid toimuvad eesti ja vene keeles näitusel „Noorus kui elustiil“, mis on avatud kuni 17. maini. Näitust tutvustavad kuraatorid Hanna-Liis Kont ja Julia Polujanenkova.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


Tartmus teatab: selle nädala eripakkumine ja uued üritused

Maikuu algab hoogsalt, kuna sellel nädalal kehtib muuseumikülastajatele eriline sooduspakkumine ning toimuvad esmakordsed üritused. Näitusel “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015” toimub esimene kuraatorituur ning laupäeval saavad huvilised osaleda koomiksitöötoas.

Selle nädala üritused

N, 7.05. kuraatorituur näitusel “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”

Kl 17.30 toimub näitusel “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015” esimene tuur, mida viib läbi kuraator Kaisa Eiche. Osalemine näitusepiletiga.

L, 9.05. kl 13.00 koomiksitöötuba kunstnik Peeter Krosmanniga

Koomiks on väga tänapäevane kunstivorm, mis ei ela ainult ajalehtede ja ajakirjade lehekülgedel, vaid on leidnud tee ka kujutavasse kunsti. Töötoas tutvutakse nii teoreetiliselt kui praktiliselt koomiksi loomise põhiliste võtetega. Töötoa pilet 2 €, lisainfo ja eelregistreerimine kristel@tartmus.ee.

Eripakkumine

6.-10. maini kehtib Tartmusis eriline sooduspakkumine. Iga muuseumikülastaja, kes ostab kogu maja täispileti, saab näituse „Noorus kui elustiil“ kataloogi tasuta kaasa!

Kataloog sisaldab mitmekülgset infot näitusel eksponeeritud teoste ja kunstnike kohta koos illustreerivate fotodega. Lisaks on selles lõbus sõnastik ja valik muuseumikülastajate poolt pakutud nooruse definitsioone. Kataloogi tavahind muuseumipoes on 5 €. Koostajad: Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont ja Julia Polujanenkova. Kujundanud Mariana Hint. Trükis on eesti ja inglise keeles, 54 lk.

Rahvusvaheline näitus „Noorus kui elustiil“ on avatud kuni 17. maini.

Tere tulemast!

nooruselustiil_kataloog_kaas_jpg

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


Tähelepanu!

Tartmusi töötajate telefoninumbrid on muutunud. Täpne info iga töötaja kontaktidega on leitav meie kodulehelt: http://tartmus.ee/files/wordpress/?page_id=19.


Maikuu sündmused ja muuseumiöö eriprogramm

Eeloleval kuul korraldab Tartmus hulgaliselt erinevaid üritusi loengutest töötubade ja kontsertideni. Lisaks on võimalik osa saada muuseumiööl (16.05.) toimuvast eriprogrammist.

MUUSEUMIOO-banner

N, 7.05. kuraatorituur näitusel “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”

Kl 17.30 toimub näitusel “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015” Kaisa Eiche kuraatorituur. Osalemine näitusepiletiga.

L, 9.05. kl 13.00 koomiksitöötuba Peeter Krosmanniga

Koomiks on väga tänapäevane kunstivorm, mis ei ela ainult ajalehtede ja ajakirjade lehekülgedel, vaid on leidnud tee ka kujutavasse kunsti. Töötoas tutvutakse nii teoreetiliselt kui praktiliselt koomiksi loomise põhiliste võtetega. Töötoa pilet 2 €, lisainfo ja eelregistreerimine kristel@tartmus.ee.

N, 14.05. kl 18.00 korporatsioonide ja üliõpilasseltside ERI 2

Tartmus kutsub endale taas külla korporatsioonide ja üliõpilasseltside esindajad. Õhtut saadab mõnus muusika. Programmi raames toimub Instagrami fotokonkurss, giidituur näitusel „Noorus kui elustiil“ ning sellel põhinev luuleõhtu. Igast korporatsioonist ja üliõpilasseltsist on oodatud 3–4 esindajat. Lisainfo www.tartmus.ee.

L, 16.05. Muuseumiöö eriprogramm

Kl 13.00 plakatitöötuba kunstnik Anastassia Šarõmovaga

Töötoas, mida viib läbi kunstnik ja graafiline disainer Anastassia Šarõmova, uurime nooruse mõistet, lähtudes näitusel „Noorus kui elustiil“ eksponeeritud kunstiteostest. Osalejad valivad ühte eksponaati kokkuvõtva sõna ning loovad paaristöö raames oma valitud mõistele visuaalse kuju. Töötoa jooksul valmib suureformaadiline plakat. Pilet 2 €, eelregistreerimine kristel@tartmus.ee.

Alates kl 17.00 kunstiraamatute soodusmüük!

Muuseumiöö ajaks sulavad kevadised hinnad lume alt välja ning Tartmusis saab soodushinnaga soetada ammu ihaldatud kunstiraamatuid.

Kl 19.00 Evangelismi show, esineb poola kunstnik Ada Karczmarczyk

Tegemist on näituse „Noorus kui elustiil“ programmi viimase kontserdiga, kus naiskunstnik võtab endale vaimse juhi rolli ning viib publiku läbi erinevate usku puudutavate küsimuste teekonna, kasutades seejuures popkultuuri esteetikat. Etteaste koosneb lauludest, jutlusest, tantsust ja visuaalsetest efektidest. Kontsert on tasuta, kuid soovitame huvilistel varakult kohal olla, kuna kohtade arv on piiratud.

Kl 21.00 VIIMASED kuraatorituurid näitusel „Noorus kui elustiil“

Tuurid toimuvad eesti ja vene keeles näitusel „Noorus kui elustiil“, mis on avatud kuni 17. maini. Näitust tutvustavad kuraatorid Hanna-Liis Kont ja Julia Polujanenkova.

N, 21.05. kuraatorituur ja VIIMANE „Muuseumi akadeemia“

21. mail kl 17.30 avaneb taas võimalus tutvuda näitusega “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015” koos kuraator Kaisa Eichega. Ringkäigule järgneb kl 18.00 selle hooaja viimane „Muuseumi akadeemia“, kus vesteldakse tekstikunsti olemuse üle koos külalise Indrek Grigoriga. Osalemine muuseumipiletiga.

L, 23.05. kl 13.00 koomiksitöötuba Peeter Krosmanniga

Koomiks on väga tänapäevane kunstivorm, mis ei ela ainult ajalehtede ja ajakirjade lehekülgedel, vaid on leidnud tee ka kujutavasse kunsti. Töötoas tutvutakse nii teoreetiliselt kui praktiliselt koomiksi loomise põhiliste võtetega. Töötoa pilet 2 €, lisainfo ja eelregistreerimine kristel@tartmus.ee.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


Neljapäevaõhtune kontsert, esinevad HAŠŠ & Neo Zion

Näituse „Noorus kui elustiil“ raames toimuvad viltuse maja suures saalis neli kontserti. Järjekorras kolmandal kontserdil, mis toimub 30. aprillil kl 19.00, astuvad üles HAŠŠ & Neo Zion.

HAŠŠ jutustab lugusid läbi Neo Zioni alternatiivelektroonilise loori, luues intrigeeriva atmosfääri läbi vokaali õrnuse ja räpiliku ehmatava aususe. Ennast lõpuni defineerimata, pakub nende duo alati avastamisrõõmu. Neo Zion rändab põhikohaga tehnoteedel, kõrvalprojektina on ta loonud HAŠŠi senise kõlapildi, mis pakatab sensuaalsusest, pahelisusest ja tumedast bassist.

https://soundcloud.com/hasshh/hass-radiant

https://soundcloud.com/neo_zion

Iga kontsert algab kl 19.00, pilet 4€, eelmüük muuseumipoe kassast.

Liitu üritusega Facebookis www.facebook.com/events/590230631077747/.

Tere tulemast!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

588 17802

hannaliis@tartmus.ee


1. MAIL ON MUUSEUM RIIGIPÜHA TÕTTU SULETUD. 30. APRILLIL SULGEME UKSED KELL 20.00 EHK 1 TUND TAVAPÄRASEST VAREM.

„Kogu lugu!“ kunsti konserveerimisest

Amandus Adamson. Kavand Koidule ja Hämarikule. Detail

Neljapäeval, 23. aprillil kell 17.00 toimub sarja “Kogu lugu!” viies üritus.
Seekord võtame vaatluse alla konserveerimise ja restaureerimise Tartu Kunstimuuseumis, mida tutvustavad konservaatorid Nele Ambos ja Ago Teedema.

Juttu tuleb konservaatori igapäevasest tööst muuseumis ning suurematest projektidest ja väljakutsetest, mida see töö endaga kaasa toob.

Lisaks on võimalik kuulajatel küsimusi esitada ning saada nõu ja näpunäiteid, kuidas hooldada oma kunstikogu kodus.

Loeng on suunatud kõigile, kes on huvitatud kunsti korrashoiust ja säilitamisest.

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse. Üritusel osalemine muuseumi piletiga.

Tere tulemast!

Lisainfo:
Nele Ambos
588 17809
nele@tartmus.ee


SELLEL KOLMAPÄEVAL, 22. APRILLIL, SULGEME NÄITUSED KELL 16.00. ÜLEJÄÄNUD PÄEVADEL KEHTIVAD TAVAPÄRASED AVAMISAJAD.

Kunstikabineti näitus “Monoloog noorusega”

Neljapäeval, 23. aprillil avab Tartmus Kunstikabinetis uue näituse „Monoloog noorusega“, mille on muuseumi kogude põhjal kokku pannud grupp Miina Härma Gümnaasiumi õpilasi. Näitus keskendub eneseotsingutele nooruse värvikatel etappidel ja sekundeerib samas avatud näitusele “Noorus kui elustiil”.

Foto: Ilmar Kruusamäe „Tagasitulek“, 1987. Õli papil.

Kuid mis on nooruse aeg ?
Ei ole see paastuda, ei ole see paluda,
ei vaimu närides närtsida:
see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda —
ja armsa kaela ümber hakata.

– Gustav Suits

Näituse eesmärgiks on käsitleda noorust vaimse teekonnana, mida iseloomustavad kauged sihid, magusvalus esimene armastus, keerukad eneseotsingud ning säravad mälestused. Eksponeeritud maalid pole seotud kindla ajajärguga, sest ka noorus on igavesti ihaldatav kontseptsioon, mille väärtust ei seostata ajastuga.

Näitusel väljas olevat tööde valikut võib vaadelda kui teekonda, mis algab malbe põhikooliga ning kulgeb läbi tormilise keskkooli maagilisse kauaoodatud tulevikku, kus leitakse sisemine tasakaal nii iseenda kui ka maailmaga. Nooruse meeleolu iseloomustavad uued algused, avastamine, ebakindlus, olevikus elamine ning pidevad muutused.

Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste kuraatoritöö on üks osa muuseumi ja kooli vahelisest pilootprojektist, mille eesmärgiks oli tutvustada erinevate kooliastmete õpilastele Eesti kunsti ajalugu.

Näitusel väljas olevad tööd pärinevad peamiselt Tartmusi kogudest, aga ka erakogust. Tööde autorid on Adamson-Eric, Nikolai Bogdanov-Belski, Kadri Kangilaski, Tauno Kangro, Andrus Kasemaa, Maire Koll, Ilmar Kruusamäe, August Künnapu, Malle Leis, Karin Luts, Margus Meinart, August Pulst, Olga Terri, Toomas Tõnissoo ja Aili Vint.

Näituse kuraatorid on Miina Härma Gümnaasiumi õpilased Kadri-Ann Freiberg, Susi Ann Kaljas, Katrin Kaurov, Mari-Ann Lepp, Sander Lillo, Anniki Mikelsaar ja Iris Värsi. Juhendajad on Ivika Hiis ja Kristel Sibul.

Toetaja: Haridusministeerium

Näitus on avatud kuni 17. maini.

Tere tulemast!

Lisainfo:
Kristel Sibul
muuseumipedagoog

58817801

kristel@tartmus.ee


Kunst kõnetab kõiki: puuetega inimesed (kunsti)muuseumides

„Kunst kõnetab kõiki“ on koolituskava muuseumide haridustöötajatele ja kuraatoritele, olles suunatud muuseumide muutumisele kättesaadavamaks kõigile inimestele, ka neile, kes vajavad erilist lähenemist.

Koolitused toimuvad projektis osalevates kunstimuuseumites Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis, Tartu  Ülikooli kunstimuuseumis ja Tartu kunstimuuseumis ning Viljandi Kondase keskuses.

Koolitus käsitleb nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega muuseumikülastajat ning annab osalejatele vajalikud teadmised ja praktilised oskused, mida muuseumitöös nii näituste koostamisel, kui ka haridusprogrammide loomisel ning läbiviimisel rakendada.

Koolitustele saate registreerida siin. Osalejate arv on piiratud!

Tartu Kunstimuuseumis toimub koolituspäev 20. aprillil, Raekoja plats 18.

Koolituspäeva kava:

11.00 – 11.05 Tervitus ja päeva tutvustus

11.05 – 11.45 3D printimise võimalused muuseumite kontekstis (skulptuurid, maketid, jm. kombatavad teosed), Hembo Pagi, Archaeovision

11.45 – 12.30 Mälupilt muuseumist – reaalne ja virtuaalne keskkond, Jakob Rosin, TLÜ ajakirjanduse tudeng

12.30 – 13.15 Lõunapaus omal käel

13.15 – 14.45 Viipekeel ja vaegkuulja muuseumis I osa, Regina Paabo, Eesti Viipekeeletõlkide Ühing

14.45 – 15.00 Kohvipaus

15.00 –16.30 Viipekeel ja vaegkuulja muuseumis II osa, Regina Paabo, Eesti Viipekeeletõlkide Ühing

16.30 Kokkuvõte ja lõpetamine

Lisainfo:

Jane Meresmaa-Roos

tel 606 64 07, 533 00 218

jane.meresmaa@ekm.ee


Neljapäeval, 16. aprillil kell 17.30. toimub Muuseumi akadeemia kuraator Eha Komissaroviga.

Järjekorras seitsmes „Muuseumi akadeemia“ on seotud näitusega „Noorus kui elustiil“. Kuidas käsitleda noorte kunsti? Noortekultuuri karusell on töös 1950. aastast alates ja määratlejatel pole kunagi hõlbus sellist valdkonda defineerida. Nooruse valemit pole kirjutatud, kuid pingutused jätkuvad, mistõttu noorte kunstist teame siiski ühte ja teist.
Teema üle arutleb Eha Komissarov, Kumu kaasaegse kunsti kuraator.

Üldhariv loenguseeria „Muuseumi akadeemia“ võtab igal korral ette ühe olulise kunstiga seotud teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu ühel neljapäevaõhtul ning neid annavad tuntud ja tunnustatud kunstiloolased ning kunstnikud. Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esmakordselt tutvust teevad.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.
Tere tulemast!

Lisaks toimub neljapäeval, 16. aprillil kell 19.00. Mart Avi ja Ajukaja kontsert.

Stiilide- ja ajastuteülene kava sisaldab koostööna valminud seniavaldamata materjali. Tõenäoliselt pillutakse sekka mõni padrun ka Avi isiklikust loomearsenalist. Sugugi ei saa välistada, et lõpuks osutub kõik üheks teadusliku fantastika valdkonda kuuluvaks kogemuseks ja kontserdikülastaja leiab end tühjast majast või mõnest muust ebaharilikust paigast.

Pilet 4€, eelmüük muuseumipoe kassast. Piletite arv on piiratud.

Lisainfo:
Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
744 1920
marika@tartmus.ee


Alates 10. aprillist on avatud näitus “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”

Reedel, 10. aprillil avab Tartmus näituse “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”. Näitus tutvustab Tartu firmamärgiks kujunenud tekstipõhiseid kunstipraktikaid selle nähtuse tähtteoste kaudu. Väljapanek jääb avatuks 31. maini.

Unistuste_Linn_FB_cover_1

Kunstnikud: Anna Hints, Madis Katz, Kiwa, Erkki Luuk, Martiini, Barthol Lo Mejor, Taavi Piibemann, Tanel Rander, Martin Rästa, Toomas Thetloff, Jevgeni Zolotko

Kuraator: Kaisa Eiche

Näituse eesmärk on keskenduda tekstipõhisele, peamiselt kirjandusest ja semiootikast lähtuvale kunstile. Väljapaneku on koostanud Kaisa Eiche, kes on muuseumi poolt kutsutud arhiiviprojekti „Tartu 88” järgmiseks külaliskuraatoriks.

Organiseeritud tekstikunsti viljelemise alguseks võib julgelt pidada 2002. aastat ja Berk Vaheri ellukutsutud ajakirja Vihik, mille ümber koondusid teravad teoreetikud nagu Erkki Luuk, Jaak Tomberg, Andreas W jt. Veelgi varasemat, ent boheemlaslikumat liini esindab näitusel Martiini Teekann.

Aktiivsemat osalemist kunstielus alustati 2006. aastal, kui Erkki Luuk ja Barthol Lo Mejor lõid infolevitamiseks avaliku meililisti eksp@googlegroups.com, milles sai alguse mõnigi loominguline koostöö. Nimetatutele sekundeerivad näitusel Peeter Linnapi juhitud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna kasvandikud ning oma poeetilise kommentaari lisab skulptor Jevgeni Zolotko.

Näitusega kaasneb kunstnikke, teoseid ja üldideed tutvustav voldik eesti ja inglise keeles, mille on koostanud Kaisa Eiche ja Piret Karro, kujundanud Martin Rästa. Haridusprogramm pakub võimalust kätt proovida koomiksi tegemisel või ise luua tekstikunsti. Lisaks on muuseumi I korrusel asuva raamatupoe kõrval näituse ajal avatud lugemistuba, kus teiste hulgas on riiulis Vihik, „Mitte-Tartu“, „0rnitoloogi pealehakkamine“ ja ;paranoia kirjastuse väljaanded.

Näituse toimkond: Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Jaanika Kuznetsova, Kaarel Narro, Julia Polujanenkova, Martin Rästa, Kristel Sibul, Peeter Talvistu.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital

Tere tulemast!

Lisainfo:

Peeter Talvistu

56507782

peetert@tartmus.ee


Muuseumi lahtiolek Aprillis pühade ajal

Tartu Kunstimuuseum on suletud Suurel Reedel, 3. aprillil ning ka ülestõusmispühade 1. pühal, 5. aprillil.

2. aprillil oleme avatud kl 11–20 ning laupäeval, 4. aprillil kl 11–17.


Aprillikuu sündmused Tartmusis

N, 2.04. kl 17.00 kuraatorituurid

Aprillikuu esimesel neljapäeval saab osaleda näituse „Noorus kui elustiil“ kuraatorituuridel, mis toimuvad nii eesti kui vene keeles. Osalemine muuseumipiletiga.

R, 10.04. alates kl 11.00 avatud uus näitus

Olete oodatud külastama arhiiviprojekti Tartu 88 kolmandat näitust „Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015“. Näituse kuraator on Kaisa Eiche. Projekti Tartu 88 koordinaator on Peeter Talvistu.

N, 16.04. kl 17.30 „Muuseumi akadeemia“ Eha Komissaroviga + kl 19.00 kontsert: Mart Avi & Ajukaja

Aprillikuu „Muuseumi akadeemia“ tegeleb näitusega „Noorus kui elustiil“. Oma alati põnevaid mõtteid jagab kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov! Osalemine muuseumipiletiga.

Ajukaja ja Mart Avi jälgi ei jäta. Stiilide- ja ajastuteülene kava sisaldab koostööna valminud seniavaldamata materjali. Tõenäoliselt pillutakse sekka mõni padrun ka Avi isiklikust loomearsenalist. Pilet 4 €. https://www.youtube.com/watch?v=cST-bQnrJ8Q

N, 23.04. kl 17.00 „Kogu lugu!“ kunsti konserveerimisest + kl 18.00 MHG õpilasnäituse avamine Kunstikabinetis

Järjekorras viies „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla konserveerimise ja restaureerimise, mida tutvustavad Nele Ambos ja Ago Teedema. Juttu tuleb konservaatori igapäevasest tööst muuseumis ning suurematest projektidest ja väljakutsetest, mida see töö endaga kaasa toob. Lisaks on võimalik kuulajatel küsimusi esitada ning saada nõu ja näpunäiteid, kuidas hooldada oma kunstikogu kodus.

Kunstikabinetis avatakse näitus, mis on muuseumi ja Miina Härma Gümnaasiumi koostööprojekti tulemus. Grupp MHG õpilasi on proovinud kätt kuraatorina ja pannud peamiselt muuseumi kogude põhjal koos kokku oma emotsionaalse nägemuse noorusest.

N, 30.04. kl 19.00 kontsert: Hašš & Neo Zion

HAŠŠ jutustab lugusid läbi Neo Zioni alternatiivelektroonilise loori, luues intrigeeriva atmosfääri läbi vokaali õrnuse ja räpiliku ehmatava aususe. Ennast lõpuni defineerimata, pakub nende duo alati avastamisrõõmu. Pilet 4 €. https://soundcloud.com/hasshh/hass-radiant

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Tartmus teatab!

Neljapäeval, 26. märtsil kell 19.00-20.00 toimub muuseumis meisterjaani kontsert. Sellel ajal pääseb II korrusele vaid kontserdi piletiga, mida saab osta muuseumi kassast (4 €). Tavapärane piletisüsteem taastub kohe pärast etteaste lõppu. I ja III korrus on kogu õhtu jooksul tavapärase süsteemi alusel avatud.


Neljapäeval 26. märtsil kell 18.00 toimub „Muuseumi akadeemia“ Kaido Olega

Järjekorras kuues „Muuseumi akadeemia“ on seotud viimast nädalat avatud näitusega „Minu Poola. Mäletamisest  ja unustamisest“. Näitusel eksponeeritud John Smithi (Marko Mäetamm ja Kaido Ole) maali „Holocaust“ tagamaid tutvustab kunstnik Kaido Ole ning üritust modereerib kuraator Rael Artel. Kõik huvilised on oodatud kaasa rääkima ja nii kunstnikule kui kuraatorile küsimusi esitama. Osalemine muuseumipiletiga. Tere tulemast!

Üldhariduslik loenguseeria „Muuseumi akadeemia“ võtab igal korral ette ühe olulise kunstiga seotud teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu ühel neljapäevaõhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased ning kunstnikud. Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esmakordselt tutvust teevad.

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna koordinaator
744 1920
hannaliis@tartmus.ee


Täna (19. märtsil) toimuvad Tartmusis kuraatorituurid!

19. märtsil saab osaleda avatud näituste kuraatorituuridel. Kell 17.00 toimub tuur näitusel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” (Rael Artel) ning kell 18.00 näitusel “Noorus kui elustiil” (Hanna-Liis Kont). Osalemine muuseumipiletiga. Olete oodatud!


120315_tartmus_nooruselustiil_kontsertprogramm_p2is
Kontserdid Tartmusis!

Näituse “Noorus kui elustiil” raames toimuvad viltuse maja suures saalis neli kontserti. Piletite arv on piiratud.

Esinevad:
26.03. meisterjaan
16.04. Mart Avi & Ajukaja
30.04. HAŠŠ & Neo Zion
16.05. Ada Karczmarczyk

Iga kontsert algab 19:00, pilet 4€, eelmüük muuseumipoe kassast.

Programmi esimeseks esinejaks on meisterjaan, kes loob muusikat kasutades parmupille, süntesaatoreid, šamaanitrummi, isetehtud kõristeid, efekte, oma häält ja kitarri.
Süntesaatorite paindlikkus lubab neid mängida nagu tuhandete aastate eest mängiti parmupilli. Helivõimendus lubab meisterjaanil parmupilli mängida nagu Jimi Hendrix mängis elektrikitarri. See on kaasaegse ja ürgse sõbralik sümbioos. See on minek sinna, kuhu varem pole mindud. See on ilus illusioon, see on hardcore armastus. Elagu päikeseloojangud!
http://meisterjaan.bandcamp.com/

Ajukaja ja Mart Avi jälgi ei jäta.
Stiilide- ja ajastuteülene kava sisaldab koostööna valminud seniavaldamata materjali.
Tõenäoliselt pillutakse sekka mõni padrun ka Avi isiklikust loomearsenalist.
Sugugi ei saa välistada, et lõpuks osutub kõik üheks teadusliku fantastika valdkonda kuuluvaks kogemuseks ja kontserdikülastaja leiab end tühjast majast või mõnest muust ebaharilikust paigast.
https://www.youtube.com/watch?v=cST-bQnrJ8Q
www.soundcloud.com/martavi<http://www.soundcloud.com/martavi>
www.soundcloud.com/ajukaja<http://www.soundcloud.com/ajukaja>

HAŠŠ jutustab lugusid läbi Neo Zioni alternatiivelektroonilise loori, luues intrigeeriva atmosfääri läbi vokaali õrnuse ja räpiliku ehmatava aususe. Ennast lõpuni defineerimata, pakub nende duo alati avastamisrõõmu. Neo Zion rändab põhikohaga tehnoteedel, kõrvalprojektina on ta loonud HAŠŠi senise kõlapildi, mis pakatab sensuaalsusest, pahelisusest ja tumedast bassist.
https://soundcloud.com/hasshh/hass-radiant
https://soundcloud.com/neo_zion

Poola kunstnik Ada Karczmarczyk tegeleb kujutava kunstiga ja pakub ka muusikalisi etteasteid. Publik saab osa Evangelismi show‘st, kus naiskunstnik võtab endale vaimse juhi rolli ning juhib publiku läbi erinevate usku puudutavate küsimuste teekonna, kasutades seejuures popkultuuri esteetikat. Etteaste koosneb lauludest, jutlusest, tantsust ja visuaalsetest efektidest. Kontsert on muuseumiöö puhul tasuta, kuid soovitame huvilistel varakult kohal olla, kuna kohtade arv on piiratud.

Näitus “Noorus kui elustiil” / “Youth Mode” kirjeldab noorust kaasaegses ühiskonnas. Noorus on elukestev seisund, kus indiviid küsib endalt üha uuesti, kuidas peaks elama. Noorus on vabadus!

Lisainfo:

Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
744 1920
marika@tartmus.ee


Tartu Kunstimuuseum ehk Tartmus avab Kunstikabineti näituse „Ma võtan oma elust mõned aastad”

Kolmapäevast 18. märtsist on Kunstikabinetis avatud näitus Ma võtan oma elust mõned aastad”. Need Jüri Üdi luuleread nagu ka eksponeeritud kunstiteosed pärinevad 1970. aastatest. Väljapanek on dialoogis samas avatud näitusegaNoorus kui elustiil”.

Ludmilla Siim. Juhan Viidingu portree. 1971. Eesti Kunstimuuseum

Miks just 1970. aastad? See on kümnend, mille juhatasid sisse 1968. aasta sündmused, mille järgselt elu ei olnud enam endine ei Lääne ühiskonnas ega ka meil siin toonases Nõukogude Eestis. Vaba maailma raputasid üliõpilasrahutused ning Praha kevade mahasurumine purustas sula ajal tekkinud illusioonid, põhjustades meelekibeduse õhkkonna. See oli kümnend, mille lõppakordiks oli Ants Juske ja Linnar Priimäe 1978. aastal kirjutatud essee „Tartu sügis”, kus toonast noorte põlvkonda iseloomustati kui indolentset elik ükskõikset.

Eelneval kümnendil oli ellu astunud esimene põlvkond, mida seostatakse noortekultuse algusega. See on aeg, kui kasutusele tuleb mõiste noortekultuur ja rõhutatakse mõtet “noorus kohustab”. Neid kohustusi tõlgendas igaüks aga omal moel. Uus põlvkond tõi endaga kaasa esteetilise murrangu, mis mõjutas kõiki kultuuri valdkondi. Näitusel astub Ludmilla Siimu portreel uude kümnendisse poeet Jüri Üdi, kes seisab tühjal väljal sõrmede vahel põlev tikk. Järgnenud uude aega astuvad aga bravuurselt Tartu noored kunstnikud Miljard Kilgi maalil „Let’s go”.

Üks kümnend on tinglik ajaühik. Ka ühes hetkes tegutsenud noorte koondamine ühise mütsi alla on tinglik samm – tegelik elu on alati tunduvalt rikkam. Samas on märgiline, et kümnendit alustav poeetiline estetism asendus 1980. aastal maalitud hüperrealistliku sahtliga, mille Ilmar Kruusamäe on pühendanud Ants Juskele, kelle stagneeruv ühiskond surus oma mõtete avaldamise eest sisepagulusse. Jüri Üdigi asus luuletusi avaldama Juhan Viidingu nime all.

Kas need väärtus- ja eluhoiakud vastanduvad või astuvad dialoogi praeguse noorte põlvkonna omadega?

Näitusel „Ma võtan oma elust mõned aastad” annavad oma tõlgenduse noorusele Ludmilla Siim, Aili Vint, Peeter Mudist, Kaarel Kurismaa, Jaak Olep, Peeter Urbla, Miljard Kilk ja Ilmar Kruusamäe. Eksponeeritud teosed pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

Näitus on avatud kuni 19. aprillini 2015.

Lisainfo:

Tiiu Talvistu

näituse kuraator

734 1051

tiiu@tartmus.ee


Neljapäeval avatakse Tartmusis näitus “Noorus kui elustiil”

020315_02_tartmus_nooruselustiil_veebi

12.03.–17.05.2015

12. märtsil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis ehk Tartmusis uus rahvusvaheline näitus “Noorus kui elustiil”. Avamisel toimub noore poola kunstniku Krzysztof Bagiński performance!

Näituse eesmärk on käsitleda noorust kui elustiili, mitte põlvkondlikku nähtust, avades seda teemat nii kohalike kui väliskunstnike tööde abil. Näitus küsib küsimusi meie igapäevaste käitumisnormide, valikute ja suhtumiste kohta. Väljapanek on ajendatud 2014. aastal elavnenud diskussioonist Eesti avalikkuses, mille käigus püüti defineerida ning mõista Y-generatsiooniks nimetatud põlvkonda, kes on sündinud aastatel 1980–2000.

“Noorus kui elustiil” kirjeldab noorust kaasaegses ühiskonnas. Noorus on elukestev seisund, kus indiviid küsib endalt üha uuesti, kuidas peaks elama. Noorus on vabadus! Näitusel eksponeeritud teosed lähtuvad märksõnadest nagu näiteks hedonism, vastutuse vältimine, identiteediotsingud, informatsiooni üleküllus, ASAP-režiim, miksimiskultuur, kosmopoliitsus.

Osalevad kunstnikud: Helmi Arrak, Krzysztof Bagiński, Eglė Budvytytė, kunstnike rühmitus Democracia, Eike Eplik, Minna Hint, Miguel B. Jaques, Ada Karczmarczyk, Mari-Leen Kiipli, Kiwa, Kaarel Kurismaa, Kulla Laas, Mihkel Maripuu, Johanna Mudist, Art Nõukas, Jüri Ojaver, Ats Parve, Bruno Peinado, Anastassia Šarõmova, Aap Tepper, Timo Toots, Leonardo Ulian, Mari Volens, Kristina Õllek

Kuraatorid: Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont, Julia Polujanenkova

Näitusega kaasneb kataloog, milles on kontseptsiooni selgitav tekst, näitusega seonduvate mõistete sõnastik, kõigi osalevate kunstnike kokkuvõtlikud biograafiad ja eksponeeritud teoste fotod ning neid tutvustavad ja analüüsivad tekstid. Kataloogi on koostanud Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont ja Julia Polujanenkova, kujundanud Mariana Hint, inglise keelde tõlkinud Karl Erik Saks ja Kelli Põldsalu, toimetanud Dana Karjatse ja Paul Emmet. Trükis on eesti ja inglise keeles.

Kunstnik Ats Parve teos “Projektsioon” on eksponeeritud veebigaleriis aadressilwww.tartmus.ee/atsparveprojection.

Kõrvalprogrammi raames toimuvad II korruse suures saalis kontserdid, kus astuvad üles Eesti artistid, kelle looming taotleb žanriülest helikõla. Esimene kontsert, mille annab meisterjaan, toimub juba 26. märtsil kell 19.00. Piletid (4 €) on saadaval muuseumi kassas. Piletite arv on piiratud!

Samuti kaasnevad näitusega haridusprogrammid ja plakatitöötoad eri vanuses lastele ja noortele ning kuraatorituurid täiskasvanutele. Töötubasid viib läbi kunstnik ja graafiline disainer Anastassia Šarõmova. Lisainfo haridusprogrammide kohta kristel@tartmus.ee.

Näituse meeskond:

Graafiline disainer: Mariana Hint

Tehniline meeskond: Siim Lillo, Kristjan Nagla, Andre Visnapuu

Haridusprogramm: Kristel Sibul, Anastassia Šarõmova, UVKE

Kommunikatsioon: Hanna-Liis Kont, Julia Polujanenkova, Karin Sepp

Näituse korraldajad tänavad: Viktor Karabut, Reigo Kuivjõgi, Jaanika Kuznetsova, Kelli Põldsalu, Galerii Loevenbruck, Regina Grigorjeva, Tartu Ülikooli muuseum

Toetajad: DSV Transport AS, Eesti Kultuurkapital, JCDecaux Grupp, OÜ Polven, Tarmeko Pehmemööbel OÜ

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

Näituste osakonna koordinaator

+372 744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Märtsikuu üritused Tartmusis!

N, 05.03. Giidituurid näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ kl 18.00 vene ja kl 19.00 inglise keeles

N, 12.03. kl 18.00 näituse „Noorus kui elustiil“ avamine ja performance

N, 19.03. kl 17.00 kuraatorituur näitusel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” ja kl 18.00 uuel näitusel “Noorus kui elustiil”

N, 26.03. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ ja kl 19.00 esineb meisterjaan

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Mina olengi noorus!
Koolivaheaja linnalaager Tartu Kunstimuuseumis.

Aeg: 16.–18. märts
Grupi suurus: 6–12 osalejat
Vanus: 7–13 a
Hind: 25 eurot
Asukoht: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18

laager

Mina olengi noorus! Just nii vastas 13aastane Jüri kui me küsisime temalt mis on noorus. See võikski olla sellekevadise koolivaheaja linnalaagri juhtivaks ideeks. Kolme päeva jooksul tutvuvad laagris osalevad noored näitustega muuseumis, arutlevad, mängivad ja loovad ise kunsti.

I päev. Mis on noorus?
Tutvumine näitusega „Noorus kui elustiil“, kus rahvusvaheline kunstnike seltskond kirjeldab läbi oma teoste nii tänapäeva noori kui noorust üldisemalt. Laagris osalejad saavad võimaluse arutleda ise nooruse teemal nii mänguliselt kui ise kunsti tehes.

II päev. Miksimine ja taaskasutus.
Meie igapäevategemistest jääb järgi tohutul hulgal esemeid, mida me enam ei vaja ja mis rändavad  enamasti prügimäele. Tänu internetile elame informatsiooni ülekülluses, millest on raske leida olulisemat ja õigemat. Noortekultuur tegeleb paljuski olemasoleva info miksimisega ja moes on taaskasutus. Kätt saab proovida koomiksi ja kollažiga.

III päev. Liikuva pildi lummus.
Juba mitu põlvkonda noori on kasvanud üles liikuva pildi lummuses. Me kohtame seda kõikjal – kinos, televiisoris või arvutis, aga ka kunstinäitustel, teatris ja kontsertidel. Veelgi enam – praeguseks hetkeks on muutunud peaaegu kõigile kättesaadavaks lihtsamad tehnoloogilised vahendid ja programmid, millega ise luua filmiklippi või animatsiooni. Laagris osalejad saavad ise katsetada, kuidas äratada ellu täiesti tavalised liikumatud esemed või elama panna paberile joonistatud tegelased.

Linnalaager toimub Raekoja platsi viltuses majas. Laagripäevad algavad kell 11.00 ja lõpevad kell 15.00. Lõunasöök on hinna sees.

Osalussoovist palume teada anda hiljemalt  13. märtsiks!

Registreerimine ja lisainfo:
Kristel Sibul
Tartu Kunstimuuseumi muuseumipedagoog
kristel@tartmus.ee
7441081


Avalik debatt sai osaks Tartu Kunstimuuseumi näitusest “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”

Seoses Artur Zmijewski teoste eemaldamisega näituselt “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” on ekspositsioon ümber kujundatud: kõrvaldatud videote toas võib nüüd näha uudiseklippe, artikleid ja kommentaare näituse ümber lahvatanud avalikest aruteludest.

Ruumi, kus algselt eksponeeriti Zmijewski videosid, on koondatud väljavõtted meediast, mis räägivad antud näitusest ja Zmijewski teostest. Monitoris, kus mängis Zmijewski teos „80064“, on nüüd valik televisioonis näidatud uudisklippe, mis kronoloogilises järjestuses kajastavad näitust ning selle ümber lahvatanud diskussiooni, inimeste reaktsioone näitusele ja eksperthinnanguid. Külastaja saab tutvuda ka trükimeedias ilmunud artiklitega ning nende kommentaaridega, samuti on muuseumipubliku käsutuses Artur Zmijewski loomingu ülevaatlik isikkataloog, kust huvilised saavad teavet ühe olulisema Poola kaasaegse kunstniku loomingu ja ideede kohta.

Näituse kuraator Rael Artel: “Miks otsustasin meediakajastused välja panna? Põhjuseks oli tühi näitusesaal. Tegelikult pole see tühi – sinna olid spetsiaalselt installeeritud projektor ja monitor, teoseid tutvustavad etiketid, spetsiaalne ruumikujundus ja valgustus. Ainus, mida pole, on kunstiteosed. Nende puudumisel on konkreetne põhjus – avalikus sfääris aset leidnud tuline diskussioon näituse ja Zmijewski teoste üle. Seepärast otsustasingi teoste asemel eksponeerida debatti, mis viis teoste eemaldamiseni näituselt.”

Näitust “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” saab näha veel vaid kuu aja jooksul – kuni 29.03.2015.

5. märtsil on võimalik osaleda giidituuridel, kell 18.00 vene keeles ja kell 19.00 inglise keeles, mida viib läbi Julia Polujanenkova. Järgmine eestikeelne tuur toimub 19. märtsil kell 17.00.

26. märtsil kell 18.00 toimub näituse teemasid käsitlev „Muuseumi akadeemia“.

Üritustel osalemine muuseumipiletiga.
Näituse tagamaid tutvustav giid-kataloog on muuseumi kodulehel:
http://tartmus.ee/files/wordpress/wp-content/uploads/2015/02/Minu_Poola_A5_32lk_preview_final.pdf

Näituse “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” eesti- ja ingliskeelsed artiklid Vikipeedias (koos täieliku bibliograafiaga) leiab siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Minu_Poola._Mäletamisest_ja_unustamisest

http://en.wikipedia.org/wiki/My_Poland._On_Recalling_and_Forgetting

Jätkuvalt on näituse vahendusel võimalik tutvuda Yael Bartana, Wilhelm Sasnali, Joanna Rajkowska, Art Spiegelmani, John Smithi ja Zbigniew Libera töödega.

Tartu Kunstimuuseum meenutab näitusega “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” 70 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust ja mälestab kõiki selle ohvreid. Tegemist on esimese holokaustiteemalise kunstinäitusega Eesti kunstiinstitutsioonides, mis toob vaatajani valiku väljapaistvaid kunstiteoseid fookusega Poola kaasaegsel kunstil.
“Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” jätkab Tartu Kunstimuuseumis välja kujunenud traditsiooni eksponeerida ja arutleda naaberriikide kaasaegse kunsti ja selle kultuurilise konteksti üle.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

hannaliis@tartmus.ee

744 1920


TARTMUS visuaalsest identiteedist

TARTMUS logo ja visuaalse identiteedi väljatöötamine on olnud mõneski mõttes tavapäratu ja keeruline protsess, seega peame vajalikuks selgitada selle tagamaid ja oma disainiotsuseid veidi pikemalt, kui paar lauset pressiteates seda võimaldas.

Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse näo otsingud algasid märtsis 2014 Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna ühistöötoaga, mille jaoks moodustati kahe kuni kolmeliikmelised tiimid, igas vähemalt üks Tartu ja üks Tallinna tudeng. Viis päeva kestnud tiheda töö tulemusena pakuti välja esmased suunad, kuidas võiks edasi liikuda. (Siin ka pikem selgitus ja tagamaad eelmise aasta Sirbis ilmunud artiklina)

Sobivaima kontseptsiooni väljaselgitamine võttis aega – läbiarutamist vajasid kahes eri linnas resideeruva tudengi tiimitöö korraldamine ja juhendamine, projekti vägagi piiratud eelarve (disainist eri väljundite tootmiseni) ning alles sügisel valisid workshopi juhendajad (K. Nõmmik & M. Heinsoo) ja kunstimuuseumi töötajad 14 tudengitöö hulgast Meeri Kaburi ja Ingmar Järve idee “Sümbioos”.

Tegu oli veel algidee tasandil välja pakutud mõttesuunaga, muuseum soovis aga kiiresti saada visiitkaarte, plakateid, majasilte, brošüüri jms. Tudengite omavahelise koostöö korraldamine osutus oodatust veidi keerulisemaks. Seda kindlasti mitte nende ebapädevuse tõttu, vaid pigem mängisidki väga suurt rolli kahe eri kooli tunniplaanid ja eksamisessioonid ning graafikute ühildamine. Seega oli vaja kiireid otsuseid, et 2015. aasta alguseks jõuaksid avalikkuseni uued visuaalid, kuna Tartu Kunstimuuseumi juhtkonna arvates mõjus äratuntava visuaalse keele puudumine institutsioonile üha enam. Et protsess ei jääks toppama, pidasimegi üheskoos muuseumi juhtkonnaga vajalikuks võtta initsiatiiv enda peale ning liikuda kujundustöödega operatiivselt edasi.

Tartu Kunstimuuseum on pikk ja lohisev nimi, mida on raske kompaktselt ühte logomärki mahutada ning veel raskem on seda välja öelda linna väisaval turistil. Nii Eestis kui välisriikides on kunstiasutused kasutusele võtnud lühendnimesid – EKKM ja Kumu Tallinnas, MoMA New Yorkis, mumok Viinis, Kiasma Helsingis, CAC Vilniuses jne. Tartu Kunstimuuseum on juba aastaid kasutanud domeeni tartmus.ee, millega on seotud ka kõik asutuse meiliaadressid. Et vältida veel ühe uue lühendi kasutuselevõttu, jõudsime muuseumi juhtkonnaga üksmeelele nimetadagi Tartu Kunstimuuseum ümber TARTMUS-iks. Uus-vana nimi sai uue visuaalse identiteedi lähtepunktiks ja nüüdseks ongi põhieesmärgiks TARTMUS nime juurutamine nii linnarahva kui turistide seas.

Logos soovisime kõrvutada erinevaid kirjatüüpe ja pärast läbiproovitud kombinatsioone tundusid sobivaimad range ja 20. sajandil modernistide poolt laialt kasutatud Akzidenz Grotesk ning klassitsistlikule ajajärgule tagasivaatav antiikva Century Schoolbook. Mõlemad on head tööhobused ja sobivad nii pealkirjade kui sisuteksti jaoks. Fonti valides uurime alati selle tausta, ajastut ja tekkelugu. TARTMUS kirjatüüpide puhul ei olnud meie eesmärgiks tugev kontrast ega soov näidata nt Helvetica ja Garamondi silmatorkavaid erinevusi, vaid pigem kooskõla erinevate ajastute vaimsust peegeldavate fontide vahel, väljendades sellega muuseumi rolli ajatu teejuhina eri koolkondade ja ajastute vahel. Mõlemad kirjatüübid ongi üpriski ajatud ja kasutuses laialdaselt tänapäevalgi ning arvatavasti ka kümne või kahekümne aasta pärast.

Logost üksi ei piisa. Muuseumi sooviks oli, et identiteet kanduks edasi veebi, reklaammaterjalidele, majasiltidele, majasisestele infoviitadele jms. Reaalsus on, et enamasti palgatakse iga näituse jaoks erinev kujundaja ning kuulutusi ja silte toodetakse ka majasiseselt. Seega oli vaja välja töötada lihtne, erinevate väljundite märgistamise süsteem, mis peaks toimima nii offsetis kui laserprinterist väljaprindituna ja olema kohandatav nii must-valgelt kui värviliselt ning et seda saaks rakendada nii professionaalne graafiline disainer kui Wordi kasutav muuseumitöötaja. Nüüdsest ümbritsebki iga meediumit TARTMUS inforaam, mis koosneb alati TARTMUS logost, eesti- ja võõrkeelsest muuseumi täispikkuses nimest ja veebiaadressist. Kõike seda selleks, et kinnistada TARTMUS nime ja eelkõige muuseumi olemasolu Tartu kesklinnas.

TARTMUS nime tutvustamise näol on tegu esimeste sammudega muuseumi visuaalse identiteedi kasutusele võtmise protsessis, et kasvatada institutsiooni tuntust nii Tartus, Eestis kui mujal maailmas. Kuraatorid ja asutuse juhtkond on olnud hädas vähese külastatavusega ning ka sellega, et isegi tartlased ei tea, kus muuseum asub ja millega tegeleb. Varsti toodetakse maja fassaadisildid ning peagi läheb trükki ka esimene muuseumit tutvustav reklaambrošüür ning loodame, et need esimesed abinõud suurendavad muuseumi tuntust ja ka märgatavust linnaruumis.

Siin ka presentatsioon identiteedi ja selle väljundite kohta.

Lugupidamisega
Kaarel Nõmmik
Mikk Heinsoo

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
hannaliis@tartmus.ee
744 1920


Neljapäevaõhtused üritused Tartmusis ja viimane võimalus külastada Malle Leisi näitust „Kollane suvi“!

Malle Leis Kollane suvi

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 17.00 toimuvad samaaegselt kuraatorite tuurid näitustel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” (Rael Artel) ja VIIMANE tuur Malle Leisi näitusel “Kollane Suvi” (Tiiu Talvistu). Malle Leisi näitust on võimalik külastada veel nädala lõpuni ehk 1. märtsini!

Kell 18.00 jätkub programm üritusega „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust!

Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixner (1782-1855),  kes oli saksa kunstnik. Ta tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Tartmusis on Strixnerilt 11 litograafiat. Lähemalt käsitleme neist nelja tööd, mis on seotud Neitsi Maarjaga: Maarja templisse minek, Neitsi Maarja kihlus, Maarja surm, Neitsi Maarja kroonimine. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja graafikast.

Kuraatorituuridel ja üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Tere tulemast!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


TARTMUS logo

Tartu Kunstimuuseumil ehk Tartmusil on rõõm teatada, et 2015. aasta veebruari- ja märtsikuu jooksul võtab muuseum kasutusele uue visuaalse identiteedi, mille keskseks elemendiks on muuseumi nimi – Tartmus.

Graafilise identiteedi on loonud disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik. Abiks olid ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudeng Meeri Kabur ja Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti tudeng Ingmar Järve. Suur tänu kõigile, kes tööprotsessi on panustanud!

Lahenduse autorid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik kirjeldavad seda järgmiselt: „Lühend Tartmus muudab Tartu Kunstimuuseumi nime suupärasemaks ja mõistetavamaks ka rahvusvahelises kontekstis ning asetab ühte ritta teiste samalaadsete asutustega Eestis ja mujal riikides – Kumu Tallinnas, mumok Viinis, MoMa New Yorgis, CAC Vilniuses jt. Tartmus logo kujundus ja kirjatüübid (Akzidenz Grotesk, Century Schoolbook) asetavad kõrvuti modernistlikud ja klassitsistlikud tähevormid ning väljendavad muuseumi soovi olla ajatu teejuht erinevate ajastute vahel. Logo, kirjatüübid ja neid ühendav logoraam hakkavad nüüdsest märgistama muuseumitrükiseid, reklaammaterjale, veebiväljundeid, meeneid ning peagi ka muuseumihooneid Raekoja plats 18 ja Vallikraavi 14.“

Muuseumi direktor Rael Arteli kommentaar: „Miks üldse otsustasime tellida uue visuaalse identiteedi? Muuseumil pole kunagi olnud teadlikult kujundatud ja ühtset visuaalset välimust avalikus ruumis, kuid nüüd, kui muuseumi publikuprogrammid, näituste tegemise viis ja näitustemaja sisemus on viimase aasta jooksul sedavõrd muutunud, on aeg ära vahetada ka nö riided, mis väljapoole paistavad. Oleme ju visuaalkultuuriga professionaalselt tegelev asutus, ka meie enda visuaalne nägu võiks olla läbimõeldud ning eristuda Tartu teistest kunsti- ja mäluasutustest.

Lühend Tartmus pole ju tegelikult midagi uut – muuseum on seda domeeni kasutanud juba üle kümne aasta, miks mitte kasutada seda, mis muuseumil juba olemas on ning mis eristab teda teistest Tartu kunstiinstitutsioonidest.“

Uue identiteedi loomise ettevalmistusprotsessi käigus viis muuseum koostöös EKA Graafilise disaini osakonna ja TKK Meedia- ja reklaamikunsti osakonnaga ellu mitmeosalise projekti. Selle raames toimus 2014. aasta märtsis nädalane workshop, kus tudengid töötasid õppejõudude juhendamisel Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi ideede väljatöötamisega. Sellele järgnes oktoobris seminar, kus kohtusid kultuuriasutuste töötajad ja kogenud graafilised disainerid, käsitlemaks kultuuriasutuste visuaalse identiteedi temaatikat laiemalt.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini osakond (Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik), Tartu Kõrgema Kunstikooli Meedia- ja reklaamikunsti osakond (Jaanus Eensalu, Mart Anderson, Marko Kekishev), Tartu Uus Teater, Jaan Evart, Solveig Jahnke, Karri Kaljend, Ionel Lehari, Dan Mikkin, Oskar Viires.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


26. veebruar Tartmusis – kuraatorituurid ja “Kogu lugu!”

Neljapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 toimuvad samaaegselt kuraatorite tuurid näitustel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” (Rael Artel) ja VIIMANE tuur Malle Leisi näitusel “Kollane Suvi” (Tiiu Talvistu). Malle Leisi näitus on avatud veel vaid 1. märtsini! Tuuridel osalemine muuseumipiletiga.

Kell 18.00 toimub järgmine sarja „Kogu lugu!“ üritus. Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixner (1782-1855),  kes oli saksa kunstnik. Ta tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Tartu Kunstimuuseumis on Strixnerilt 11 litograafiat. Lähemalt käsitleme neist nelja tööd, mis on seotud Neitsi Maarjaga: Maarja templisse minek, Neitsi Maarja kihlus, Maarja surm, Neitsi Maarja kroonimine.

Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja graafikast. Osalemine muuseumipiletiga.

Strixner, Johann Nepomuk (1782-1855) „Maarja abiellumine“, 1822, värviline litograafia. Tartu Kunstimuuseum

Lisainfo:

Kadri Mägi

Graafika- ja joonistuskogu hoidja

734 1053

kadri@tartmus.ee


Kunstikabineti näitus „Otsides kollast suve“
19.02.–01.03.2015
Koostajad: Kristel Sibul, Tiiu Talvistu

Alates neljapäevast, 19.02. saab Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis vaadata näitust laste kunstikonkursile „Otsides kollast suve“ saadetud parimatest töödest.

20150219_113548

Tartu Kunstimuuseum otsustas seoses muuseumis avatud Malle Leisi värvilise ja suvehõngulise näitusega korralda kooliõpilastele kunstikonkursi, kus osalejad said kunsti keeles kirja panna oma mõtteid, mälestusi ja unistusi seoses suvega. Teema osutus väga inspireerivaks ja muuseumisse saabus üle Eesti 139 erinevast koolist kokku üle 1500 töö. Aitäh kõigile osalejatele!

Žürii on teinud keerulise valiku ja pannud parimatest töödest kokku näituse. Olete oodatud näitust vaatama! Vaata pildigaleriid.

Parimatest parimaid ootavad ka põnevad auhinnad. Laupäeval, 21.02. kell 13.00 toimub konkursil osalenute autasustamine Kunstikabinetis.

Üritust toetavad: Jääajakeskus, Tartu Mänguasjamuuseum, Loovuskohvik, Hammond, Pullover, Türkimuuseum, Fitlife, Friida mängumaa, Kubi-Klubi, OÜ Lusikas, Werner. Aitäh kõigile toetajatele!

Kunstikonkursi “Otsides kollast suve” tulemused

7-10 AASTASED

1. preemia
Roosi Vilpuu 7 a „Suve Viisid“, Pelgulinna Gümnaasium

2. preemia
Reti Kandelin 8 a „Otsides kollast suve“, Pärnu Kunstikool

3. preemia
Vanessa Pokk 8 a „Suvel on lõbus vees mängida“ Viljandi Huvikool

Kõige lõbusama töö eripreemia
Saskia Siim 8 a „Vanaisa vanaema suvine tants“, Pelgulinna Gümnaasium

Jutustuse eripreemia
Triin Teneli Tammik 9 a „Suvepäev koos sõbrannaga“ Tabasalu Ühisgümnaasium

11-15 AASTASED

1. preemia
Sandra Erik 15 a Puiga Põhikool

2. preemia
Markos Liivrand 11 a „Kollased kaelkirjakud teevad suve kuldsemaks“ Jõhvi Gümnaasium

3. preemia
Laura Ots 14 a „Unistades“ Kiili Kunstide Kool

Minimalismi eripreemia
Enar Tuulmees 13 a „Otsides kollast suve“ Tõstamaa Keskkool

Tõlgenduse eripreemia
Carola Kanarbik 14 a „Mesilane“, Pärnu Ülejõe Gümnaasium

Emotsiooni eripreemia
Helena Nõmm 14 a „Otsides kollast suve“, Võsu Kool

Joonistamise eripreemia
Anna Karakjan 15 a „Sõbraga“, Kuressaare Gümnaasium

16-18 AASTASED

1. preemia
Anastassia Sirelpuu 17 a „Mälestused“, Jõhvi Vene Gümnaasium

2. preemia
Danel Ülper 17 a „Liivimaa maastik veskiga“ Tartu Waldorfgümnaasium

3. preemia Maria Kirss 17 a „Ema uus suvekleit“ Pelgulinna Gümnaasium

Tõlgenduse eripreemia
Anastassia Neudohhina 17 a „Otsides kollast suvel“ Narva Keeltelütseum

Taaskasutuse eripreemia
Kaie Leppik „Kollase suve võidukäik“, Tõrva Gümnaasium

Võitjate autasustamine toimub laupäeval, 21. veebruaril kell 13.00 Tartu Kunstimuuseumis! Autasustamisele on oodatud lisaks auhinna saajatele ka kõik teised tublid osalejad, kuna nii mõnedki võivad oma töid näituselt leida. Kokku mahtus väljapanekusse pisut üle 150 kunstiteose!

Lisainfo:

Kristel Sibul

kristel@tartmus.ee

7441081


Neljapäeval, 19.02. kell 18.00 toimub „Muuseumi akadeemia“ üritus teemal naiskunstnik ja tema aeg.

Olete oodatud Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste „Naiskunstnik ja tema aeg“ esitlusele ning naiskunstnike teemalisele arutelule, neljapäeval, 19. veebruaril kell 18.00. Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18).  Esitluse ja arutelu viivad läbi Eesti kunstimuuseumi kuraatorid, kunstiajaloolased  Tiina-Mall Kreem ja Kersti Koll.

Eesti Kunstimuuseumi Toimetised. Naiskunstnik ja tema aeg.

Tartu Kunstimuuseumi üritustesarjas „Muuseumi akadeemia“ tutvustatakse 2014. aasta lõpus üheksanda numbrini jõudnud perioodilist väljaannet „Eesti Kunstimuuseumi Toimetised“  ning selle viimast teemanumbrit  „Naiskunstnik ja tema aeg“.  Viimane kätkeb Eesti naiskunstnike elule ja loomingule pühendatud uurimusi 18. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja järgsete aastateni põhifookusega 20. sajandi esimesel poolel.

Erinumber on temaatiliselt välja kasvanud ning jätkuks Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Adamson-Ericu muuseumis 1995. aastast alates toimunud uurimuslikule näitustesarjale „Eesti esimesi naiskunstnikke” ning aastast 2002 toimunud seminaridele „Naiskunstnik ja tema aeg”. Tegemist on Eesti Kunstimuuseumi ühe pikemaajalisema ning jätkuva projektiga. Kunstiloos marginaalsema, kohati ka varjatum poolega tegeldes on naiskunstnikele pühendatud näituste ja seminaride sarja korraldajaid ja kuraatoreid huvitanud, millised olid sajandivahetusel ja 20. sajandi alguskümnenditel emantsipeeruva modernse, nn uue naise eneseteostuslikud pürgimused ning naiskunstnike tegevusvõimalused tugevate sooliste stereotüüpidega ühiskonnas.

Tartu Kunstimuuseumis on esitletav kogumik „Naiskunstnik ja tema aeg“ saadaval hinnaga 9,8 EUR + käibemaks.

Osalemine TASUTA!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Teade

Tartu Kunstimuuseum lõpetab kahe videoteose eksponeerimise holokausti-teemalisel näitusel.

Võttes arvesse teravat ühiskondlikku vastukaja, mida on tekitanud poola kunstiku Artur Žmijewski kaks videoteost “Kullimäng” (“The Game of Tag”, 1999) ja “80064” (2004), lõpetab Tartu Kunstimuuseum teoste eksponeerimise näitusel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”.

Muuseumi direktor Rael Artel vabandab veel kord külastajate ees, kellele videote vaatamine on põhjustanud kannatusi ning kinnitab, et see ei olnud muuseumi eesmärk. “Teema on keeruline ja emotsionaalselt raske. Teoste eksponeerimisega oleme tahtmatult solvanud juudi kogukonda. Palume vabandust. Aeg ei ole küps, et käsitleda ajalooliselt valusaid teemasid nii provokatiivsete kunstiteoste vahendusel,” märkis Artel.

12.02.2015


Teade

Tartu Kunstimuuseum eksponeerib näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ olevat kaht videoteost edaspidi üksnes koos kuraatori selgitusega.

Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel möönis, et videoteosed (Artur Żmijewski “Kullimäng” ja “80064“) on toonud kaasa juudi kogukonna pahameele. „Seetõttu otsustasime, et videod (käivitatakse edaspidi ainult külastaja soovil ning videoid saadavad kuraatori selgitavad kommentaarid. Ühtlasi vabandame kõigi ees, keda väljapanek on riivanud. Kindlasti ei ole eesmärk kedagi solvata, vaid mäletada ja mälestada valusaid ajaloosündmusi,“ lisas Artel.

„Soovime kutsuda vaatajaid mõtlema inimsusvastastele kuritegudele, mis leidsid aset nii okupeeritud Poolas, Eestis kui ka terves maailmas ning arutlema, kuidas saame igaüks kujundada maailma, kus säärased sündmused ei korduks,“ kinnitas Artel.

10.02.2014


Selgituseks näitusele “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”

Lae alla näituse kataloog!

Eilsest AK uudistes tehtud uudislõik jättis mulje Tartu Kunstimuuseumis toimuvast Poola ja holokausti-teemalisest näitusest kui odavat skandaali otsivast väljapanekust, millega kedagi tahtlikult solvatakse. Selliseid kavatsusi näituse korraldamisel kindlasti polnud – vastupidi, näitus on korraldatud okupeeritud Poola ja Teise ilmasõja sündmuste mäletamiseks ja mälestamiseks. Me peame sel teemal rääkima, sest teadmised toimunust aitavad meil mõista paremini omaenda ajalugu, märgata meie ühiskonnas elavaid vähemusi ning tulla toime kasvava äärmusluse ja ksenofoobiaga – mõelgem kasvõi hiljuti Prantsusmaal või täna Ukrainas või Lähis-Idas toimuvale.

Holokausti puhul on tegemist äärmiselt valusa ja keerulise teemaga, millest ongi väga raske rääkida. Näitusele osalevad kunstnikud püüavad oma teoste kaudu seda keerulist teemat lahata. Kõigil neil on oma vaatenurk ja iga teos on lähtepunkt diskussiooniks. Näiteks Artur Zmijewski teostesse on meil voli ka kriitiliselt suhtuda. Kaasaja maailmas elades peame endale esitama ka küsimuse, mitte kas, vaid kuidas peaksime rääkima koonduslaagritest. Kuidas üldse rääkida totalitaarsetest režiimidest? Kuidas tulla toime ajaloo ebameeldivate seikadega neid siiski mitte unustades?
Kordan veelkord — näituse eesmärk on mäletada ja mälestada. Siinkohal soovingi kutsuda vaatajaid mõtlema inimsusevastastele kuritegudele nii okupeeritud Poolas, Eestis kui ka terves maailmas ning arutlema, kuidas saame igaüks ise kujundada maailma, kus säärased sündmused ei korduks.

07.02.2015


Rõõmusõnumid ja õnnitlused!

Tartu Kunstimuuseumil on rõõm teatada, et Kultuurkapitali 2014. aasta peapreemia kujutava- ja rakenduskunsti valdkonnas pälvis Malle Leis kogu loomingut kokkuvõtva ulatusliku näituse eest Tartu Kunstimuuseumis! Palju õnne! Lisaks valiti antud näitusega kaasnenud kunstialbum 2014. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka. Palju õnne Tiit Jürnale (trükise kujundaja) ja Tiiu Talvistule (trükise koostaja ning näituse kuraator)!

Samuti on rõõm õnnitleda Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia pälvinuid! Kunstnik Laura Põld, kelle isiknäitus toimub Tartu Kunstimuuseumis 2016. aastal, sai preemia installatiivsete ruumiprojektide eest. Disainer Mikk Heinsoo, kes teostab muuseumi visuaalset identiteeti, pälvis preemia näitustega „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“ (Tartu Kunstimuuseumis) ning „Must maja. Märkmeid arhitektuurist“ (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis) kaasnevate näitusekataloogide eest. Palju õnne ka neile!


Sõbrapäeva perepäev kunsti keskel

Laupäeval, 14. veebruaril kell 12.00–15.00 toimub muuseumis sõbrapäeva perepäev! Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.

Lisainfo:

Kristel Sibul

kristel@tartmus.ee

744 1080

shabloon


NÄITUSEMAJA I KORRUS ON 2.02–06.02 NÄITUSE VAHETUSE TÕTTU AJUTISELT SULETUD. UUS NÄITUS ON AVATUD ALATES 7.02.

SELLEL NELJAPÄEVAL, 5. VEEBRUARIL, ON KELL 16.00–21.00 NÄITUSEMAJA II KORRUS KÜLASTAJATELE SULETUD! KÜLASTAMISEKS ON AVATUD III KORRUS.

Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uue raamatu „Värvide vastastikmõju“ esitlus sellel neljapäeval!

5. veebruaril kell 18.00 esitleb Neeme Lopp Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“.

Värvide vastastikmõju

Neeme Lopp kirjeldab raamatut järgmiselt: “Josef Albersi klassikasse kuuluv raamat värvide omavahelisest mõjust, mis on sündinud eksperimenteerimisest värvide uurimise ja õpetamisega, juhib tähelepanu esmajoones värvuste petlikkusele. Albers õpetab, et nägemistajus ei paista värv peaaegu mitte kunagi sellisena, nagu ta füüsikaliselt on, ning see teeb värvist kunsti kõige suhtelisema meediumi. Et värve efektiivselt kasutada, tuleb nendega mängides ja katsetades kasvatada oma tähelepanuvõimet ja nägemismeele tundlikkust värvide omavaheliste suhete suhtes. See tundlikkus aitab tõeliselt mõista, mis värvide vahel meie tajus toimub.”

Tõlkinud Ingrid Ruudi, toimetanud Neeme Lopp, terminoloogiline toimetaja Marje Tammert, keeletoimetaja Tiina Hallik, kujundanud Mikk Heinsoo ja Stella Skulatšjova, 200 lk, eesti keeles, Eesti Kunstiakadeemia, 2014.

Üritusel osalemine tasuta.

Tere tulemast!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Veebruari üritused Tartu Kunstimuuseumis!

N, 05.02. kl 18.00 muuseumipoe üritus

5. veebruaril esitleb Neeme Loop Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“. Osalemine tasuta.

L, 07.02. avatud uus näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (07.02.–29.03.2015)

Alates 7. veebruarist on Tartu Kunstimuuseumis avatud uus näitus, kus eksponeeritakse valikut teoseid, mis tegelevad Teises maailmasõjas läbielatuga, eriti holokausti teemaga tänapäeva Poolas. Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Näitusega kaasnevad koolide ajaloo ainekavaga seotud haridusprogrammid. Lisainfo kristel@tartmus.ee.

N, 12.02. kuraatorite giidituurid näitustel

Kl 18.00 toimub kuraatorituur Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Kristel Sibul) ja kl 19.00 näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (Rael Artel). Osalemine muuseumipiletiga.

L, 14.02. kl 12.00–15.00 sõbrapäeva perepäev kunsti keskel
Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.

N, 19.02. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal naiskunstnik ja tema aeg

Järjekorras viies „Muuseumi akadeemia“ üritus toimub 19. veebruaril kell 18.00 Tartu Kunstimuuseumis, kus Kersti Koll, Merike Kurisoo ja Tiina-Mall Kreem esitlevad Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 4(9) 2014 teemanumbrit „Naiskunstnik ja tema aeg”. Trükise on koostanud Kersti Koll, toimetanud Kersti Koll, Merike Kurisoo. Osalemine muuseumipiletiga.

L, 21.02. kl 13.00 joonistusvõistlusel osalenute autasustamine Kunstikabinetis

Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“, kuhu saab töid esitada 13. veebruarini.Tööd tuleb tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar–1. märts 2015. Autasustamine toimub 21. veebruaril kell 13.00.

N, 26.02. kl 18.00 „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust

Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixneri (1782-1855) kristliku sisuga litograafiad. Strixner oli Baieri kunstnik Saksamaalt, kes tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja litograafiast, kui ühest paljundamise tehnikast. Osalemine muuseumipiletiga.
Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Tartu Kunstimuuseumis on peagi võimalik külastada uut näitust “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”!

07.02.—29.03.2015

Raekoja plats 18, Tartu

Kunstnikud: Yael Bartana, Zbigniew Libera, Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman, Artur Żmijewski.

Kuraator: Rael Artel

Tartu Kunstimuuseum meenutab näitusega “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” 70 aasta möödumist koonduslaagrite vabastamisest ja Teise maailmasõja lõpust. Tegemist on esimese holokaustiteemalise kunstinäitusega Eesti kunstiinstitutsioonides, mis toob vaatajani valiku väljapaistvaid rahvusvahelise kaasaegse kunsti teoseid.

Tartu Kunstimuuseum peab vajalikuks rääkida valusatel teemadel, et mõista paremini omaenda ajalugu, märgata meie ühiskonnas elavaid vähemusi ning tulla toime kasvava äärmusluse ja ksenofoobiaga – mõelgem või hiljuti Prantsusmaal, Ukrainas või Lähis-Idas toimuvale. Mäluasutusena on Tartu Kunstimuuseumi kohustus mäletada, ning kunstimuuseumina oleme mäletamiseks appi kutsunud kunstnikud, kel on olemas keel ja hääl valusast ajaloosündmusest rääkimiseks. Kunstnikud, kellest enamik on Veneetsia biennaali kogemusega, on oma lähtepunktid loonud, nüüd on muuseumi ja publiku ülesandeks kaasa ja edasi mõelda. Ehk teeb tõsiasi, et teosed avavad diskussiooni, holokaustist rääkimise lihtsamaks.

Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Traagilises sündmuses hukkunute meenutamine, ajaloo vaatlemine läbi huumoriprisma, ebaõigluse kompenseerimine, ajaloo kaubastamine ja turustamine, läbielatu taaselustamine – need on vaid mõningad strateegiad, mida kunstnikud on kasutanud, et käsitleda lähimineviku valusaid ja ebameeldivaid teemasid. Muuhulgas toob Tartu Kunstimuuseum vaatajani Artur Zmijewski video “Kullimäng”, mille näitamine mõned aastad tagasi Saksamaal keelati. Näitusel on ka teisi skandaalseid ja vastuolulisi teoseid.

NB! Ettevaatust, näitusel eksponeeritud teosed võivad mõjuda häirivalt.

Pressile toimub vastuvõtt 6. veebruaril kl 15.00 Raekoja plats 18. Võimalik on osaleda näituse eratuuril kuraatoriga ning saada osa ka näituse ettevalmistamise protsessist. Oma osalusest palume teada anda aadressil hannaliis@tartmus.ee.

Zbigniew Libera. Residendid. 2003. Mustvalge foto, 120 × 180 cm. Atlas Sztuki (Łódź) loal.

“Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” jätkab Tartu Kunstimuuseumis välja kujunenud traditsiooni eksponeerida ja arutleda naaberriikide kaasaegse kunsti ja selle kultuurilise konteksti üle.

Näitusega kaasneb teoseid, kunstnikke ja näituse üldideed tutvustav trükis, eesti ja inglise keeles. Koostaja Rael Artel, kujundaja Mikk Heinsoo.

Näituse toimkond: Julia Polujanenkova (koordineerimine), Hanna-Liis Kont (kommunikatsioon), Arvi Kuld, Kristjan Nagla, Reimo Võsa-Tangsoo (tehniline teostus), Angela Adamson (näituse ettevalmistus).

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium

Lisainfo:

Rael Artel

734 1920

rael@tartmus.ee


„Kogu lugu!“ arhiiviprojektist Tartu 88 ja uue trükise esitlus

Neljapäeval, 29.01. kell 19.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis üritus „Kogu lugu!“ arhiiviprojektist Tartu 88 ja uue trükise esitlus

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.

Esitletav trükis kaasneb 2014. kevadel Tartu Kunstimuuseumis avatud olnud Tartu 88 projekti esimese näitusega “Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990-2014″. Näituse keskmes oli seitse asukohta ja üksteist nendes ruumides tegutsenud galeriid, mis olid valitud eesmärgiga tutvustada Tartu näitusepindu võimalikult erinevate üksikjuhtumite kaudu. Esindatud on tüüpilised müügigaleriid, näituse- ja klubilist tegevust kombineerivad ruumid ning nii koolidega seotud kui ka iseseisvad non-profit galeriid. Trükis koondab näitusel esitletud pildilist- ja tekstimaterjali, olles tulevikus loodetavasti abiks valdkonna uurijatele. Osalemine muuseumipiletiga.

Tere tulemast!


Aasta esimene „Muuseumi akadeemia“ juba tuleval neljapäeval!

Natalie Mei. Mehe portree. 1932. Eesti Kunstimuuseum.

Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis „Muuseumi akadeemia“ loeng teemal flanöör kunstis ja kultuuris.

Järjekorras neljas „Muuseumi akadeemia“ on seotud viimast kuud avatud näitusega „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“. Üritust modereerib Marika Agu ning flanööri mõistesse teeb sissevaate kunstiteadlane Andres Kurg. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.

Lisainfo:

Marika Agu

kaasaegse kunsti kuraator

744 1920

marika@tartmus.ee


Tartu Kunstimuuseumi 2014. aasta külastajate arv näituste kaupa
NÄITUS KÜLASTAJATE ARV
28.06.2013–12.01.2014 Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal 692 (2014 aa)
01.11.2013–12.01.2014 August Künnapu. Elujõgi 692 (2014 aa)
18.12.2013–09.03.2014 Kunstikabinet: Jevgeni Zolotko. Leigus 2035 (2014 aa)
23.01. –16.03. Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? 1474
12.04. –11.05. Kunstikabinet: Mehed ja kaabud 421
25.03. –01.06. Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1988–2014 2326
27.03. –07.06. Valge maika 2376
27.03.–07.06. Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis 2376
14.05. –01.06. Kunstikabinet: Lemmikteoste erinäitus 1306
04.06. –07.06. TÜ Maaliosakonna näitus Lõpupidu 143
19.06. –24.08. Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist 1267
02.07. –24.08. Kunstikabinet: Andres Tolts. Vaikelu 975
02.09. –02.11. Pilvi Takala isiknäitus Rõivad ja rühid 1352
04.09. –16.11. Valge maika 1527
04.09.–16.11. Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis 1527
07.11.2014–01.02.2015 Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1988–2014 1708 (2014 aa)
27.11.2014–02.03.2015 Malle Leisi näitus Kollane suvi 1049 (2014 aa)
04.12.2014–04.01.2015 Muuseumi valik 2014. Edgar Tedresaar 689 (2014 aa)
Kokku 23 935

Tartu Kunstimuuseumi üritused jaanuaris

N, 15.01. kuraatorite giidituurid näitustel

Kl 18.00 näitusel „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“ (Marika Agu) ning kl 19.00 Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Tiiu Talvistu). Osalemine muuseumipiletiga.

N, 22.01. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal flanöör kunstis ja kultuuris

Järjekorras neljas „Muuseumi akadeemia“ on seotud viimast kuud avatud näitusega „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“. Üritust modereerib Marika Agu ning flanööri mõistesse teeb sissevaate kunstiteadlane Andres Kurg. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.

L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba

Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Ekskursiooni viib läbi Salme Liivrand. Jalutuskäik algab ja lõpeb muuseumi fuajees, Raekoja plats 18. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Eelregistreerimine aadressil kristel@tartmus.ee. Ekskursiooni pilet on 2 EUR ning töötoa pilet samuti 2 EUR.

linnaekskursioon

N, 29.01. kl 19.00 „Kogu lugu!“ arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.

Esitletav trükis kaasneb 2014. kevadel Tartu Kunstimuuseumis avatud olnud Tartu 88 projekti esimese näitusega “Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990-2014”. Näituse keskmes oli seitse asukohta ja üksteist nendes ruumides tegutsenud galeriid, mis olid valitud eesmärgiga tutvustada Tartu näitusepindu võimalikult erinevate üksikjuhtumite kaudu. Esindatud on tüüpilised müügigaleriid, näituse- ja klubilist tegevust kombineerivad ruumid ning nii koolidega seotud kui ka iseseisvad non-profit galeriid. Trükis koondab näitusel esitletud pildilist- ja tekstimaterjali, olles tulevikus loodetavasti abiks valdkonna uurijatele. Osalemine muuseumipiletiga.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Malle Leisi näitus „Võrumaa. Ühe lehe lugu”

Malle Leis. Võrumaa XX. Trei rahvas. 1983. Autori omand.

09.01.−15.02.2015

Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis saab alates  9. jaanuarist vaadata näitustVõrumaa. Ühe lehe lugu”. Väljapanek pakub huvitavat lisa samas avatud kunstnik Malle Leisi suurnäitusele Kollane suvi”.

„Võrumaa. Ühe lehe lugu” keskendub kunstnik Malle Leisi ja tema abikaasa Villu Jõgeva poolt leiutatud siiditrükkide valmistamise ainulaadsele meetodile. Siiditrüki ehk serigraafia hiilgeajad seonduvad 1960. aastatega, mil popkunst rakendas antud graafika tehnika oma kunstitaotluse vankri ette. Andy Warholi serigraafiatel näeb toonase läänemaailma jaoks tüdimuseni tuttavaid argielu objekte ning üldtuntud avaliku elu tegelasi, kelle kujutised pärinevad pressifotodelt. Siiditrükis kasutatavad šabloonid muutsid tulemuse isikupäratuks ja kaotasid teosest ainukordsuse. Seriaalses toodangus erinesid vaid värvikombinatsioonid, kujund püsis aga muutumatuna.

Eestisse jõudis siiditrüki laine 1970. aastate hakul. Üheks selle tehnika omanäolisemaks kasutajaks sai Malle Leis. Varem vaid maalikunstnikuna tuntud Leisi sundis siiditrüki juurde pöörduma Nõukogude ühiskonna suletus, kus puudus võimalus oma maalidega rahvusvahelises kunstielus osalemiseks. Informatsiooni puudumine pani Leisi koos Villu Jõgevaga leiutama ise nippe siiditrükkide valmistamiseks. Nii säilis nende metoodikas kunstnik Malle Leisi individuaalsus ja manuaalne virtuositeet ning maalikunstile omane meediumispetsiifika. Sündis kodumaine variant lääneliku popkunsti esteetikale, kus lehtede teemaks olid  lilled ja Võrumaa vaated. On ju Lõuna-Eesti maastik meie koduses kontekstis sama rohkesti ekspluateeritud kujund kui Warholi Campbelli supipurk. „Võrumaa” seeria rikkalikes värvikombinatsioonides motiivid sobisid erisuguste maitseelistustega publikule ning tekitasid kunstiturul suurt nõudlust. Lehtede sentimentaalselt retrospektiivne alatoon vihjas aga justkui kadunud paradiisile, luues sideme kadunud „Eesti ajaga”. Trükkides säilis kunstniku puudutus, kuna Malle maalis siidile iga detaili, mille Villu trükkis ja nii 10−12 seanssi järjest, kus värvikihid ladestusid suisa kombatavalt üksteise peale.

Näitust saadab Peeter Urbla film “Malle Leis. Võrumaa IX” (1980), mis avab vaatajale ühe siiditrüki valmimise loo ja näitab samas modernse pere argielu.

Koos Malle Leisi näitustega pakub muuseum erinevatele vanuseastmetele suunatud haridusprogramme. Gümnaasiumiõpilastele on kunstiajaloo popkunsti osa lisanduseks illustratiivne loeng Eesti popkunstist. Nooremad saavad rakendada erinevaid popkunsti võtteid praktilises töötoas. Haridusprogrammide kohta saab täiendavat infot muuseumi kodulehelt http://tartmus.ee/files/wordpress/?page_id=423 ja kristel@tartmus.ee.

Näituse lisainfo:

Tiiu Talvistu

kogude kuraator

tiiu@tartmus.ee

5281342


Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“

Eestimaa pikk ja pime talveaeg paneb tihti mõtisklema eelnenud suve päikselistest päevadest ja seiklustest pikkadel valgetel õhtutel. Samuti unistama eesootavatest põnevatest tegevustest uuel saabuval suvel. Tavaliselt pakub talvine aeg rohket inspiratsiooni talvisteks piltideks, kuid Tartu Kunstimuuseumit huvitab, milline võiks keset talve välja näha üks nägemus ideaalsest suvest.

Tartu Kunstimuuseumis on 27.11.2014–01.03.2015 avatud Malle Leisi suur isiknäitus „Kollane suvi“. Malle Leisi looming on just nii värviline ja elurõõmus nagu võiks olla üks soe suvepäev. Tema piltide maailma täidavad erinevad taimed, aedviljad, vikerkaared, hobused, aga ka kunstnikule lähedased inimesed ja olulised maastikud. Ja muidugi lilled. Palju lilli. Kindlasti soovitame külastada seda suurepärast näitust.

maagiline

Tingimused:

1. Osaleda võivad kõik lapsed, vanusegrupid 7–10, 11–15, 16–18.
2. Formaat on vaba, tehnikad: maal, joonistus, graafika, kollaaž, segatehnika.
3. Töö pöördele tuleb kleepida etikett, kus on kirjas: töö nimi, lapse nimi, vanus, kool, juhendaja, kontaktandmed.
4. Tööd tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004 Viimane postitamise kuupäev või kohaletoomise päev on 13. veebruar 2015.
5. Žürii koosneb muuseumi töötajatest ja kunstnikest.  Auhinnatakse kõigi vanusegruppide parimaid. Võitjad kuulutatakse välja muuseumi kodulehel ja Facebook’i lehel, auhinnad saab kätte näituse avamisel või postiga.
6. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar – 1. märts 2015.

Lisainfo:
Kristel Sibul
kristel@tartmus.ee
7441080
5265240


Tartu Kunstimuuseum tänab oma publikut ja koostööpartnereid ning kutsub ka 2015. aastal muuseumisse!

TKM_2015

2014. aasta numbrites oli meie jaoks järgmine:

1 uus trepitõstuk

5 renoveeritud tööruumi

6 uut avaldatud kunstitrükist

13 näitust

110 uut teost muuseumikogus

379 plakatit vastloodud graafilise disaini kogus

23 935 näitusekülastust


Pühadeaegsed muuseumi lahtiolekuajad:

K, 24. detsember – muuseum kinni
N, 25. detsember – muuseum kinni
R, 26. detsember – muuseum kinni
jätkub tavapärane ajaplaan

K, 31. detsember – muuseum kinni 15.00.
N, 1. jaanuar – muuseum kinni
jätkub tavapärane ajaplaan


Detsembrikuu Tartu Kunstimuuseumis

T, 9.12. kl 19.00 filmi „Bomb It“ linastus Elektriteatris

“Bomb It” on film nagu galerii. Dokumentaalis tulevad kokku grafiti tegijad viielt mandrilt ning räägivad oma töödest ja loomeprotsessist. Grafiti üle arutlejaid esineb nii poolt- kui vastasleerilt, arutletakse grafiti ajaloo, seadusandluse ja avaliku ruumi kasutamise üle. Film linastub koostöös Tartu Elektriteatriga, filmi juhatab sisse näituse “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014″ kuraator Marika Agu. Seanss on tasuta.

N, 11.12. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ Sirje Helmega, teema: popkunst

Järjekorras kolmas “Muuseumi akadeemia” loeng toimub detsembri teisel neljapäeval, mil Sirje Helme peab ettekande kohalikust popkunstist. Sirje Helme: “Eesti popkunsti radikaalne algus oli lühike, kuid väga suure mõjuga meie kunstile. Võime seda lugeda postmodernistliku diskursuse alguseks.” Loengut illustreerib Malle Leisi näitus “Kollane suvi” Osalemine muuseumipiletiga.

L, 13.12. kl 13.00 linnaekskursioon Tartu grafiti ja tänavakunsti radadel

Detsembri teisel laupäeval on võimalik eelregistreerimisel osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Eelregistreerimine aadressil kristel@tartmus.ee. Üritustel osalemine 2 €.

N, 18.12. kuraatorite giidituurid näitustel

Kl 18.00 näitusel „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“ (Marika Agu) ning kl 19.00 Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Tiiu Talvistu). Osalemine muuseumipiletiga.

L, 20.12. kl 12.00–15.00 perepäev kunstimuuseumis

Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud Tartu Kunstimuuseumi perepäevale „Mida teevad päkapikud suvel?“ Ajal, mil linnatänavad on lumised ja linnaväljakuil seisavad juba ehitud kuused, on Tartu Kunstimuuseumisse saabunud suvi! Inspireerituna Malle Leisi näitusest „Kollane suvi“ püüame üles leida ja värvidega luua ise oma lillelise maailma ning meisterdada vikerkaart. Veel vaatame, millest räägib Tartu grafitit ja tänavakunsti tutvustav näitus. Kasutades šabloontehnikat valmistame lõbusaid päkapikke ja püüame selgust saada, millega tegelevad päkapikud suvisel ajal.
Sissepääs muuseumipiletiga.

Tere tulemast muuseumisse!


„Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar“

tedresaar_poster

Neljapäeval, 4. detsembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis uus näitus “Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar”. Avamisele järgneb vestlus kunstnikuga.

Tartu Kunstimuuseum on oma sünnipäeva paiku proovinud pakkuda kunstisõpradele tõeliseid maiuspalu. Viimastel aastatel peale Kunstikabineti avamist on selleks olnud projekt nimega „Muuseumi valik”, kus pakume mõnele meile eriti silma jäänud noorele autorile esimese muuseuminäituse võimalust. Varasemalt on valituks osutunud Anna Hõbemäe ja Alar Tuul, kes mõlemad pakkusid talviselt külmal ajal ekstra selle väljapaneku jaoks valminud sooje ja erksavärvilisi komplekte, mis tõstsid nende eripära esile parimal võimalikul moel.

Selle aasta muuseumi valikuks on 2010. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli ja tänavu Tartu Ülikooli maaliosakonna magistrantuuri lõpetanud Edgar Tedresaar. Varasemalt jäi Tedresaar silma peaasjalikult oma chagallilikke tsitaadikatkeid sisaldavate sürrealistlike kompositsioonidega, mistõttu kutsus Tartu Kunstimaja galerist Indrek Grigor teda juba lõpetamise ajal üheks säravaimaks TKK kasvandikuks. Viimase paari aasta jooksul on ta hakanud aga üha enam viljelema värvitud ja kokku õmmeldud tekstiilil põhinevat abstraktset maali, mille üheks tõukepunktiks on olnud Jaan Elkenijuhitav maalidekonstruktsiooni kursus.

Sellisel moel saadud tulemustes on midagi Lucio Fontana ja Antoni Tàpiesi vahelist ning kohe kindlasti kumab nendest valikutest läbi arte povera esteetika. Tedresaare enda jaoks on tegemist maastike ja portreedega, milles on keskseks küsimuseks see, kuidas väljuda maalikunsti piiridest, säilitades samas nii maalilisus kui manuaalsus. Antud näitusel on ta varasemat peamiselt rohekas-hallides toonides paletti rikastanud ning muutnud maalide ülesehituse veelgi skulpturaalsemaks.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus “Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar” jääb avatuks 4. jaanuarini.

Olete oodatud!

Lisainfo:

Peeter Talvistu

näituse koordinaator

56507782, 7441920

talvistu@tartmus.ee


Malle Leisi näitus  „Kollane suvi”

Malle Leis. Tüdrukud. 1972. Tartu Kunstimuuseum

27.11.2014–1.03.2015

Kuraator: Tiiu Talvistu

Tartu Kunstimuuseumi selle aasta suursündmuseks on Malle Leisi ülevaatenäitus „Kollane suvi”, mis avatakse neljapäeval, 27. novembril kell 17.00 Raekoja plats 18.

Malle Leis, eesti kunsti grand old lady, tuli siinsele kunstimaastikule 1960. aastatel. Leis ütles lahti meie varasemale kunstile omasest illusoorse õhu ja valguse abil loodud pildiruumist ning ehitas popkunstile iseloomulike puhaste lokaaltoonidega oma tasapinnalise maaliruumi.

Leis alustas kunstiõpinguid 1958. aastal Tartu Kunstikoolis ja lõpetas 1968. aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal. Tõnis Vindi poolt ellu kutsutud loomingulise ühenduse ANK ’64 liikmena kuulus ta kunstnike põlvkonda, keda iseloomustas idealistlik ja otsinguline vaim. Leisi 1960. aastate töödes näeb ajastule iseloomulikku abstraktsionismi ja kollaaži kasutust, kuid neis on juba ka ära tuntavaid reaalelu objekte – lilli, sipelgaid, liblikaid, vikerkaari.

1970. aastate hakul tulevad Leisi maalidesse „Noored inimesed”, „Tüdrukud”, „Mehed”, „Mees mere ääres” impersonaalsed inimesed. Neis Leisi tardunud oleku ja suletud ilmega tegelastes on hilisemad kunstikäsitlejad tajunud ajastuomast eksistentsialistlikku ängi. Samasse aega kuulub aga ka üks Leisi populaarsemaid maale „Punased hobused”, mis siiani toidab müüti Leisist kui igavesest lillelapsest.

Nimetud noored inimesed Leisi maalidel said peatselt endale nime, olles esialgu küll lihtsalt Leili, Milvi või Ele. 1978. aastal valmis aga esimene konkreetse määratlusega töö „Näitlejanna Kersti Kreismanni portree”, millele järgnes ridamisi teistegi eesti kunstnike ja kultuuritegelaste portreesid: Irja Kändler, Mari Saat, Boris Bernstein, Evi Pihlak, Raul Meel jt.

Kunstniku firmamärgiks kujunesid aga nende tavalisest kontekstist välja tõstetud suured värvikirevad lilleõied. Lilled-taimed on Leisi loomingus kogu aeg olemas olnud, olgu need siis maalidel, akvarellis või serigraafiates, nad elavad tema piltidel vitaalset elu, kohati suisa vitaalsemat kui inimesed.

Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud raamat Malle Leisi töödega, mida saadavad artiklid Katrin Kivimaalt ja Bojana Pejićilt, Tiiu Talvistu kiriintervjuu autoriga, Villu Jõgeva sissevaade tema siiditrükkide sünnilukku jm. Koostanud Tiiu Talvistu, tõlge inglise keelde Kersti Unt, toimetanud Richard Adang ja Kristi Metste, kujundanud Tiit Jürna.

Näitusega kaasnevad Eesti popkunsti tutvustavad haridusprogrammid vanematele kooliastmetele ja lillelise kunstiteose loomise töötoad noorematele. Lisainfo www.tartmus.ee või kristel@tartmus.ee.

Näituse tööd pärinevad Eesti, Tartu ja Viinistu kunstimuuseumist, Narva Muuseumist, erakogudest ja Malle Leisilt. Näituse kujundas Tiit Jürna. Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali.

Lisainfo:

Tiiu Talvistu

Kogude kuraator

tiiu@tartmus.ee

5281342


“Kogu lugu!” uuest kunstist

Kai Kaljo. Isa kirjad. Video, 2014.

20. novembril kell 18.00 toimub sarja „Kogu lugu!“ teine üritus Tartu Kunstimuuseumis värskelt tööle asunud kaasaegse kunsti koguhoidja Julia Polujanenkovaga.

Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogus on uutes meediates (foto, video, installatsioon, heli, tarkvara) teostatud kunstitööd. Tuleval üritusel tutvustatakse kaasaegse kunsti kogusse viimati ostetud teoseid, nagu Kai Kaljo “Isa kirjad”, Jaanus Samma “AAFAGC” jmt. Seeläbi on võimalik teada saada, milliseid kunstiteoseid muuseum soetab ja miks.

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse. Üritusel osalemine muuseumi piletiga.

Tere tulemast!

Lisainfo:

julia@tartmus.ee


Näitus „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“

Indiviidid_banner-02

07.11.2014–01.02.2015

Kunstnikud: Natalie Mei, Rauno Thomas Moss, Maris Männik, Kiwa, Kaido Ole, Aleksander Sprohgis, Roman-Sten Tõnissoo

Kuraator: Marika Agu

07. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi esimesel korrusel näitus „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“. Tegemist on arhiiviprojekti „Tartu 88“ teise näitusega, mis käsitleb Tartu grafititegijaid ja tänavakunstnikke, tänu kellele on Tartu saavutanud müütilise kuulsuse Eesti tänavakunsti pealinnana. Kutsudes neid tüüpilisteks indiviidideks, osutame viisidele, kuidas välismaiste eeskujude alusel kujundatakse kohalikku kultuuri, ühildades võõrad käitumisprintsiibid ja eeskujud oma isiklike ambitsioonide ja eneseotsingutega.
Teisalt viitab näitus grafitikirjutaja ja tänavakunstniku arhetüüpidele, kelleks on dändi ja flanöör. Tegutsedes pealtnäha kusagil vabaduse ja määratlematuse piirimail, püüavad nad oma kohalolu ja näilisusega nihestada linna üldisi toimimisprintsiipe ja sotsiaalset paradigmat. Linna kasutamiseks, selle funktsioonide tarbimiseks ei pea seal ilmtingimata elama – linn on kui lava, kuhu astudes on võimalik mängida erinevaid rolle ning anonüümselt oma ihasid väljendada.
Võib tunduda meelevaldsena käsitleda metropolist välja kasvanud flanööri ning Tartu grafitikirjutajat ja tänavakunstnikku ühises kontekstis, kuivõrd nad lähtuvad erinevatelt alustelt. Ometi on viimaste puhul tegemist flanööri sugulashingedega, kes koostoimes ümbritseva füüsilise keskkonnaga defineerivad linnaruumi ümber. Täna siin, homme seal, ilmub ta ikka maskiga.

#tüüpindi

Näitusega kaasneb publikatsioon, mis sisaldab näituse kontseptsiooni selgitust, ülevaadet grafiti ja tänavakunsti arengust Tartus ning näitusel esitletud tööde kirjeldust. Muuhulgas Francisco Martínezi esseed flâneuse’ist ning Piret Voolaiu käsitlust grafitist kui kommunikatsioonikesksest kultuuriilmingust.

Näituse kujundus: Margus Tamm, Taavi Villak
Keeletoimetaja: Kadri Tüür
Tõlkijad: Priit Silm, Angela Adamson
Näituse installatsioon: Arvi Kuld, Kristjan Nagla

Näituse haridusprogrammi raames toimuvad linnaekskursioonid ning šablooni ja kleepsu töötoad. Lisaks linastub 9. detsembril Tartu Elektriteatris film “Bomb It” (2007).

15. ja 29. novembril algusega kell 13.00 on võimalik eelregistreerimisel osa võttalinnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Kooligruppidel on võimalik töötuba tellida kirjutades aadressile: kristel@tartmus.ee.Soovi korral eelneb töötoale giidituur näitusel ning lühike tutvustus erinevatest tänavakunsti tehnikatest, tavadest ja eetikast. Juhendajateks Sirla ja Salme Liivrand.

Näitusega „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“  lisandus muuseumi arhiivi ligi 2000 fotot, videointervjuud võtmefiguuridega Tartu grafiti ja tänavakunsti skeenelt ning ajavahemikku kajastav bibliograafia.

Tänud: Angela Adamson, Kristjan Bachmann, Barthol Lo Mejor, Edy, Fast K, Aleksandr Heifets, Agnes Joala, Reigo Kuivjõgi, Kristen Kulberg, Kadri Lind, Erkki Luuk, Edward von Lõngus, Francisco Martínez, Märt Miljan, Medley, Uku Pira, Ruudu Rahumaru, Sirla, Kristjan Suits, Käty Tarkpea, Ingrid Tuksam, Piret Voolaid.

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, ABLV Bank, Raba Pruulikoda, A. Le Coq, Slaid OÜ, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tartu Elektriteater, Taiga OÜ.

Lisainfo:

Marika Agu
marika@tartmus.ee
7441920


Novembrikuu üritused Tartu Kunstimuuseumis

NOVEMBER

07.11. Kl 17.00 näituse „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“ avamine.

13.11. Kl 18.00 loenguseeria „Muuseumi Akadeemia“ teine loeng, kus kunstiteadlane Ingrid Ruudi võtab vaatluse alla avaliku ruumi kunsti Eestis ajavahemikul 1990–2014.

15.11. Kl 13.00 on võimalik eelregistreerimisel osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Registreerimine kristel@tartmus.ee.

20.11. Kl 18.00 sarja „Kogu lugu!“ teine üritus Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti koguhoidja Julia Polujanenkovaga. Mis on kunst täna? Kuidas aru saada, milline kunst jääb ajalukku? Kaasaegse kunsti koguhoidjal tekivad need küsimused iga päev ja just see teeb töö huvitavaks. Üritusel tegeletakse nende küsimustega viimati kogusse ostetud teoste näitel.

27.11. Kl. 17.00 näituse „Malle Leis. Kollane suvi“ avamine.

29.11. Kl 13.00 on võimalik eelregistreerimisel osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Registreerimine kristel@tartmus.ee.


Sooduspakkumine!

Tartu Kunstimuuseum on nüüd ka Instagramis www.instagram.com/tartukunstimuuseum ! Muuseumi külastusele kehtib selle puhul järgnev sooduspakkumine:

Untitled


„Kogu lugu!“ peavarahoidja Mare Joonsaluga

Silvia Jõgever. Õngitsejad. 1967. Õli, papp. Tartu Kunstimuuseum.

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse.

Esimesel üritusel, 23. oktoobril, näitab muuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu, kuidas on võimalik panna meie kogude põhjal kokku oma unistuste näitus. Selleks tutvustab ta mitmete näidete abil muuseumide veebivärava poolt pakutavaid võimalusi. Oodatud on nii kunsti- kui muuseumihuvilised.

Üritusel osalemine muuseumi piletiga.


Muuseumipoe üritus „Milleks kunstiraamatud?“

Raamatupood-3

30. oktoobril kell 17.15 kõnelevad Tartu Kunstimuuseumis põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiuminoortele kunstiraamatute lugemisest humanitaarteaduste tudengid.

Millal võiks alustada kunstiraamatute lugemisega? Kas kunstiraamatud on ainult kunstnikele, kunstiteadlastele ja -ajaloolastele? Kas kunstiraamatul on kohta koolis käiva inimese riiulis või õlakotis?

Kahtlemata on kunstiraamatud lugemiseks ja lehitsemiseks laiemale huviliste ringile, sealhulgas alla 20aastastele noortele. Mis juhtub aga siis, kui riiul on tühi, pole aimugi, mis on huvitav ja hea, kuid kihk end kunstimaailmaga kurssi viia on rahutukstegevalt suur? Üheks võimaluseks on lugeda ajakirjanduses ilmuvaid arvustusi või rääkida sõpradega. Veel üheks võimaluseks on tulla 30. oktoobril kell 17.15 Tartu Kunstimuuseumi raamatupoodi, kus tutvustavad oma kõige südamelähedasemaid kunstiraamatuid humanitaarteaduste tudengid, sest ka nemad olid veidi aega tagasi sarnase küsimusega silmitsi.

Tartu Kunstimuuseumi raamatupood asub kunstimuuseumi näitusemajas aadressil Raekoja plats 18 (sissepääs Kompanii tänava poolsest uksest).

Üritus on tasuta.

Lisainfo:

Uku Peterson

58243008

ukupeterson@gmail.com


NÄITUS „LOODUSMAAGIA. MÜSTILISED HETKED EESTI KUNSTIS“ ON 17. OKTOOBRIL SEOSES TÜ SÜGISKOOLIGA KÜLASTAJATELE AJUTISELT SULETUD! VABANDAME!

TÜ kunstiajaloo osakonna Sügiskool „Kunst ja ilu“

koostöös TÜ kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga

sügiskool

Toimumisaeg: 16. – 17. Okt 2014

Toimumiskoht: I päev TÜ kunstimuuseumis ja II päev Tartu Kunstimuuseumis

Kahepäevane intensiivseminar käsitleb ilu mõistet esteetika- ja kunstiajaloos.

Eraldi teemablokina on vaatluse all meheilu ideaal klassikalises kunstitraditsioonis ning selle kõrghetked 18. ja 19. sajandi vahetusel, kui toimus ka Tartu ülikooli taasavamine, hooneansambli väljaehitamine ja kunstimuuseumi rajamine.

Seminari teisel päeval jõutakse kunstnike, kuraatorite ja kunstikriitikute vestlusringis välja ilu tähenduse(tuse) analüüsini kaasajas.

Seoses seminari II päeva toimumisega Raekoja plats 18 II korruse näitusesaalides, on selle korruse näitus “Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis” reedel tavakülastajatele suletud!

TÜ üliõpilastele registreerimine ÕISis (õppeaine FLAJ.05.159), teistele meilil kadi.polli@ut.ee. Kõik huvilised on teretulnud!

II PÄEVA KAVA

11.15–11.20 Tervitus

11.20–12.00 prof em Jaak Kangilaski, 20. sajandi esteetilised murrangud.

12.00–12.30 Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum), Ilu mõiste teisenemisest modernismis: kõiges on süüdi romantikud.

12.30–13.00 Kohvipaus

13.00–13.30 Tõnis Tatar (Tartu Ülikool), Kunst ja ilu. Stseene ühest abielust.

13.30–14.00 Kadri Asmer (Tartu Kunstimuuseum), Ilu tähendus ja positsioon neokonservatismi mõistes.

14.00–15.00 Lõunapaus. Ringkäik Tartu Kunstimuuseumi näitustel, vt www.tartumus.ee

15.00–15.30 Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum), Kas katkestus on pöördumatu? Mis juhtub ilumõistega, kui kunst väljub esteetilistest raamidest?

15.30–16.00 Margus Tamm (Eesti Kunstiakadeemia), Eesti Rahva Muuseumi ekspositsiooni kujundusest

16.00–16.30 Johannes Saar (Tartu Ülikool), Stiilne mees teab mis on hea kunst. Majandusliku eliidi kunstitarbimise mustrid Eesti erameedias “Äripäeva” kuulisa “Gentleman” näitel. Väljavõtteid tekstianalüüsidest.

16.30 Diskussioon

Info ja registreerimine:
Kadi Polli, kadi.polli@ut.ee


Korporatsioonide ERI Tartu Kunstimuuseumis!

korporatsioonide eri

Tartu Kunstimuuseum soovib teha rohkem huvitavat koostööd Tartu tudengitega. Sel aastal oleme valinud sihtrühmaks ülikoolilinna ühed olulised kultuurikandjad ja kutsume sügispäevade ajal muuseumisse külla korporatsioonide ja üliõpilasseltside esindajaid.

Üritus leiab aset 16. oktoobril algusega kell  18 aadressil Raekoja plats 18 ning seda saadab DJ Aku Mariga poolt mängitav mõnus muusika ning joogid ja suupisted. Üritusel toimub võistluslik orienteerumine näitustel ning vestlusring, kus korporantidele tutvustatakse muuseumi poolt pakutavaid võimalusi ning arutatakse selle üle, mil moel võiks toimuda muuseumi ja korporatsioonide vaheline partnerlus. Üritus on tasuta. Igast korporatsioonist või üliõpilasseltsist on oodatud kolm kuni viis esindajat.

Oma osalusest palume teada anda hiljemalt 14. oktoobriks aadressil hannaliis@tartmus.ee .

Iga osalev korp! saab 3 tasuta pääset muuseumisse!

Ürituse kava

18.00 tervitusjoogid ja suupisted

18.15 korporatsioonidevaheline orienteerumisvõistlus muuseumi näitustel. Preemiaks rikkalik komplekt raamatuid ja meeneid TKMi muuseumipoest!

19.00 vestlusring „Kuidas saab Tartu Kunstimuuseum olla atraktiivsem korporatsioonidele?“

Jälgige meie tegevusi Facebookwww.facebook.com/tartmus ja Instagramhttp://instagram.com/tartukunstimuuseum vahendusel.

Üritust toetab Liivimaa Pagar!


Neljapäeva õhtud Tartu Kunstimuuseumis!

Neljapäeva õhtuti on põhjust seada sammud Tartu Kunstimuuseumisse, kuna sellel päeval toimuvad muuseumis põnevad ja eripalgelised üritused ning muuseum on avatud kuni 21.00.

Uuel sügishooajal algavad kaks teineteist täiendavat üritusteseeriat „Muuseumi akadeemia“ ning „Kogu lugu!“. Paralleelselt jooksvate seeriate eesmärk on taaskohtuda kohaliku kunstiajaloo põhiteemadega ja tutvustada seejuures ka muuseumi kogusid. Lisaks loenguseeriale „Muuseumi akadeemia“ ja kunstikogu tutvustavale kohtumistetsüklile „Kogu lugu!“ toimub iga kuu üks äsja avatud raamatupoega seonduv üritus. Kavast ei ole kadunud ka traditsioonilised giidituurid, mis pakuvad näitusekülastusele täiendavat sissevaadet.

„Muuseumi akadeemia“

Üldhariduslik loenguseeria „Muuseumi akadeemia“ keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.

Esimene loeng toimub juba 2. oktoobril kell 18.00, mil meie kogude kuraator ja suurepärane lektor Tiiu Talvistu võtab vaatluse alla maalikunsti arengud. Loengut illustreerivad püsinäitused „Loodusmaagia. Müstilised hetked eesti kunstis“ ning „Valge maika“. Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esmakordselt tutvust teevad.

„Kogu lugu!“

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse.

Esimesel üritusel, 23. oktoobril, näitab muuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu, kuidas on võimalik panna meie kogude põhjal kokku oma unistuste näitus. Selleks tutvustab ta mitmete näidete abil muuseumide veebivärava poolt pakutavaid võimalusi. Oodatud on nii kunsti- kui muuseumihuvilised.

Oktoobrikuu ürituste kava

2.10 kell 18.00 „Muuseumi akadeemia“ Tiiu Talvistuga

9.10. Kl 18.00 giidituurid Pilvi Takala isiknäitusel “Rõivad ja rühid” ning püsinäitustel „Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis“ ja „Valge maika“

11.10. Kl 12.00 Kultuuriasutuste visuaalse identiteedi teemaline seminar Tartu Uues Teatris, kus peavad lühiettekandeid kogenud disainerid ning toimub avatud arutelu. Lisaks kuulutatakse välja disainerite koosseis, kes töötavad välja Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi.

16.10. Kl 18.00 Korporatsioonide ERI

17.10. Kl 11.00 TÜ kunstiajaloo osakonna Sügiskooli „Kunst ja ilu“ II päev. Sügiskool toimub koostöös TÜ kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga. Kahepäevane intensiivseminar käsitleb ilu mõistet esteetika- ja kunstiajaloos. TÜ üliõpilastele registreerimine ÕISis (õppeaine FLAJ.05.159), teistele meilil kadi.polli@ut.ee. Kõik huvilised on teretulnud!

20.-22.10. Laste linnalaager KOLM PÄEVA KUNSTIMUUSEUMIS, kus uuritakse iga päev ühte muuseumis avatud näitust, mängitakse põnevaid mänge ja luuakse ise kunsti. Lisainfo kristel@tartmus.ee.

23.10. Kl 18.00 „Kogu lugu!“ peavarahoidja Mare Joonsaluga

30.10. Kl 18.00 Tähelepanu muuseumi raamatupoel!

Neljapäevaõhtustel üritustel osalemine muuseumi piletiga

Tere tulemast!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

hannaliis@tartmus.ee

744 1920


Kultuuriasutuste visuaalse identiteedi teemaline seminar 11. oktoobril Tartu Uues Teatris

visuaalse id seminar

Neoliberaalse kapitalismi tingimustes on ühtviisi turul ja konkureerivad klientide pärast nii kaubamajad kui kultuuriasutused. Kuidas tõmmata tähelepanu oma muuseumile-teatrile-festivalile paljude toodete, teenuste, brändide ja kampaaniate reklaamist kubisevas avalikus ruumis? Milline peaks olema ühe kultuuriasutuse visuaalne identiteet? Kuidas end positsioneerida avalikus sfääris nii plakatitulpadel kui sotsiaalmeedias?

Olete oodatud kultuuriasutuste visuaalse identiteedi teemalisele seminarile, mis toimub Tartu Uue Teatri väikeses saalis laupäeval, 11. oktoobril algusega kell 12.00. Seminaril peavad lühiettekanded disainerid Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Karri Kaljend, Ionel Lehari, Dan Mikkin, Kaarel Nõmmik, Oskar Viires ja Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna õppejõud. Seejärel toimub avatud arutelu, mis toob kokku nii tegijad kui tellijad. Lisaks kuulutatakse välja disainerite koosseis, kes töötavad välja Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi.

Seminaril osalemisest palume teada anda hiljemalt 9. oktoobriks aadressil hannaliis@tartmus.ee.

Pärast seminari lõppu kl 17.00 on huvilised oodatud giidituurile Tartu Kunstimuuseumisse, Pilvi Takala näitusele “Rõivad ja rühid”.

Ürituse kava

12.00 kogunemine ja tervituskohv

12.15 sissejuhatus Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artelilt ja näituste osakonna koordinaator Hanna-Liis Kondilt

12.30 ettekanded visuaalse identiteedi loomisest erinevate kultuuriasutuste näidetel

Dan Mikkin “Eesti Kunstimuuseum ja Tartu Ülikooli muuseumid”, Ionel Lehari “Arhitektuurikeskus”, Oskar Viires ja Karri Kaljend “Okupatsioonide Muuseum”, Jaan Evart “Kultuuriasutuste visuaalsest identiteedist Hollandi institutsioonide näitel”, Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik “Graafilisest disainist kultuurivaldkonnas – ideaalid ja tegelikkus”, Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti õppejõud

14.30 paneeldiskussioon

15.00 kuulutatakse välja disainerite koosseis, kes töötavad välja Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi!

17.00 giidituur Tartu Kunstimuuseumis Pilvi Takala näitusel “Rõivad ja rühid”

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus ja Tartu Uus Teater

Tere tulemast kaasa mõtlema,

Teie Tartu Kunstimuuseum

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna koordinaator

hannaliis@tartmus.ee

744 1920


Kuldne püstak avaneb!

25. septembril avab Tartu Kunstimuuseum uue kuue saanud hariduskeskuse ning Lõuna-Eesti suurima kunstiraamatute poe.

TKM_Kuldne pystak_avamine_flaier_A6 (2)

Ürituse kava:

Kell 16.00 toimub hariduskeskuse pidulik avamine kringli ja kohviga. Sellele järgneb infotund õpetajatele ning huvijuhtidele, kus tutvustatakse muuseumi näituse- ja haridusprogramme. Oma osalusest infotunnis palume teada anda hiljemalt 22. septembriks aadressil kristel@tartmus.ee.

Kell 17.00 toimub ringkäik muuseumis avatud näitustel:  „Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis“, „Valge maika“, Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”.

Kell 18.00 avatakse muuseumi I korrusel pidulikult Lõuna-Eesti suurim kunstiraamatute pood. Avamise meeleolu hoiab üleval muuseumi oma DJ ning sellele järgnevad kirjastuste raamatuesitlused. Poe avamisel toimub ka raamatuloos!

Täname: Uku Peterson, Angela Adamson, Ülikooli Kohvik, Lehe pruulikoda

Tere tulemast!


Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”

Neljapäeval, 4. septembril kl 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”. Väljas on valik sekkuvate performance’ite dokumentatsioone, vahetult enne avamist kl 15.30 toimub vestlus kunstnikuga.

Tartu Kunstimuuseumis on kujunemas traditsiooniks näidata oma kogude ja eesti kaasaegse kunsti kõrval ka naaberriikide kunstiskeene olulisemaid tegijaid. Sel aastal oleme tutvustamiseks valinud Pilvi Takala, kes on üks omanäolisemaid ja produktiivsemaid noorema põlvkonna kunstnikke rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal.

Soomest pärit Pilvi loomingu peamiseks meetodiks on performatiivsed sekkumised erinevate kogukondade argistesse rituaalidesse ning nende kaudu avaliku ruumi ja valitsevate suhtumiste eksperimentaalne uurimine. Ta on osavalt sisse imbunud nii kallite erakoolide õpilaste hulka kui ka proovinud elukutselise pokkerimängija elu. Vahel võib pealtnäha tühine žest viia konfliktsituatsiooni või vastasseisuni, vahel aga annab põneva sissevaate kogukonna hoiakutesse ja käitumismustritesse. Kunstniku sekkuvad žestid on enamasti hoolikalt lavastatud-häälestatud sündmused, mille dokumentatsioonidest näitusesaalis osa saame.

Näitus Tartu Kunstimuuseumis on Pilvi Takala esimene suurem muuseumi kontekstis aset leidev isiknäitus ning muuseumil on suur au ja heameel kunstnikku võõrustad ja tema töid esitleda.

Pilvi Takala (sünd 1981 Helsingis, elab ja töötab Helsingis ja Istanbulis) on lõpetanud Helsingi kunstiakadeemia ning töötanud Rijksakademies, Amsterdamis. Alates 2004. aastast osaleb aktiivselt rahvusvahelises kunstielus, mh isiknäitused järgmistes kunstiinstitutsioonides: Bonniers Konsthall, Stockholm (2013), Kunsthalle Erfurt (2012), SKOR, Amsterdam (2010), Kiasma, Helsingi (2009). Tema teoseid on eksponeeritud üle maailma, mh MoMA PS1, New York (2013), Palais de Tokyo, Pariis (2013), 53. October Salon, Belgrad (2012), 4th Bukaresti Biennaal (2010), 5. Berliini Biennaal (2008), 9. Istanbuli Biennaal (2005). Emdash Awardi (Frieze London) laureaat. www.pilvitakala.com

Näitusega “Rõivad ja rühid” kaasneb samanimeline Pilvi Takala töid ja tegemisi tutvustav buklett, 32 lk, eesti ja inglise keeles.

Tartu Kunstimuuseum tänab koostöö eest kunstnik Pilvi Takalat ja tema perekonda.

Näituse kuraator: Rael Artel

Näituse ja bukleti kujundaja: Epp Õlekõrs

Näituse toimkond: Hanna-Liis Kont (koordinaator); Arvi Kuld, Kristjan Nagla, Reimo Võsa-Tangsoo (tehnikud), Angela Adamson (vabatahtlik)

Tänud: Vanessa Carlos, Naomi Pearce, Will Rees ja Carlos/Ishikawa, London

Toetajad:  Eesti Kultuurkapital, Frame Visual Art Finland

Näitus „Pilvi Takala. Rõivad ja rühid” jääb Tartu Kunstimuuseumi 1. korrusel avatuks 2. novembrini 2014.

Tere tulemast muuseumi!


NÄITUSE VAHETUSEGA SEOSES ON MUUSEUM AJUTISELT SULETUD!

Avame uksed 3. septembril kell 11.00 (II korrus “Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis”, III korrus “Valge maika”) ja 4. septembril kell 15.30 (I korrus Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”).


Töökuulutused!
Tartu Kunstimuuseum vajab inimest, kes armastab kunsti!

Otsime energilist ja toredat muuseumipedagoogi, kes õpetaks nii lapsed kui täiskasvanud kunstist aru saama ja näitusi nautima!

Töö kirjeldus:
Muuseumipedagoog vastutab muuseumi haridusprogrammide koostamise, reklaami ja läbi viimise eest.

Parim kandidaat:
On kõrgharidusega kunstiõpetaja, kunstiajaloolane või kunstnik

On asjatundlik, koostöövalmis, leidlik ja armastab kunsti ja publikut

On hea stressitaluvusega
Huvitub muuseumitööst

Muuseum pakub:
Stabiilset töökohta ja põnevat tööd

Eneseteostusvõimalust ja erialast karjääri

Koolitus- ja arenguvõimalusi

35-päevast puhkust
Brutopalka 700.- eurot kuus

Tööle asumise aeg: 01. september 2014
Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline

Kandideerimise tähtaeg: 25. august 2014
Kandideerimise materjalid: CV, motivatsioonikiri, visioon muuseumi hariduskeskuse tööst

Lähem info ja kontakt: 734 1050, ruta@tartmus.ee

Otsime asjatundlikku ja energilist kaasaegse kunsti kogu hoidjat, kes saaks vajadusel hakkama ka näituste koordineerimise ja kureerimisega!

Töö kirjeldus:
Kaasaegse kunsti kogu hoidja vastutab igapäevaselt kiiresti kasvava kogu korrashoiu ja kommunikeerimise, samuti kunstivaldkonna populariseerimise eest.

Parim kandidaat:
Osaleb aktiivselt kunstielus
On kõrgharidusega kunstiteadlane või kunstnik
On asjatundlik, koostöövalmis, leidlik ja armastab kaasaegset kunsti
Omab kaasaegse kunstiga töötamise kogemust
On hea stressitaluvusega
Huvitub muuseumitööst

Muuseum pakub:
Stabiilset töökohta ja põnevat tööd
Eneseteostusvõimalust ja erialast karjääri
Koolitus- ja arenguvõimalusi
35-päevast puhkust
Brutopalka 700.- eurot kuus

Tööle asumise aeg: 01. september 2014
Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline

Kandideerimise tähtaeg: 25. august 2014
Kandideerimise materjalid: CV, motivatsioonikiri, näituseprojekti ideekavand

Lähem info ja kontakt: 734 1050, ruta@tartmus.ee


Arheoloogiafestivali publikuprogramm

Juuli

10.07
17:30 Maria Arusoo giidituur näitusel

August

07.08
18:00 giidituur Raekoja platsil (koostöös Tartu Linnamuuseumiga)
18:30 kuraator Maria Arusoo tutvustab näitust ja koos kunstnik Anu Vahtraga räägitakse kohaspetsiifilise teose „Illusioon, moonutatud perspektiiv, tasakaalu puudumine, teine dimensioon“ loomisest
+ slaidikava „Viltune maja vanadel fotodel“

13.08–15.08
Laste linnalaager TKMis „Teeme ise näituse“
Augusti keskpaigas korraldab Tartu Kunstimuuseum lastele kolmepäevase linnalaagri, kus tutvutakse mänguliste tegevuste kaudu muuseumi ülemajalise näitusega „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“ ning luuakse näituse eeskujul ka ise väike väljapanek.

14.08
18:00 Arheoloogiafestivaliga kaasneva kogumiku „Entry Points. Stories of the Leaning House“ lugemisgrupp. Kogumikus on avaldatud Anu Vahtra visuaalne essee „Museum 1-5“ ning Kaisa Eiche, Ragnar Helgi Ólafssoni, Tanel Randeri ja Valentinas Klimasauškase esseed, proosa ja luule. Trükis on müügil Tartu Kunstimuuseumis ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses.

Augusti teises pooles on oodata veel huvitavaid üritusi!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont (Tartu Kunstimuuseum)
hannaliis@tartmus.ee

Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus)
maria@cca.ee
www.cca.ee


Tartu Kunstimuuseumi kaasabil avatakse 10. juunil Jaani Kirikus näitus “Wish Fulfilled”.

Kunstnikud: Kalev Mark Kostabi, Indrek Paul Kostabi, Tony Esposito

Olete oodatud NELJAPÄEVAL, 10. juulil 2014 kell 18.00 näituse avamisele Jaani kirikus. Näitus jääb avatuks 10. juulist – 31. augustini 2014.
Kalev Mark Kostabi, tema vend Indrek Paul Kostabi ning mõttekaaslane Tony Esposito − kõik kolm on kunstnikud ja samal ajal ka muusikud. Neid avangardseid “punk-mehi” ühendab paljuski sarnane maailmavaade. Välja on pandud valik viimase 15 aasta loomingust. Tegemist on müüginäitusega, mis jääb avatuks augusti lõpuni. Näituse- või kontserdikülastajatel on võimalus meelepärane maal omandada.

Kalev Mark Kostabi (s 1960) on eesti päritolu Ameerika kunstnik ning helilooja, kelle loomingu lähtealuseks on maailmaklassika, massikultuur, new age´i põhimõtted ja nüüdisaja tehnoloogilised võimalused. Kunstnik kujutab humoristlikult ja elujaatavalt inimese tinglikkust kõrgtehnoloogia- ja infoühiskonnas ning võõrandunud inimsuhteid. Tema maalid kujutavad sageli näotuid figuure sürreaalsetes keskkondades.

Indrek Paul Kostabi (s 1962) on eesti päritolu Ameerika kunstnik, muusik ja produtsent. Pauli töid iseloomustab punk-ekspressionistlik stiil, milles ta kõige enam kujutab vaevatuid, metsikuid ja psüühiliselt laastatud autoportreesid, mis kujutavad tema enda sisemisi hirme. Ta on visuaalne uurija, kes on tihedalt seotud keskkonnaga, mis teda ümbritseb. Väljendusviisiks on enamasti segatehnika, mille hulka kuulub nii õli-, guašš- kui akrüülvärv, tušš, markerid ning kollaaž ettejuhtuvatest asjadest.

Tony Esposito on (s 1950) on Itaalia muusik, löökpilli mängija, trummar ning produtsent. Enamasti on tema tööd psühhedeelsed, mida iseloomustavad intensiivsed värvikombinatsioonid, iseloomulikud voolavad vormid ning müstilisus. Palju on kasutatud mustreid, korduvaid ja peegeldatud detaile ning võib leida ka sugemeid põlisrahvaste kunstist.

Korraldajad: festival Klaaspärlimäng, Jaani kirik.
Tehniliste lahenduste eest on vastutav Tartu Kunstimuuseum – eriline tänu Nele Ambosele!

Lisainfo:
Nele Ambos
nele@tartmus.ee


19.06.–24.08.2014 on Tartu Kunstimuuseumis üleval näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“.

“Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist” tõukub kinnisideelisest suhtest oleviku “viltuste” olukordade vastu ja püüab neid reflekteerida, heites pilgu aja ja ruumi erinevatesse kihistustesse. Küsimuse alla seatakse representatsiooni olemus – maailma ja selle kujutamise keerukus. Näitus kulgeb läbi erinevate tasandite, dekonstrueerides füüsilise ja vaimse ruumi, püüdes arheoloogilise meetodi abil jõuda lähemale teadmisele, kuidas maailma kujutada või kas see üldse võimalik on. Näituse mõtestamisel on määravaks sisemise ja välimise, pärismaailma ja muuseumimaailma dialektiline suhe.

Arheoloogiafestival keskendub mälu, ajaloo ja ajalooliste narratiivide mõistetele. Siin kohtuvad linn ja muuseum, paljastatakse näitusemaastiku kihistused, kuhu kuuluvad kunst, vaataja ja arhitektuur, ning lõpuks ühinevad eluga lahutamatult loodus ja kunst. Vaatluse all on koha ja mälu omavaheline suhe ning ruumilise ja esteetilise kogemuse mõju inimese identiteedile. See näitus on rännak läbi muuseumi maastiku, mis toob nähtavale tänase päeva arheoloogia – mineviku ja tuleviku ühtekukkumise – kus selgub, et aeg on korraga mööduv ja lenduv ning ladestuv ja kuhjuv.

Näitusega kaasneb publikatsioon “Entry Points. Stories of the Leaning House”. Kogumikus on avaldatud Anu Vahtra visuaalne essee “Museum 1-5” ning Kaisa Eiche, Ragnar Helgi Ólafssoni, Tanel Randeri ja Valentinas Klimasauškase esseed, proosa ja luule. Raamatu kujundas Mikk Heinsoo.

Näituse tiim: Marika Agu (koordinaator); Mikk Heinsoo (graafiline disainer); Tõnu Narro, Kaarel Narro, Kristjan Nagla, Olavi Sander, Arvi Kuld (installatsioon); Hanna-Liis Kont, Solveig Jahnke, Ruta Rannu (kommunikatsioon ja avamine); Sten Ojavee, Rebeka Põldsam (kuraatori assistendid); Ago Teedema (raamimine), Nele Ambos (konservaator); Kadri Asmer (graafika kogud). Suur tänu ka Tartu Kunstimuuseumi direktorile Rael Artelile.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kulturkontakt Nord

Täname: Sprüth Magers, Victoria Miro, Museum Morsbroich, Studio Elmgreen & Dragset, Galerie Perrotin, Eesti Kunstimuuseum, KLG Eesti, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli Botaanikaaed, Trükimuuseum, Tartu Kõrgem Kunstikool, MTÜ Fotokunstnike Ühendus, Kulbert AS, Pelltech OÜ, AS Kemmerling, Pepler Hostel, Pallas Hotell, Hansabuss AS, AS Salvest, AS A. Le Coq, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, LTT, Eesti Teatriliit, Anneli Elme, Viktor Gurov, Vesa Humalisto, Ester Kannelmäe, Elin Kard, Rachel Kinbar, Helle Kont, Märt-Matis Lill, Triinu Meres, Martin Rünk, Sanne Sild, Taavi Suisalu, Timo Toots, Kristiina Tuubel, Reimo Võsa-Tangsoo ja kõiki, kes on aidanud projektil teoks saada!

.