UUDISED

Aprillikuu sündmused Tartmusis

N, 2.04. kl 17.00 kuraatorituurid

Aprillikuu esimesel neljapäeval saab osaleda näituse „Noorus kui elustiil“ kuraatorituuridel, mis toimuvad nii eesti kui vene kelles. Osalemine muuseumipiletiga.

N, 9.04. kl 18.00 uue näituse avamine

Olete oodatud arhiiviprojekti Tartu 88 kolmanda näituse “Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015″ avamisele!

N, 16.04. kl 17.30 „Muuseumi akadeemia“ Eha Komissaroviga + kl 19.00 kontsert: Mart Avi & Ajukaja

Aprillikuu „Muuseumi akadeemia“ tegeleb näitusega „Noorus kui elustiil“. Oma alati põnevaid mõtteid jagab kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov! Osalemine muuseumipiletiga.

Ajukaja ja Mart Avi jälgi ei jäta. Stiilide- ja ajastuteülene kava sisaldab koostööna valminud seniavaldamata materjali. Tõenäoliselt pillutakse sekka mõni padrun ka Avi isiklikust loomearsenalist. https://www.youtube.com/watch?v=cST-bQnrJ8Q  Pilet 4 €.

N, 23.04. kl 17.00 „Kogu lugu!“ kunsti konserveerimisest + kl 18.00 MHG õpilasnäituse avamine Kunstikabinetis

Järjekorras viies „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla konserveerimise ja restaureerimise, mida tutvustavad konservaatorid Nele Ambos ja Ago Teedema. Juttu tuleb konservaatori igapäevasest tööst muuseumis ning suurematest projektidest ja väljakutsetest, mida see töö endaga kaasa toob. Lisaks on võimalik kuulajatel küsimusi esitada ning saada nõu ja näpunäiteid, kuidas hooldada oma kunstikogu kodus.

Muuseumi Kunstikabinetis avatakse näitus, mis on muuseumi ja Miina Härma Gümnaasiumi koostööprojekti tulemus. Grupp MHG õpilasi on proovinud kätt kuraatorina ja pannud peamiselt muuseumi kogude põhjal koos kokku oma emotsionaalse nägemuse noorusest.

L, 25.04. kl 13.00 plakatitöötuba kunstnik Anastassia Šarõmovaga

Töötoas uurime nooruse mõistet, lähtudes näitusel „Noorus kui elustiil“ eksponeeritud kunstiteostest. Osalejad valivad ühte eksponaati kokkuvõtva mõiste või sõna ning loovad paaristöö raames oma valitud mõistele visuaalse kuju. Töötoa jooksul valmib suureformaadiline plakat. Töötoa pilet 2 €.

N, 30.04. kl 19.00 kontsert: Hašš & Neo Zion

HAŠŠ jutustab lugusid läbi Neo Zioni alternatiivelektroonilise loori, luues intrigeeriva atmosfääri läbi vokaali õrnuse ja räpiliku ehmatava aususe. Ennast lõpuni defineerimata, pakub nende duo alati avastamisrõõmu. https://soundcloud.com/hasshh/hass-radiant Pilet 4 €.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Tartmus teatab!

Neljapäeval, 26. märtsil kell 19.00-20.00 toimub muuseumis meisterjaani kontsert. Sellel ajal pääseb II korrusele vaid kontserdi piletiga, mida saab osta muuseumi kassast (4 €). Tavapärane piletisüsteem taastub kohe pärast etteaste lõppu. I ja III korrus on kogu õhtu jooksul tavapärase süsteemi alusel avatud.


Neljapäeval 26. märtsil kell 18.00 toimub „Muuseumi akadeemia“ Kaido Olega

Järjekorras kuues „Muuseumi akadeemia“ on seotud viimast nädalat avatud näitusega „Minu Poola. Mäletamisest  ja unustamisest“. Näitusel eksponeeritud John Smithi (Marko Mäetamm ja Kaido Ole) maali „Holocaust“ tagamaid tutvustab kunstnik Kaido Ole ning üritust modereerib kuraator Rael Artel. Kõik huvilised on oodatud kaasa rääkima ja nii kunstnikule kui kuraatorile küsimusi esitama. Osalemine muuseumipiletiga. Tere tulemast!

Üldhariduslik loenguseeria „Muuseumi akadeemia“ võtab igal korral ette ühe olulise kunstiga seotud teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu ühel neljapäevaõhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased ning kunstnikud. Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esmakordselt tutvust teevad.

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna koordinaator
744 1920
hannaliis@tartmus.ee


Täna (19. märtsil) toimuvad Tartmusis kuraatorituurid!

19. märtsil saab osaleda avatud näituste kuraatorituuridel. Kell 17.00 toimub tuur näitusel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” (Rael Artel) ning kell 18.00 näitusel “Noorus kui elustiil” (Hanna-Liis Kont). Osalemine muuseumipiletiga. Olete oodatud!


120315_tartmus_nooruselustiil_kontsertprogramm_p2is
Kontserdid Tartmusis!

Näituse “Noorus kui elustiil” raames toimuvad viltuse maja suures saalis neli kontserti. Piletite arv on piiratud.

Esinevad:
26.03. meisterjaan
16.04. Mart Avi & Ajukaja
30.04. HAŠŠ & Neo Zion
16.05. Ada Karczmarczyk

Iga kontsert algab 19:00, pilet 4€, eelmüük muuseumipoe kassast.

Programmi esimeseks esinejaks on meisterjaan, kes loob muusikat kasutades parmupille, süntesaatoreid, šamaanitrummi, isetehtud kõristeid, efekte, oma häält ja kitarri.
Süntesaatorite paindlikkus lubab neid mängida nagu tuhandete aastate eest mängiti parmupilli. Helivõimendus lubab meisterjaanil parmupilli mängida nagu Jimi Hendrix mängis elektrikitarri. See on kaasaegse ja ürgse sõbralik sümbioos. See on minek sinna, kuhu varem pole mindud. See on ilus illusioon, see on hardcore armastus. Elagu päikeseloojangud!
http://meisterjaan.bandcamp.com/

Ajukaja ja Mart Avi jälgi ei jäta.
Stiilide- ja ajastuteülene kava sisaldab koostööna valminud seniavaldamata materjali.
Tõenäoliselt pillutakse sekka mõni padrun ka Avi isiklikust loomearsenalist.
Sugugi ei saa välistada, et lõpuks osutub kõik üheks teadusliku fantastika valdkonda kuuluvaks kogemuseks ja kontserdikülastaja leiab end tühjast majast või mõnest muust ebaharilikust paigast.
https://www.youtube.com/watch?v=cST-bQnrJ8Q
www.soundcloud.com/martavi<http://www.soundcloud.com/martavi>
www.soundcloud.com/ajukaja<http://www.soundcloud.com/ajukaja>

HAŠŠ jutustab lugusid läbi Neo Zioni alternatiivelektroonilise loori, luues intrigeeriva atmosfääri läbi vokaali õrnuse ja räpiliku ehmatava aususe. Ennast lõpuni defineerimata, pakub nende duo alati avastamisrõõmu. Neo Zion rändab põhikohaga tehnoteedel, kõrvalprojektina on ta loonud HAŠŠi senise kõlapildi, mis pakatab sensuaalsusest, pahelisusest ja tumedast bassist.
https://soundcloud.com/hasshh/hass-radiant
https://soundcloud.com/neo_zion

Poola kunstnik Ada Karczmarczyk tegeleb kujutava kunstiga ja pakub ka muusikalisi etteasteid. Publik saab osa Evangelismi show‘st, kus naiskunstnik võtab endale vaimse juhi rolli ning juhib publiku läbi erinevate usku puudutavate küsimuste teekonna, kasutades seejuures popkultuuri esteetikat. Etteaste koosneb lauludest, jutlusest, tantsust ja visuaalsetest efektidest. Kontsert on muuseumiöö puhul tasuta, kuid soovitame huvilistel varakult kohal olla, kuna kohtade arv on piiratud.

Näitus “Noorus kui elustiil” / “Youth Mode” kirjeldab noorust kaasaegses ühiskonnas. Noorus on elukestev seisund, kus indiviid küsib endalt üha uuesti, kuidas peaks elama. Noorus on vabadus!

Lisainfo:

Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
744 1920
marika@tartmus.ee


Tartu Kunstimuuseum ehk Tartmus avab Kunstikabineti näituse „Ma võtan oma elust mõned aastad”

Kolmapäevast 18. märtsist on Kunstikabinetis avatud näitus Ma võtan oma elust mõned aastad”. Need Jüri Üdi luuleread nagu ka eksponeeritud kunstiteosed pärinevad 1970. aastatest. Väljapanek on dialoogis samas avatud näitusega Noorus kui elustiil”.

Ludmilla Siim. Juhan Viidingu portree. 1971. Eesti Kunstimuuseum

Ludmilla Siim. Juhan Viidingu portree. 1971. Eesti Kunstimuuseum

Miks just 1970. aastad? See on kümnend, mille juhatasid sisse 1968. aasta sündmused, mille järgselt elu ei olnud enam endine ei Lääne ühiskonnas ega ka meil siin toonases Nõukogude Eestis. Vaba maailma raputasid üliõpilasrahutused ning Praha kevade mahasurumine purustas sula ajal tekkinud illusioonid, põhjustades meelekibeduse õhkkonna. See oli kümnend, mille lõppakordiks oli Ants Juske ja Linnar Priimäe 1978. aastal kirjutatud essee „Tartu sügis”, kus toonast noorte põlvkonda iseloomustati kui indolentset elik ükskõikset.

Eelneval kümnendil oli ellu astunud esimene põlvkond, mida seostatakse noortekultuse algusega. See on aeg, kui kasutusele tuleb mõiste noortekultuur ja rõhutatakse mõtet “noorus kohustab”. Neid kohustusi tõlgendas igaüks aga omal moel. Uus põlvkond tõi endaga kaasa esteetilise murrangu, mis mõjutas kõiki kultuuri valdkondi. Näitusel astub Ludmilla Siimu portreel uude kümnendisse poeet Jüri Üdi, kes seisab tühjal väljal sõrmede vahel põlev tikk. Järgnenud uude aega astuvad aga bravuurselt Tartu noored kunstnikud Miljard Kilgi maalil „Let’s go”.

Üks kümnend on tinglik ajaühik. Ka ühes hetkes tegutsenud noorte koondamine ühise mütsi alla on tinglik samm – tegelik elu on alati tunduvalt rikkam. Samas on märgiline, et kümnendit alustav poeetiline estetism asendus 1980. aastal maalitud hüperrealistliku sahtliga, mille Ilmar Kruusamäe on pühendanud Ants Juskele, kelle stagneeruv ühiskond surus oma mõtete avaldamise eest sisepagulusse. Jüri Üdigi asus luuletusi avaldama Juhan Viidingu nime all.

Kas need väärtus- ja eluhoiakud vastanduvad või astuvad dialoogi praeguse noorte põlvkonna omadega?

Näitusel „Ma võtan oma elust mõned aastad” annavad oma tõlgenduse noorusele Ludmilla Siim, Aili Vint, Peeter Mudist, Kaarel Kurismaa, Jaak Olep, Peeter Urbla, Miljard Kilk ja Ilmar Kruusamäe. Eksponeeritud teosed pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

Näitus on avatud kuni 19. aprillini 2015.

 

Lisainfo:

Tiiu Talvistu

näituse kuraator

734 1051

tiiu@tartmus.ee


Neljapäeval avatakse Tartmusis näitus “Noorus kui elustiil”

020315_02_tartmus_nooruselustiil_veebi

12.03.–17.05.2015

12. märtsil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis ehk Tartmusis uus rahvusvaheline näitus “Noorus kui elustiil”. Avamisel toimub noore poola kunstniku Krzysztof Bagiński performance!

Näituse eesmärk on käsitleda noorust kui elustiili, mitte põlvkondlikku nähtust, avades seda teemat nii kohalike kui väliskunstnike tööde abil. Näitus küsib küsimusi meie igapäevaste käitumisnormide, valikute ja suhtumiste kohta. Väljapanek on ajendatud 2014. aastal elavnenud diskussioonist Eesti avalikkuses, mille käigus püüti defineerida ning mõista Y-generatsiooniks nimetatud põlvkonda, kes on sündinud aastatel 1980–2000.

“Noorus kui elustiil” kirjeldab noorust kaasaegses ühiskonnas. Noorus on elukestev seisund, kus indiviid küsib endalt üha uuesti, kuidas peaks elama. Noorus on vabadus! Näitusel eksponeeritud teosed lähtuvad märksõnadest nagu näiteks hedonism, vastutuse vältimine, identiteediotsingud, informatsiooni üleküllus, ASAP-režiim, miksimiskultuur, kosmopoliitsus.

Osalevad kunstnikud: Helmi Arrak, Krzysztof Bagiński, Eglė Budvytytė, kunstnike rühmitus Democracia, Eike Eplik, Minna Hint, Miguel B. Jaques, Ada Karczmarczyk, Mari-Leen Kiipli, Kiwa, Kaarel Kurismaa, Kulla Laas, Mihkel Maripuu, Johanna Mudist, Art Nõukas, Jüri Ojaver, Ats Parve, Bruno Peinado, Anastassia Šarõmova, Aap Tepper, Timo Toots, Leonardo Ulian, Mari Volens, Kristina Õllek

Kuraatorid: Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont, Julia Polujanenkova

Näitusega kaasneb kataloog, milles on kontseptsiooni selgitav tekst, näitusega seonduvate mõistete sõnastik, kõigi osalevate kunstnike kokkuvõtlikud biograafiad ja eksponeeritud teoste fotod ning neid tutvustavad ja analüüsivad tekstid. Kataloogi on koostanud Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont ja Julia Polujanenkova, kujundanud Mariana Hint, inglise keelde tõlkinud Karl Erik Saks ja Kelli Põldsalu, toimetanud Dana Karjatse ja Paul Emmet. Trükis on eesti ja inglise keeles.

Kunstnik Ats Parve teos “Projektsioon” on eksponeeritud veebigaleriis aadressil www.tartmus.ee/atsparveprojection.

Kõrvalprogrammi raames toimuvad II korruse suures saalis kontserdid, kus astuvad üles Eesti artistid, kelle looming taotleb žanriülest helikõla. Esimene kontsert, mille annab meisterjaan, toimub juba 26. märtsil kell 19.00. Piletid (4 €) on saadaval muuseumi kassas. Piletite arv on piiratud!

Samuti kaasnevad näitusega haridusprogrammid ja plakatitöötoad eri vanuses lastele ja noortele ning kuraatorituurid täiskasvanutele. Töötubasid viib läbi kunstnik ja graafiline disainer Anastassia Šarõmova. Lisainfo haridusprogrammide kohta kristel@tartmus.ee.

 

Näituse meeskond:

Graafiline disainer: Mariana Hint

Tehniline meeskond: Siim Lillo, Kristjan Nagla, Andre Visnapuu

Haridusprogramm: Kristel Sibul, Anastassia Šarõmova, UVKE

Kommunikatsioon: Hanna-Liis Kont, Julia Polujanenkova, Karin Sepp

Näituse korraldajad tänavad: Viktor Karabut, Reigo Kuivjõgi, Jaanika Kuznetsova, Kelli Põldsalu, Galerii Loevenbruck, Regina Grigorjeva, Tartu Ülikooli muuseum

Toetajad: DSV Transport AS, Eesti Kultuurkapital, JCDecaux Grupp, OÜ Polven, Tarmeko Pehmemööbel OÜ

 

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

Näituste osakonna koordinaator

+372 744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Märtsikuu üritused Tartmusis!

N, 05.03. Giidituurid näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ kl 18.00 vene ja kl 19.00 inglise keeles

N, 12.03. kl 18.00 näituse „Noorus kui elustiil“ avamine ja performance

N, 19.03. kl 17.00 kuraatorituur näitusel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” ja kl 18.00 uuel näitusel “Noorus kui elustiil”

N, 26.03. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ ja kl 19.00 esineb meisterjaan

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Mina olengi noorus!
Koolivaheaja linnalaager Tartu Kunstimuuseumis.

Aeg: 16.–18. märts
Grupi suurus: 6–12 osalejat
Vanus: 7–13 a
Hind: 25 eurot
Asukoht: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18

laager

Mina olengi noorus! Just nii vastas 13aastane Jüri kui me küsisime temalt mis on noorus. See võikski olla sellekevadise koolivaheaja linnalaagri juhtivaks ideeks. Kolme päeva jooksul tutvuvad laagris osalevad noored näitustega muuseumis, arutlevad, mängivad ja loovad ise kunsti.

I päev. Mis on noorus?
Tutvumine näitusega „Noorus kui elustiil“, kus rahvusvaheline kunstnike seltskond kirjeldab läbi oma teoste nii tänapäeva noori kui noorust üldisemalt. Laagris osalejad saavad võimaluse arutleda ise nooruse teemal nii mänguliselt kui ise kunsti tehes.

II päev. Miksimine ja taaskasutus.
Meie igapäevategemistest jääb järgi tohutul hulgal esemeid, mida me enam ei vaja ja mis rändavad  enamasti prügimäele. Tänu internetile elame informatsiooni ülekülluses, millest on raske leida olulisemat ja õigemat. Noortekultuur tegeleb paljuski olemasoleva info miksimisega ja moes on taaskasutus. Kätt saab proovida koomiksi ja kollažiga.

III päev. Liikuva pildi lummus.
Juba mitu põlvkonda noori on kasvanud üles liikuva pildi lummuses. Me kohtame seda kõikjal – kinos, televiisoris või arvutis, aga ka kunstinäitustel, teatris ja kontsertidel. Veelgi enam – praeguseks hetkeks on muutunud peaaegu kõigile kättesaadavaks lihtsamad tehnoloogilised vahendid ja programmid, millega ise luua filmiklippi või animatsiooni. Laagris osalejad saavad ise katsetada, kuidas äratada ellu täiesti tavalised liikumatud esemed või elama panna paberile joonistatud tegelased.

Linnalaager toimub Raekoja platsi viltuses majas. Laagripäevad algavad kell 11.00 ja lõpevad kell 15.00. Lõunasöök on hinna sees.

Osalussoovist palume teada anda hiljemalt  13. märtsiks!

Registreerimine ja lisainfo:
Kristel Sibul
Tartu Kunstimuuseumi muuseumipedagoog
kristel@tartmus.ee
7441081


 

Avalik debatt sai osaks Tartu Kunstimuuseumi näitusest “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”

Seoses Artur Zmijewski teoste eemaldamisega näituselt “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” on ekspositsioon ümber kujundatud: kõrvaldatud videote toas võib nüüd näha uudiseklippe, artikleid ja kommentaare näituse ümber lahvatanud avalikest aruteludest.

Ruumi, kus algselt eksponeeriti Zmijewski videosid, on koondatud väljavõtted meediast, mis räägivad antud näitusest ja Zmijewski teostest. Monitoris, kus mängis Zmijewski teos „80064“, on nüüd valik televisioonis näidatud uudisklippe, mis kronoloogilises järjestuses kajastavad näitust ning selle ümber lahvatanud diskussiooni, inimeste reaktsioone näitusele ja eksperthinnanguid. Külastaja saab tutvuda ka trükimeedias ilmunud artiklitega ning nende kommentaaridega, samuti on muuseumipubliku käsutuses Artur Zmijewski loomingu ülevaatlik isikkataloog, kust huvilised saavad teavet ühe olulisema Poola kaasaegse kunstniku loomingu ja ideede kohta.

Näituse kuraator Rael Artel: “Miks otsustasin meediakajastused välja panna? Põhjuseks oli tühi näitusesaal. Tegelikult pole see tühi – sinna olid spetsiaalselt installeeritud projektor ja monitor, teoseid tutvustavad etiketid, spetsiaalne ruumikujundus ja valgustus. Ainus, mida pole, on kunstiteosed. Nende puudumisel on konkreetne põhjus – avalikus sfääris aset leidnud tuline diskussioon näituse ja Zmijewski teoste üle. Seepärast otsustasingi teoste asemel eksponeerida debatti, mis viis teoste eemaldamiseni näituselt.”

Näitust “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” saab näha veel vaid kuu aja jooksul – kuni 29.03.2015.

5. märtsil on võimalik osaleda giidituuridel, kell 18.00 vene keeles ja kell 19.00 inglise keeles, mida viib läbi Julia Polujanenkova. Järgmine eestikeelne tuur toimub 19. märtsil kell 17.00.

26. märtsil kell 18.00 toimub näituse teemasid käsitlev „Muuseumi akadeemia“.

Üritustel osalemine muuseumipiletiga.
Näituse tagamaid tutvustav giid-kataloog on muuseumi kodulehel:
http://tartmus.ee/files/wordpress/wp-content/uploads/2015/02/Minu_Poola_A5_32lk_preview_final.pdf

Näituse “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” eesti- ja ingliskeelsed artiklid Vikipeedias (koos täieliku bibliograafiaga) leiab siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Minu_Poola._Mäletamisest_ja_unustamisest

http://en.wikipedia.org/wiki/My_Poland._On_Recalling_and_Forgetting

Jätkuvalt on näituse vahendusel võimalik tutvuda Yael Bartana, Wilhelm Sasnali, Joanna Rajkowska, Art Spiegelmani, John Smithi ja Zbigniew Libera töödega.

Tartu Kunstimuuseum meenutab näitusega “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” 70 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust ja mälestab kõiki selle ohvreid. Tegemist on esimese holokaustiteemalise kunstinäitusega Eesti kunstiinstitutsioonides, mis toob vaatajani valiku väljapaistvaid kunstiteoseid fookusega Poola kaasaegsel kunstil.
“Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” jätkab Tartu Kunstimuuseumis välja kujunenud traditsiooni eksponeerida ja arutleda naaberriikide kaasaegse kunsti ja selle kultuurilise konteksti üle.

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

hannaliis@tartmus.ee

744 1920


TARTMUS visuaalsest identiteedist

TARTMUS logo ja visuaalse identiteedi väljatöötamine on olnud mõneski mõttes tavapäratu ja keeruline protsess, seega peame vajalikuks selgitada selle tagamaid ja oma disainiotsuseid veidi pikemalt, kui paar lauset pressiteates seda võimaldas.

Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse näo otsingud algasid märtsis 2014 Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna ühistöötoaga, mille jaoks moodustati kahe kuni kolmeliikmelised tiimid, igas vähemalt üks Tartu ja üks Tallinna tudeng. Viis päeva kestnud tiheda töö tulemusena pakuti välja esmased suunad, kuidas võiks edasi liikuda. (Siin ka pikem selgitus ja tagamaad eelmise aasta Sirbis ilmunud artiklina)

Sobivaima kontseptsiooni väljaselgitamine võttis aega – läbiarutamist vajasid kahes eri linnas resideeruva tudengi tiimitöö korraldamine ja juhendamine, projekti vägagi piiratud eelarve (disainist eri väljundite tootmiseni) ning alles sügisel valisid workshopi juhendajad (K. Nõmmik & M. Heinsoo) ja kunstimuuseumi töötajad 14 tudengitöö hulgast Meeri Kaburi ja Ingmar Järve idee “Sümbioos”.

Tegu oli veel algidee tasandil välja pakutud mõttesuunaga, muuseum soovis aga kiiresti saada visiitkaarte, plakateid, majasilte, brošüüri jms. Tudengite omavahelise koostöö korraldamine osutus oodatust veidi keerulisemaks. Seda kindlasti mitte nende ebapädevuse tõttu, vaid pigem mängisidki väga suurt rolli kahe eri kooli tunniplaanid ja eksamisessioonid ning graafikute ühildamine. Seega oli vaja kiireid otsuseid, et 2015. aasta alguseks jõuaksid avalikkuseni uued visuaalid, kuna Tartu Kunstimuuseumi juhtkonna arvates mõjus äratuntava visuaalse keele puudumine institutsioonile üha enam. Et protsess ei jääks toppama, pidasimegi üheskoos muuseumi juhtkonnaga vajalikuks võtta initsiatiiv enda peale ning liikuda kujundustöödega operatiivselt edasi.

Tartu Kunstimuuseum on pikk ja lohisev nimi, mida on raske kompaktselt ühte logomärki mahutada ning veel raskem on seda välja öelda linna väisaval turistil. Nii Eestis kui välisriikides on kunstiasutused kasutusele võtnud lühendnimesid – EKKM ja Kumu Tallinnas, MoMA New Yorkis, mumok Viinis, Kiasma Helsingis, CAC Vilniuses jne. Tartu Kunstimuuseum on juba aastaid kasutanud domeeni tartmus.ee, millega on seotud ka kõik asutuse meiliaadressid. Et vältida veel ühe uue lühendi kasutuselevõttu, jõudsime muuseumi juhtkonnaga üksmeelele nimetadagi Tartu Kunstimuuseum ümber TARTMUS-iks. Uus-vana nimi sai uue visuaalse identiteedi lähtepunktiks ja nüüdseks ongi põhieesmärgiks TARTMUS nime juurutamine nii linnarahva kui turistide seas.

Logos soovisime kõrvutada erinevaid kirjatüüpe ja pärast läbiproovitud kombinatsioone tundusid sobivaimad range ja 20. sajandil modernistide poolt laialt kasutatud Akzidenz Grotesk ning klassitsistlikule ajajärgule tagasivaatav antiikva Century Schoolbook. Mõlemad on head tööhobused ja sobivad nii pealkirjade kui sisuteksti jaoks. Fonti valides uurime alati selle tausta, ajastut ja tekkelugu. TARTMUS kirjatüüpide puhul ei olnud meie eesmärgiks tugev kontrast ega soov näidata nt Helvetica ja Garamondi silmatorkavaid erinevusi, vaid pigem kooskõla erinevate ajastute vaimsust peegeldavate fontide vahel, väljendades sellega muuseumi rolli ajatu teejuhina eri koolkondade ja ajastute vahel. Mõlemad kirjatüübid ongi üpriski ajatud ja kasutuses laialdaselt tänapäevalgi ning arvatavasti ka kümne või kahekümne aasta pärast.

Logost üksi ei piisa. Muuseumi sooviks oli, et identiteet kanduks edasi veebi, reklaammaterjalidele, majasiltidele, majasisestele infoviitadele jms. Reaalsus on, et enamasti palgatakse iga näituse jaoks erinev kujundaja ning kuulutusi ja silte toodetakse ka majasiseselt. Seega oli vaja välja töötada lihtne, erinevate väljundite märgistamise süsteem, mis peaks toimima nii offsetis kui laserprinterist väljaprindituna ja olema kohandatav nii must-valgelt kui värviliselt ning et seda saaks rakendada nii professionaalne graafiline disainer kui Wordi kasutav muuseumitöötaja. Nüüdsest ümbritsebki iga meediumit TARTMUS inforaam, mis koosneb alati TARTMUS logost, eesti- ja võõrkeelsest muuseumi täispikkuses nimest ja veebiaadressist. Kõike seda selleks, et kinnistada TARTMUS nime ja eelkõige muuseumi olemasolu Tartu kesklinnas.

TARTMUS nime tutvustamise näol on tegu esimeste sammudega muuseumi visuaalse identiteedi kasutusele võtmise protsessis, et kasvatada institutsiooni tuntust nii Tartus, Eestis kui mujal maailmas. Kuraatorid ja asutuse juhtkond on olnud hädas vähese külastatavusega ning ka sellega, et isegi tartlased ei tea, kus muuseum asub ja millega tegeleb. Varsti toodetakse maja fassaadisildid ning peagi läheb trükki ka esimene muuseumit tutvustav reklaambrošüür ning loodame, et need esimesed abinõud suurendavad muuseumi tuntust ja ka märgatavust linnaruumis.

Siin ka presentatsioon identiteedi ja selle väljundite kohta.

Lugupidamisega
Kaarel Nõmmik
Mikk Heinsoo

Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
hannaliis@tartmus.ee
744 1920


Neljapäevaõhtused üritused Tartmusis ja viimane võimalus külastada Malle Leisi näitust „Kollane suvi“!

Malle Leis Kollane suvi

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 17.00 toimuvad samaaegselt kuraatorite tuurid näitustel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” (Rael Artel) ja VIIMANE tuur Malle Leisi näitusel “Kollane Suvi” (Tiiu Talvistu). Malle Leisi näitust on võimalik külastada veel nädala lõpuni ehk 1. märtsini!

Kell 18.00 jätkub programm üritusega „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust!

Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixner (1782-1855),  kes oli saksa kunstnik. Ta tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Tartmusis on Strixnerilt 11 litograafiat. Lähemalt käsitleme neist nelja tööd, mis on seotud Neitsi Maarjaga: Maarja templisse minek, Neitsi Maarja kihlus, Maarja surm, Neitsi Maarja kroonimine. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja graafikast.

Kuraatorituuridel ja üritusel osalemine muuseumipiletiga.

Tere tulemast!

 

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


TARTMUS logo

Tartu Kunstimuuseumil ehk Tartmusil on rõõm teatada, et 2015. aasta veebruari- ja märtsikuu jooksul võtab muuseum kasutusele uue visuaalse identiteedi, mille keskseks elemendiks on muuseumi nimi – Tartmus.

Graafilise identiteedi on loonud disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik. Abiks olid ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudeng Meeri Kabur ja Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti tudeng Ingmar Järve. Suur tänu kõigile, kes tööprotsessi on panustanud!

Lahenduse autorid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik kirjeldavad seda järgmiselt: „Lühend Tartmus muudab Tartu Kunstimuuseumi nime suupärasemaks ja mõistetavamaks ka rahvusvahelises kontekstis ning asetab ühte ritta teiste samalaadsete asutustega Eestis ja mujal riikides – Kumu Tallinnas, mumok Viinis, MoMa New Yorgis, CAC Vilniuses jt. Tartmus logo kujundus ja kirjatüübid (Akzidenz Grotesk, Century Schoolbook) asetavad kõrvuti modernistlikud ja klassitsistlikud tähevormid ning väljendavad muuseumi soovi olla ajatu teejuht erinevate ajastute vahel. Logo, kirjatüübid ja neid ühendav logoraam hakkavad nüüdsest märgistama muuseumitrükiseid, reklaammaterjale, veebiväljundeid, meeneid ning peagi ka muuseumihooneid Raekoja plats 18 ja Vallikraavi 14.“

Muuseumi direktor Rael Arteli kommentaar: „Miks üldse otsustasime tellida uue visuaalse identiteedi? Muuseumil pole kunagi olnud teadlikult kujundatud ja ühtset visuaalset välimust avalikus ruumis, kuid nüüd, kui muuseumi publikuprogrammid, näituste tegemise viis ja näitustemaja sisemus on viimase aasta jooksul sedavõrd muutunud, on aeg ära vahetada ka nö riided, mis väljapoole paistavad. Oleme ju visuaalkultuuriga professionaalselt tegelev asutus, ka meie enda visuaalne nägu võiks olla läbimõeldud ning eristuda Tartu teistest kunsti- ja mäluasutustest.

Lühend Tartmus pole ju tegelikult midagi uut – muuseum on seda domeeni kasutanud juba üle kümne aasta, miks mitte kasutada seda, mis muuseumil juba olemas on ning mis eristab teda teistest Tartu kunstiinstitutsioonidest.“

Uue identiteedi loomise ettevalmistusprotsessi käigus viis muuseum koostöös EKA Graafilise disaini osakonna ja TKK Meedia- ja reklaamikunsti osakonnaga ellu mitmeosalise projekti. Selle raames toimus 2014. aasta märtsis nädalane workshop, kus tudengid töötasid õppejõudude juhendamisel Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi ideede väljatöötamisega. Sellele järgnes oktoobris seminar, kus kohtusid kultuuriasutuste töötajad ja kogenud graafilised disainerid, käsitlemaks kultuuriasutuste visuaalse identiteedi temaatikat laiemalt.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini osakond (Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik), Tartu Kõrgema Kunstikooli Meedia- ja reklaamikunsti osakond (Jaanus Eensalu, Mart Anderson, Marko Kekishev), Tartu Uus Teater, Jaan Evart, Solveig Jahnke, Karri Kaljend, Ionel Lehari, Dan Mikkin, Oskar Viires.

 

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


26. veebruar Tartmusis – kuraatorituurid ja “Kogu lugu!”

Neljapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 toimuvad samaaegselt kuraatorite tuurid näitustel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” (Rael Artel) ja VIIMANE tuur Malle Leisi näitusel “Kollane Suvi” (Tiiu Talvistu). Malle Leisi näitus on avatud veel vaid 1. märtsini! Tuuridel osalemine muuseumipiletiga.

Kell 18.00 toimub järgmine sarja „Kogu lugu!“ üritus. Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixner (1782-1855),  kes oli saksa kunstnik. Ta tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Tartu Kunstimuuseumis on Strixnerilt 11 litograafiat. Lähemalt käsitleme neist nelja tööd, mis on seotud Neitsi Maarjaga: Maarja templisse minek, Neitsi Maarja kihlus, Maarja surm, Neitsi Maarja kroonimine.

Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja graafikast. Osalemine muuseumipiletiga.

 

Strixner, Johann Nepomuk (1782-1855) „Maarja abiellumine“, 1822, värviline litograafia. Tartu Kunstimuuseum

Strixner, Johann Nepomuk (1782-1855) „Maarja abiellumine“, 1822, värviline litograafia. Tartu Kunstimuuseum

Lisainfo:

Kadri Mägi

Graafika- ja joonistuskogu hoidja

734 1053

kadri@tartmus.ee


Kunstikabineti näitus „Otsides kollast suve“
19.02.–01.03.2015
Koostajad: Kristel Sibul, Tiiu Talvistu

Alates neljapäevast, 19.02. saab Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis vaadata näitust laste kunstikonkursile „Otsides kollast suve“ saadetud parimatest töödest.

20150219_113548

Tartu Kunstimuuseum otsustas seoses muuseumis avatud Malle Leisi värvilise ja suvehõngulise näitusega korralda kooliõpilastele kunstikonkursi, kus osalejad said kunsti keeles kirja panna oma mõtteid, mälestusi ja unistusi seoses suvega. Teema osutus väga inspireerivaks ja muuseumisse saabus üle Eesti 139 erinevast koolist kokku üle 1500 töö. Aitäh kõigile osalejatele!

Žürii on teinud keerulise valiku ja pannud parimatest töödest kokku näituse. Olete oodatud näitust vaatama! Vaata pildigaleriid.

Parimatest parimaid ootavad ka põnevad auhinnad. Laupäeval, 21.02. kell 13.00 toimub konkursil osalenute autasustamine Kunstikabinetis.

Üritust toetavad: Jääajakeskus, Tartu Mänguasjamuuseum, Loovuskohvik, Hammond, Pullover, Türkimuuseum, Fitlife, Friida mängumaa, Kubi-Klubi, OÜ Lusikas, Werner. Aitäh kõigile toetajatele!

Kunstikonkursi “Otsides kollast suve” tulemused

7-10 AASTASED

1. preemia 
Roosi Vilpuu 7 a „Suve Viisid“, Pelgulinna Gümnaasium

2. preemia 
Reti Kandelin 8 a „Otsides kollast suve“, Pärnu Kunstikool

3. preemia
Vanessa Pokk 8 a „Suvel on lõbus vees mängida“ Viljandi Huvikool

Kõige lõbusama töö eripreemia
Saskia Siim 8 a „Vanaisa vanaema suvine tants“, Pelgulinna Gümnaasium

Jutustuse eripreemia
Triin Teneli Tammik 9 a „Suvepäev koos sõbrannaga“ Tabasalu Ühisgümnaasium

11-15 AASTASED

1. preemia
Sandra Erik 15 a Puiga Põhikool

2. preemia
Markos Liivrand 11 a „Kollased kaelkirjakud teevad suve kuldsemaks“ Jõhvi Gümnaasium

3. preemia
Laura Ots 14 a „Unistades“ Kiili Kunstide Kool

Minimalismi eripreemia
Enar Tuulmees 13 a „Otsides kollast suve“ Tõstamaa Keskkool

Tõlgenduse eripreemia
Carola Kanarbik 14 a „Mesilane“, Pärnu Ülejõe Gümnaasium

Emotsiooni eripreemia
Helena Nõmm 14 a „Otsides kollast suve“, Võsu Kool

Joonistamise eripreemia
Anna Karakjan 15 a „Sõbraga“, Kuressaare Gümnaasium

16-18 AASTASED

1. preemia
Anastassia Sirelpuu 17 a „Mälestused“, Jõhvi Vene Gümnaasium

2. preemia
Danel Ülper 17 a „Liivimaa maastik veskiga“ Tartu Waldorfgümnaasium

3. preemia Maria Kirss 17 a „Ema uus suvekleit“ Pelgulinna Gümnaasium

Tõlgenduse eripreemia
Anastassia Neudohhina 17 a „Otsides kollast suvel“ Narva Keeltelütseum

Taaskasutuse eripreemia
Kaie Leppik „Kollase suve võidukäik“, Tõrva Gümnaasium

Võitjate autasustamine toimub laupäeval, 21. veebruaril kell 13.00 Tartu Kunstimuuseumis! Autasustamisele on oodatud lisaks auhinna saajatele ka kõik teised tublid osalejad, kuna nii mõnedki võivad oma töid näituselt leida. Kokku mahtus väljapanekusse pisut üle 150 kunstiteose!

Lisainfo:

Kristel Sibul

kristel@tartmus.ee

7441081


Neljapäeval, 19.02. kell 18.00 toimub „Muuseumi akadeemia“ üritus teemal naiskunstnik ja tema aeg.

Olete oodatud Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste „Naiskunstnik ja tema aeg“ esitlusele ning naiskunstnike teemalisele arutelule, neljapäeval, 19. veebruaril kell 18.00. Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18).  Esitluse ja arutelu viivad läbi Eesti kunstimuuseumi kuraatorid, kunstiajaloolased  Tiina-Mall Kreem ja Kersti Koll.

Eesti Kunstimuuseumi Toimetised. Naiskunstnik ja tema aeg.

Tartu Kunstimuuseumi üritustesarjas „Muuseumi akadeemia“ tutvustatakse 2014. aasta lõpus üheksanda numbrini jõudnud perioodilist väljaannet „Eesti Kunstimuuseumi Toimetised“  ning selle viimast teemanumbrit  „Naiskunstnik ja tema aeg“.  Viimane kätkeb Eesti naiskunstnike elule ja loomingule pühendatud uurimusi 18. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja järgsete aastateni põhifookusega 20. sajandi esimesel poolel.

Erinumber on temaatiliselt välja kasvanud ning jätkuks Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Adamson-Ericu muuseumis 1995. aastast alates toimunud uurimuslikule näitustesarjale „Eesti esimesi naiskunstnikke” ning aastast 2002 toimunud seminaridele „Naiskunstnik ja tema aeg”. Tegemist on Eesti Kunstimuuseumi ühe pikemaajalisema ning jätkuva projektiga. Kunstiloos marginaalsema, kohati ka varjatum poolega tegeldes on naiskunstnikele pühendatud näituste ja seminaride sarja korraldajaid ja kuraatoreid huvitanud, millised olid sajandivahetusel ja 20. sajandi alguskümnenditel emantsipeeruva modernse, nn uue naise eneseteostuslikud pürgimused ning naiskunstnike tegevusvõimalused tugevate sooliste stereotüüpidega ühiskonnas.

Tartu Kunstimuuseumis on esitletav kogumik „Naiskunstnik ja tema aeg“ saadaval hinnaga 9,8 EUR + käibemaks.

Osalemine TASUTA!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Teade

Tartu Kunstimuuseum lõpetab kahe videoteose eksponeerimise holokausti-teemalisel näitusel.

Võttes arvesse teravat ühiskondlikku vastukaja, mida on tekitanud poola kunstiku Artur Žmijewski kaks videoteost “Kullimäng” (“The Game of Tag”, 1999) ja “80064″ (2004), lõpetab Tartu Kunstimuuseum teoste eksponeerimise näitusel “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”.

Muuseumi direktor Rael Artel vabandab veel kord külastajate ees, kellele videote vaatamine on põhjustanud kannatusi ning kinnitab, et see ei olnud muuseumi eesmärk. “Teema on keeruline ja emotsionaalselt raske. Teoste eksponeerimisega oleme tahtmatult solvanud juudi kogukonda. Palume vabandust. Aeg ei ole küps, et käsitleda ajalooliselt valusaid teemasid nii provokatiivsete kunstiteoste vahendusel,” märkis Artel.

12.02.2015

 


Teade

Tartu Kunstimuuseum eksponeerib näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ olevat kaht videoteost edaspidi üksnes koos kuraatori selgitusega.

Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel möönis, et videoteosed (Artur Żmijewski “Kullimäng” ja “80064“) on toonud kaasa juudi kogukonna pahameele. „Seetõttu otsustasime, et videod (käivitatakse edaspidi ainult külastaja soovil ning videoid saadavad kuraatori selgitavad kommentaarid. Ühtlasi vabandame kõigi ees, keda väljapanek on riivanud. Kindlasti ei ole eesmärk kedagi solvata, vaid mäletada ja mälestada valusaid ajaloosündmusi,“ lisas Artel.

„Soovime kutsuda vaatajaid mõtlema inimsusvastastele kuritegudele, mis leidsid aset nii okupeeritud Poolas, Eestis kui ka terves maailmas ning arutlema, kuidas saame igaüks kujundada maailma, kus säärased sündmused ei korduks,“ kinnitas Artel.

10.02.2014

 


Selgituseks näitusele “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”

Lae alla näituse kataloog!

Eilsest AK uudistes tehtud uudislõik jättis mulje Tartu Kunstimuuseumis toimuvast Poola ja holokausti-teemalisest näitusest kui odavat skandaali otsivast väljapanekust, millega kedagi tahtlikult solvatakse. Selliseid kavatsusi näituse korraldamisel kindlasti polnud – vastupidi, näitus on korraldatud okupeeritud Poola ja Teise ilmasõja sündmuste mäletamiseks ja mälestamiseks. Me peame sel teemal rääkima, sest teadmised toimunust aitavad meil mõista paremini omaenda ajalugu, märgata meie ühiskonnas elavaid vähemusi ning tulla toime kasvava äärmusluse ja ksenofoobiaga – mõelgem kasvõi hiljuti Prantsusmaal või täna Ukrainas või Lähis-Idas toimuvale.

Holokausti puhul on tegemist äärmiselt valusa ja keerulise teemaga, millest ongi väga raske rääkida. Näitusele osalevad kunstnikud püüavad oma teoste kaudu seda keerulist teemat lahata. Kõigil neil on oma vaatenurk ja iga teos on lähtepunkt diskussiooniks. Näiteks Artur Zmijewski teostesse on meil voli ka kriitiliselt suhtuda. Kaasaja maailmas elades peame endale esitama ka küsimuse, mitte kas, vaid kuidas peaksime rääkima koonduslaagritest. Kuidas üldse rääkida totalitaarsetest režiimidest? Kuidas tulla toime ajaloo ebameeldivate seikadega neid siiski mitte unustades?
Kordan veelkord — näituse eesmärk on mäletada ja mälestada. Siinkohal soovingi kutsuda vaatajaid mõtlema inimsusevastastele kuritegudele nii okupeeritud Poolas, Eestis kui ka terves maailmas ning arutlema, kuidas saame igaüks ise kujundada maailma, kus säärased sündmused ei korduks.

07.02.2015


Rõõmusõnumid ja õnnitlused!

Tartu Kunstimuuseumil on rõõm teatada, et Kultuurkapitali 2014. aasta peapreemia kujutava- ja rakenduskunsti valdkonnas pälvis Malle Leis kogu loomingut kokkuvõtva ulatusliku näituse eest Tartu Kunstimuuseumis! Palju õnne! Lisaks valiti antud näitusega kaasnenud kunstialbum 2014. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka. Palju õnne Tiit Jürnale (trükise kujundaja) ja Tiiu Talvistule (trükise koostaja ning näituse kuraator)!

Samuti on rõõm õnnitleda Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia pälvinuid! Kunstnik Laura Põld, kelle isiknäitus toimub Tartu Kunstimuuseumis 2016. aastal, sai preemia installatiivsete ruumiprojektide eest. Disainer Mikk Heinsoo, kes teostab muuseumi visuaalset identiteeti, pälvis preemia näitustega „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“ (Tartu Kunstimuuseumis) ning „Must maja. Märkmeid arhitektuurist“ (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis) kaasnevate näitusekataloogide eest. Palju õnne ka neile!


Sõbrapäeva perepäev kunsti keskel

Laupäeval, 14. veebruaril kell 12.00–15.00 toimub muuseumis sõbrapäeva perepäev! Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.

Lisainfo:

Kristel Sibul

kristel@tartmus.ee

744 1080

shabloon


NÄITUSEMAJA I KORRUS ON 2.02–06.02 NÄITUSE VAHETUSE TÕTTU AJUTISELT SULETUD. UUS NÄITUS ON AVATUD ALATES 7.02.

SELLEL NELJAPÄEVAL, 5. VEEBRUARIL, ON KELL 16.00–21.00 NÄITUSEMAJA II KORRUS KÜLASTAJATELE SULETUD! KÜLASTAMISEKS ON AVATUD III KORRUS.

Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uue raamatu „Värvide vastastikmõju“ esitlus sellel neljapäeval!

5. veebruaril kell 18.00 esitleb Neeme Lopp Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“.

Värvide vastastikmõju

Neeme Lopp kirjeldab raamatut järgmiselt: “Josef Albersi klassikasse kuuluv raamat värvide omavahelisest mõjust, mis on sündinud eksperimenteerimisest värvide uurimise ja õpetamisega, juhib tähelepanu esmajoones värvuste petlikkusele. Albers õpetab, et nägemistajus ei paista värv peaaegu mitte kunagi sellisena, nagu ta füüsikaliselt on, ning see teeb värvist kunsti kõige suhtelisema meediumi. Et värve efektiivselt kasutada, tuleb nendega mängides ja katsetades kasvatada oma tähelepanuvõimet ja nägemismeele tundlikkust värvide omavaheliste suhete suhtes. See tundlikkus aitab tõeliselt mõista, mis värvide vahel meie tajus toimub.”

Tõlkinud Ingrid Ruudi, toimetanud Neeme Lopp, terminoloogiline toimetaja Marje Tammert, keeletoimetaja Tiina Hallik, kujundanud Mikk Heinsoo ja Stella Skulatšjova, 200 lk, eesti keeles, Eesti Kunstiakadeemia, 2014.

Üritusel osalemine tasuta.

Tere tulemast!

 

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Veebruari üritused Tartu Kunstimuuseumis!

N, 05.02. kl 18.00 muuseumipoe üritus

5. veebruaril esitleb Neeme Loop Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“. Osalemine tasuta.

L, 07.02. avatud uus näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (07.02.–29.03.2015)

Alates 7. veebruarist on Tartu Kunstimuuseumis avatud uus näitus, kus eksponeeritakse valikut teoseid, mis tegelevad Teises maailmasõjas läbielatuga, eriti holokausti teemaga tänapäeva Poolas. Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Näitusega kaasnevad koolide ajaloo ainekavaga seotud haridusprogrammid. Lisainfo kristel@tartmus.ee.

N, 12.02. kuraatorite giidituurid näitustel

Kl 18.00 toimub kuraatorituur Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Kristel Sibul) ja kl 19.00 näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (Rael Artel). Osalemine muuseumipiletiga.

L, 14.02. kl 12.00–15.00 sõbrapäeva perepäev kunsti keskel
Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.

N, 19.02. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal naiskunstnik ja tema aeg

Järjekorras viies „Muuseumi akadeemia“ üritus toimub 19. veebruaril kell 18.00 Tartu Kunstimuuseumis, kus Kersti Koll, Merike Kurisoo ja Tiina-Mall Kreem esitlevad Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 4(9) 2014 teemanumbrit „Naiskunstnik ja tema aeg”. Trükise on koostanud Kersti Koll, toimetanud Kersti Koll, Merike Kurisoo. Osalemine muuseumipiletiga.

L, 21.02. kl 13.00 joonistusvõistlusel osalenute autasustamine Kunstikabinetis

Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“, kuhu saab töid esitada 13. veebruarini.Tööd tuleb tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar–1. märts 2015. Autasustamine toimub 21. veebruaril kell 13.00.

N, 26.02. kl 18.00 „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust

Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixneri (1782-1855) kristliku sisuga litograafiad. Strixner oli Baieri kunstnik Saksamaalt, kes tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja litograafiast, kui ühest paljundamise tehnikast. Osalemine muuseumipiletiga.
Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Tartu Kunstimuuseumis on peagi võimalik külastada uut näitust “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”!

07.02.—29.03.2015

Raekoja plats 18, Tartu

Kunstnikud: Yael Bartana, Zbigniew Libera, Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman, Artur Żmijewski.

Kuraator: Rael Artel

Tartu Kunstimuuseum meenutab näitusega “Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” 70 aasta möödumist koonduslaagrite vabastamisest ja Teise maailmasõja lõpust. Tegemist on esimese holokaustiteemalise kunstinäitusega Eesti kunstiinstitutsioonides, mis toob vaatajani valiku väljapaistvaid rahvusvahelise kaasaegse kunsti teoseid.

Tartu Kunstimuuseum peab vajalikuks rääkida valusatel teemadel, et mõista paremini omaenda ajalugu, märgata meie ühiskonnas elavaid vähemusi ning tulla toime kasvava äärmusluse ja ksenofoobiaga – mõelgem või hiljuti Prantsusmaal, Ukrainas või Lähis-Idas toimuvale. Mäluasutusena on Tartu Kunstimuuseumi kohustus mäletada, ning kunstimuuseumina oleme mäletamiseks appi kutsunud kunstnikud, kel on olemas keel ja hääl valusast ajaloosündmusest rääkimiseks. Kunstnikud, kellest enamik on Veneetsia biennaali kogemusega, on oma lähtepunktid loonud, nüüd on muuseumi ja publiku ülesandeks kaasa ja edasi mõelda. Ehk teeb tõsiasi, et teosed avavad diskussiooni, holokaustist rääkimise lihtsamaks.

Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Traagilises sündmuses hukkunute meenutamine, ajaloo vaatlemine läbi huumoriprisma, ebaõigluse kompenseerimine, ajaloo kaubastamine ja turustamine, läbielatu taaselustamine – need on vaid mõningad strateegiad, mida kunstnikud on kasutanud, et käsitleda lähimineviku valusaid ja ebameeldivaid teemasid. Muuhulgas toob Tartu Kunstimuuseum vaatajani Artur Zmijewski video “Kullimäng”, mille näitamine mõned aastad tagasi Saksamaal keelati. Näitusel on ka teisi skandaalseid ja vastuolulisi teoseid.

NB! Ettevaatust, näitusel eksponeeritud teosed võivad mõjuda häirivalt.

Pressile toimub vastuvõtt 6. veebruaril kl 15.00 Raekoja plats 18. Võimalik on osaleda näituse eratuuril kuraatoriga ning saada osa ka näituse ettevalmistamise protsessist. Oma osalusest palume teada anda aadressil hannaliis@tartmus.ee.

Zbigniew Libera. Residendid. 2003. Mustvalge foto, 120 × 180 cm. Atlas Sztuki (Łódź) loal.

Zbigniew Libera. Residendid. 2003. Mustvalge foto, 120 × 180 cm. Atlas Sztuki (Łódź) loal.

“Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” jätkab Tartu Kunstimuuseumis välja kujunenud traditsiooni eksponeerida ja arutleda naaberriikide kaasaegse kunsti ja selle kultuurilise konteksti üle.

Näitusega kaasneb teoseid, kunstnikke ja näituse üldideed tutvustav trükis, eesti ja inglise keeles. Koostaja Rael Artel, kujundaja Mikk Heinsoo.

Näituse toimkond: Julia Polujanenkova (koordineerimine), Hanna-Liis Kont (kommunikatsioon), Arvi Kuld, Kristjan Nagla, Reimo Võsa-Tangsoo (tehniline teostus), Angela Adamson (näituse ettevalmistus).

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium

 

Lisainfo:

Rael Artel

734 1920

rael@tartmus.ee


„Kogu lugu!“ arhiiviprojektist Tartu 88 ja uue trükise esitlus

Neljapäeval, 29.01. kell 19.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis üritus „Kogu lugu!“ arhiiviprojektist Tartu 88 ja uue trükise esitlus

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.

Esitletav trükis kaasneb 2014. kevadel Tartu Kunstimuuseumis avatud olnud Tartu 88 projekti esimese näitusega “Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990-2014″. Näituse keskmes oli seitse asukohta ja üksteist nendes ruumides tegutsenud galeriid, mis olid valitud eesmärgiga tutvustada Tartu näitusepindu võimalikult erinevate üksikjuhtumite kaudu. Esindatud on tüüpilised müügigaleriid, näituse- ja klubilist tegevust kombineerivad ruumid ning nii koolidega seotud kui ka iseseisvad non-profit galeriid. Trükis koondab näitusel esitletud pildilist- ja tekstimaterjali, olles tulevikus loodetavasti abiks valdkonna uurijatele. Osalemine muuseumipiletiga.

Tere tulemast!


Aasta esimene „Muuseumi akadeemia“ juba tuleval neljapäeval!
Natalie Mei. Mehe portree. 1932. Eesti Kunstimuuseum.

Natalie Mei. Mehe portree. 1932. Eesti Kunstimuuseum.

Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis „Muuseumi akadeemia“ loeng teemal flanöör kunstis ja kultuuris.

Järjekorras neljas „Muuseumi akadeemia“ on seotud viimast kuud avatud näitusega „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“. Üritust modereerib Marika Agu ning flanööri mõistesse teeb sissevaate kunstiteadlane Andres Kurg. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.

Lisainfo:

Marika Agu

kaasaegse kunsti kuraator

744 1920

marika@tartmus.ee


Tartu Kunstimuuseumi 2014. aasta külastajate arv näituste kaupa
NÄITUS KÜLASTAJATE ARV
28.06.2013–12.01.2014 Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal 692 (2014 aa)
01.11.2013–12.01.2014 August Künnapu. Elujõgi 692 (2014 aa)
18.12.2013–09.03.2014 Kunstikabinet: Jevgeni Zolotko. Leigus 2035 (2014 aa)
23.01. –16.03. Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? 1474
12.04. –11.05. Kunstikabinet: Mehed ja kaabud 421
25.03. –01.06. Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1988–2014 2326
27.03. –07.06. Valge maika 2376
27.03.–07.06. Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis 2376
14.05. –01.06. Kunstikabinet: Lemmikteoste erinäitus 1306
04.06. –07.06. TÜ Maaliosakonna näitus Lõpupidu 143
19.06. –24.08. Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist 1267
02.07. –24.08. Kunstikabinet: Andres Tolts. Vaikelu 975
02.09. –02.11. Pilvi Takala isiknäitus Rõivad ja rühid 1352
04.09. –16.11. Valge maika 1527
04.09.–16.11. Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis 1527
07.11.2014–01.02.2015 Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1988–2014 1708 (2014 aa)
27.11.2014–02.03.2015 Malle Leisi näitus Kollane suvi 1049 (2014 aa)
04.12.2014–04.01.2015 Muuseumi valik 2014. Edgar Tedresaar 689 (2014 aa)
Kokku 23 935

 


Tartu Kunstimuuseumi üritused jaanuaris

N, 15.01. kuraatorite giidituurid näitustel

Kl 18.00 näitusel „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“ (Marika Agu) ning kl 19.00 Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Tiiu Talvistu). Osalemine muuseumipiletiga.

N, 22.01. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal flanöör kunstis ja kultuuris

Järjekorras neljas „Muuseumi akadeemia“ on seotud viimast kuud avatud näitusega „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“. Üritust modereerib Marika Agu ning flanööri mõistesse teeb sissevaate kunstiteadlane Andres Kurg. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.

L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba

Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Ekskursiooni viib läbi Salme Liivrand. Jalutuskäik algab ja lõpeb muuseumi fuajees, Raekoja plats 18. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Eelregistreerimine aadressil kristel@tartmus.ee. Ekskursiooni pilet on 2 EUR ning töötoa pilet samuti 2 EUR.

linnaekskursioon

N, 29.01. kl 19.00 „Kogu lugu!“ arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.

Esitletav trükis kaasneb 2014. kevadel Tartu Kunstimuuseumis avatud olnud Tartu 88 projekti esimese näitusega “Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990-2014″. Näituse keskmes oli seitse asukohta ja üksteist nendes ruumides tegutsenud galeriid, mis olid valitud eesmärgiga tutvustada Tartu näitusepindu võimalikult erinevate üksikjuhtumite kaudu. Esindatud on tüüpilised müügigaleriid, näituse- ja klubilist tegevust kombineerivad ruumid ning nii koolidega seotud kui ka iseseisvad non-profit galeriid. Trükis koondab näitusel esitletud pildilist- ja tekstimaterjali, olles tulevikus loodetavasti abiks valdkonna uurijatele. Osalemine muuseumipiletiga.

 

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

744 1920

hannaliis@tartmus.ee


Malle Leisi näitus „Võrumaa. Ühe lehe lugu”
Malle Leis. Võrumaa XX. Trei rahvas. 1983. Autori omand.

Malle Leis. Võrumaa XX. Trei rahvas. 1983. Autori omand.

09.01.−15.02.2015

Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis saab alates  9. jaanuarist vaadata näitust Võrumaa. Ühe lehe lugu”. Väljapanek pakub huvitavat lisa samas avatud kunstnik Malle Leisi suurnäitusele Kollane suvi”.

„Võrumaa. Ühe lehe lugu” keskendub kunstnik Malle Leisi ja tema abikaasa Villu Jõgeva poolt leiutatud siiditrükkide valmistamise ainulaadsele meetodile. Siiditrüki ehk serigraafia hiilgeajad seonduvad 1960. aastatega, mil popkunst rakendas antud graafika tehnika oma kunstitaotluse vankri ette. Andy Warholi serigraafiatel näeb toonase läänemaailma jaoks tüdimuseni tuttavaid argielu objekte ning üldtuntud avaliku elu tegelasi, kelle kujutised pärinevad pressifotodelt. Siiditrükis kasutatavad šabloonid muutsid tulemuse isikupäratuks ja kaotasid teosest ainukordsuse. Seriaalses toodangus erinesid vaid värvikombinatsioonid, kujund püsis aga muutumatuna.

Eestisse jõudis siiditrüki laine 1970. aastate hakul. Üheks selle tehnika omanäolisemaks kasutajaks sai Malle Leis. Varem vaid maalikunstnikuna tuntud Leisi sundis siiditrüki juurde pöörduma Nõukogude ühiskonna suletus, kus puudus võimalus oma maalidega rahvusvahelises kunstielus osalemiseks. Informatsiooni puudumine pani Leisi koos Villu Jõgevaga leiutama ise nippe siiditrükkide valmistamiseks. Nii säilis nende metoodikas kunstnik Malle Leisi individuaalsus ja manuaalne virtuositeet ning maalikunstile omane meediumispetsiifika. Sündis kodumaine variant lääneliku popkunsti esteetikale, kus lehtede teemaks olid  lilled ja Võrumaa vaated. On ju Lõuna-Eesti maastik meie koduses kontekstis sama rohkesti ekspluateeritud kujund kui Warholi Campbelli supipurk. „Võrumaa” seeria rikkalikes värvikombinatsioonides motiivid sobisid erisuguste maitseelistustega publikule ning tekitasid kunstiturul suurt nõudlust. Lehtede sentimentaalselt retrospektiivne alatoon vihjas aga justkui kadunud paradiisile, luues sideme kadunud „Eesti ajaga”. Trükkides säilis kunstniku puudutus, kuna Malle maalis siidile iga detaili, mille Villu trükkis ja nii 10−12 seanssi järjest, kus värvikihid ladestusid suisa kombatavalt üksteise peale.

Näitust saadab Peeter Urbla film “Malle Leis. Võrumaa IX” (1980), mis avab vaatajale ühe siiditrüki valmimise loo ja näitab samas modernse pere argielu.

Koos Malle Leisi näitustega pakub muuseum erinevatele vanuseastmetele suunatud haridusprogramme. Gümnaasiumiõpilastele on kunstiajaloo popkunsti osa lisanduseks illustratiivne loeng Eesti popkunstist. Nooremad saavad rakendada erinevaid popkunsti võtteid praktilises töötoas. Haridusprogrammide kohta saab täiendavat infot muuseumi kodulehelt http://tartmus.ee/files/wordpress/?page_id=423 ja kristel@tartmus.ee.

Näituse lisainfo:

Tiiu Talvistu

kogude kuraator

tiiu@tartmus.ee

5281342


Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“

Eestimaa pikk ja pime talveaeg paneb tihti mõtisklema eelnenud suve päikselistest päevadest ja seiklustest pikkadel valgetel õhtutel. Samuti unistama eesootavatest põnevatest tegevustest uuel saabuval suvel. Tavaliselt pakub talvine aeg rohket inspiratsiooni talvisteks piltideks, kuid Tartu Kunstimuuseumit huvitab, milline võiks keset talve välja näha üks nägemus ideaalsest suvest.

Tartu Kunstimuuseumis on 27.11.2014–01.03.2015 avatud Malle Leisi suur isiknäitus „Kollane suvi“. Malle Leisi looming on just nii värviline ja elurõõmus nagu võiks olla üks soe suvepäev. Tema piltide maailma täidavad erinevad taimed, aedviljad, vikerkaared, hobused, aga ka kunstnikule lähedased inimesed ja olulised maastikud. Ja muidugi lilled. Palju lilli. Kindlasti soovitame külastada seda suurepärast näitust.

maagiline

Tingimused:

1. Osaleda võivad kõik lapsed, vanusegrupid 7–10, 11–15, 16–18.
2. Formaat on vaba, tehnikad: maal, joonistus, graafika, kollaaž, segatehnika.
3. Töö pöördele tuleb kleepida etikett, kus on kirjas: töö nimi, lapse nimi, vanus, kool, juhendaja, kontaktandmed.
4. Tööd tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004 Viimane postitamise kuupäev või kohaletoomise päev on 13. veebruar 2015.
5. Žürii koosneb muuseumi töötajatest ja kunstnikest.  Auhinnatakse kõigi vanusegruppide parimaid. Võitjad kuulutatakse välja muuseumi kodulehel ja Facebook’i lehel, auhinnad saab kätte näituse avamisel või postiga.
6. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar – 1. märts 2015.

Lisainfo:
Kristel Sibul
kristel@tartmus.ee
7441080
5265240


Tartu Kunstimuuseum tänab oma publikut ja koostööpartnereid ning kutsub ka 2015. aastal muuseumisse!

TKM_2015

2014. aasta numbrites oli meie jaoks järgmine:

1 uus trepitõstuk

5 renoveeritud tööruumi

6 uut avaldatud kunstitrükist

13 näitust

110 uut teost muuseumikogus

379 plakatit vastloodud graafilise disaini kogus

23 935 näitusekülastust

 


 

Pühadeaegsed muuseumi lahtiolekuajad:

K, 24. detsember – muuseum kinni
N, 25. detsember – muuseum kinni
R, 26. detsember – muuseum kinni
jätkub tavapärane ajaplaan

K, 31. detsember - muuseum kinni 15.00.
N, 1. jaanuar – muuseum kinni
jätkub tavapärane ajaplaan


Detsembrikuu Tartu Kunstimuuseumis

T, 9.12. kl 19.00 filmi „Bomb It“ linastus Elektriteatris

“Bomb It” on film nagu galerii. Dokumentaalis tulevad kokku grafiti tegijad viielt mandrilt ning räägivad oma töödest ja loomeprotsessist. Grafiti üle arutlejaid esineb nii poolt- kui vastasleerilt, arutletakse grafiti ajaloo, seadusandluse ja avaliku ruumi kasutamise üle. Film linastub koostöös Tartu Elektriteatriga, filmi juhatab sisse näituse “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014″ kuraator Marika Agu. Seanss on tasuta.

N, 11.12. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ Sirje Helmega, teema: popkunst

Järjekorras kolmas “Muuseumi akadeemia” loeng toimub detsembri teisel neljapäeval, mil Sirje Helme peab ettekande kohalikust popkunstist. Sirje Helme: “Eesti popkunsti radikaalne algus oli lühike, kuid väga suure mõjuga meie kunstile. Võime seda lugeda postmodernistliku diskursuse alguseks.” Loengut illustreerib Malle Leisi näitus “Kollane suvi” Osalemine muuseumipiletiga.

L, 13.12. kl 13.00 linnaekskursioon Tartu grafiti ja tänavakunsti radadel

Detsembri teisel laupäeval on võimalik eelregistreerimisel osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Eelregistreerimine aadressil kristel@tartmus.ee. Üritustel osalemine 2 €.

N, 18.12. kuraatorite giidituurid näitustel

Kl 18.00 näitusel „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“ (Marika Agu) ning kl 19.00 Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Tiiu Talvistu). Osalemine muuseumipiletiga.

L, 20.12. kl 12.00–15.00 perepäev kunstimuuseumis

Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud Tartu Kunstimuuseumi perepäevale „Mida teevad päkapikud suvel?“ Ajal, mil linnatänavad on lumised ja linnaväljakuil seisavad juba ehitud kuused, on Tartu Kunstimuuseumisse saabunud suvi! Inspireerituna Malle Leisi näitusest „Kollane suvi“ püüame üles leida ja värvidega luua ise oma lillelise maailma ning meisterdada vikerkaart. Veel vaatame, millest räägib Tartu grafitit ja tänavakunsti tutvustav näitus. Kasutades šabloontehnikat valmistame lõbusaid päkapikke ja püüame selgust saada, millega tegelevad päkapikud suvisel ajal.
Sissepääs muuseumipiletiga.

Tere tulemast muuseumisse!


„Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar“

tedresaar_poster

Neljapäeval, 4. detsembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis uus näitus “Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar”. Avamisele järgneb vestlus kunstnikuga.

Tartu Kunstimuuseum on oma sünnipäeva paiku proovinud pakkuda kunstisõpradele tõeliseid maiuspalu. Viimastel aastatel peale Kunstikabineti avamist on selleks olnud projekt nimega „Muuseumi valik”, kus pakume mõnele meile eriti silma jäänud noorele autorile esimese muuseuminäituse võimalust. Varasemalt on valituks osutunud Anna Hõbemäe ja Alar Tuul, kes mõlemad pakkusid talviselt külmal ajal ekstra selle väljapaneku jaoks valminud sooje ja erksavärvilisi komplekte, mis tõstsid nende eripära esile parimal võimalikul moel.

Selle aasta muuseumi valikuks on 2010. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli ja tänavu Tartu Ülikooli maaliosakonna magistrantuuri lõpetanud Edgar Tedresaar. Varasemalt jäi Tedresaar silma peaasjalikult oma chagallilikke tsitaadikatkeid sisaldavate sürrealistlike kompositsioonidega, mistõttu kutsus Tartu Kunstimaja galerist Indrek Grigor teda juba lõpetamise ajal üheks säravaimaks TKK kasvandikuks. Viimase paari aasta jooksul on ta hakanud aga üha enam viljelema värvitud ja kokku õmmeldud tekstiilil põhinevat abstraktset maali, mille üheks tõukepunktiks on olnud Jaan Elkenijuhitav maalidekonstruktsiooni kursus.

Sellisel moel saadud tulemustes on midagi Lucio Fontana ja Antoni Tàpiesi vahelist ning kohe kindlasti kumab nendest valikutest läbi arte povera esteetika. Tedresaare enda jaoks on tegemist maastike ja portreedega, milles on keskseks küsimuseks see, kuidas väljuda maalikunsti piiridest, säilitades samas nii maalilisus kui manuaalsus. Antud näitusel on ta varasemat peamiselt rohekas-hallides toonides paletti rikastanud ning muutnud maalide ülesehituse veelgi skulpturaalsemaks.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus “Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar” jääb avatuks 4. jaanuarini.

 

Olete oodatud!

 

Lisainfo:

Peeter Talvistu

näituse koordinaator

56507782, 7441920

talvistu@tartmus.ee


Malle Leisi näitus  „Kollane suvi”
Malle Leis. Tüdrukud. 1972. Tartu Kunstimuuseum

Malle Leis. Tüdrukud. 1972. Tartu Kunstimuuseum

27.11.2014–1.03.2015

Kuraator: Tiiu Talvistu

Tartu Kunstimuuseumi selle aasta suursündmuseks on Malle Leisi ülevaatenäitus „Kollane suvi”, mis avatakse neljapäeval, 27. novembril kell 17.00 Raekoja plats 18.

Malle Leis, eesti kunsti grand old lady, tuli siinsele kunstimaastikule 1960. aastatel. Leis ütles lahti meie varasemale kunstile omasest illusoorse õhu ja valguse abil loodud pildiruumist ning ehitas popkunstile iseloomulike puhaste lokaaltoonidega oma tasapinnalise maaliruumi.

Leis alustas kunstiõpinguid 1958. aastal Tartu Kunstikoolis ja lõpetas 1968. aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal. Tõnis Vindi poolt ellu kutsutud loomingulise ühenduse ANK ’64 liikmena kuulus ta kunstnike põlvkonda, keda iseloomustas idealistlik ja otsinguline vaim. Leisi 1960. aastate töödes näeb ajastule iseloomulikku abstraktsionismi ja kollaaži kasutust, kuid neis on juba ka ära tuntavaid reaalelu objekte – lilli, sipelgaid, liblikaid, vikerkaari.

1970. aastate hakul tulevad Leisi maalidesse „Noored inimesed”, „Tüdrukud”, „Mehed”, „Mees mere ääres” impersonaalsed inimesed. Neis Leisi tardunud oleku ja suletud ilmega tegelastes on hilisemad kunstikäsitlejad tajunud ajastuomast eksistentsialistlikku ängi. Samasse aega kuulub aga ka üks Leisi populaarsemaid maale „Punased hobused”, mis siiani toidab müüti Leisist kui igavesest lillelapsest.

Nimetud noored inimesed Leisi maalidel said peatselt endale nime, olles esialgu küll lihtsalt Leili, Milvi või Ele. 1978. aastal valmis aga esimene konkreetse määratlusega töö „Näitlejanna Kersti Kreismanni portree”, millele järgnes ridamisi teistegi eesti kunstnike ja kultuuritegelaste portreesid: Irja Kändler, Mari Saat, Boris Bernstein, Evi Pihlak, Raul Meel jt.

Kunstniku firmamärgiks kujunesid aga nende tavalisest kontekstist välja tõstetud suured värvikirevad lilleõied. Lilled-taimed on Leisi loomingus kogu aeg olemas olnud, olgu need siis maalidel, akvarellis või serigraafiates, nad elavad tema piltidel vitaalset elu, kohati suisa vitaalsemat kui inimesed.

Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud raamat Malle Leisi töödega, mida saadavad artiklid Katrin Kivimaalt ja Bojana Pejićilt, Tiiu Talvistu kiriintervjuu autoriga, Villu Jõgeva sissevaade tema siiditrükkide sünnilukku jm. Koostanud Tiiu Talvistu, tõlge inglise keelde Kersti Unt, toimetanud Richard Adang ja Kristi Metste, kujundanud Tiit Jürna.

Näitusega kaasnevad Eesti popkunsti tutvustavad haridusprogrammid vanematele kooliastmetele ja lillelise kunstiteose loomise töötoad noorematele. Lisainfo www.tartmus.ee või kristel@tartmus.ee.

Näituse tööd pärinevad Eesti, Tartu ja Viinistu kunstimuuseumist, Narva Muuseumist, erakogudest ja Malle Leisilt. Näituse kujundas Tiit Jürna. Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali.

 

Lisainfo:

Tiiu Talvistu

Kogude kuraator

tiiu@tartmus.ee

5281342


“Kogu lugu!” uuest kunstist
Kai Kaljo. Isa kirjad. Video, 2014.

Kai Kaljo. Isa kirjad. Video, 2014.

20. novembril kell 18.00 toimub sarja „Kogu lugu!“ teine üritus Tartu Kunstimuuseumis värskelt tööle asunud kaasaegse kunsti koguhoidja Julia Polujanenkovaga.

Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogus on uutes meediates (foto, video, installatsioon, heli, tarkvara) teostatud kunstitööd. Tuleval üritusel tutvustatakse kaasaegse kunsti kogusse viimati ostetud teoseid, nagu Kai Kaljo “Isa kirjad”, Jaanus Samma “AAFAGC” jmt. Seeläbi on võimalik teada saada, milliseid kunstiteoseid muuseum soetab ja miks.

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse. Üritusel osalemine muuseumi piletiga.

Tere tulemast!

Lisainfo:

julia@tartmus.ee

 


Näitus „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“

Indiviidid_banner-02

07.11.2014–01.02.2015

Kunstnikud: Natalie Mei, Rauno Thomas Moss, Maris Männik, Kiwa, Kaido Ole, Aleksander Sprohgis, Roman-Sten Tõnissoo

Kuraator: Marika Agu

07. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi esimesel korrusel näitus „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“. Tegemist on arhiiviprojekti „Tartu 88“ teise näitusega, mis käsitleb Tartu grafititegijaid ja tänavakunstnikke, tänu kellele on Tartu saavutanud müütilise kuulsuse Eesti tänavakunsti pealinnana. Kutsudes neid tüüpilisteks indiviidideks, osutame viisidele, kuidas välismaiste eeskujude alusel kujundatakse kohalikku kultuuri, ühildades võõrad käitumisprintsiibid ja eeskujud oma isiklike ambitsioonide ja eneseotsingutega.
Teisalt viitab näitus grafitikirjutaja ja tänavakunstniku arhetüüpidele, kelleks on dändi ja flanöör. Tegutsedes pealtnäha kusagil vabaduse ja määratlematuse piirimail, püüavad nad oma kohalolu ja näilisusega nihestada linna üldisi toimimisprintsiipe ja sotsiaalset paradigmat. Linna kasutamiseks, selle funktsioonide tarbimiseks ei pea seal ilmtingimata elama – linn on kui lava, kuhu astudes on võimalik mängida erinevaid rolle ning anonüümselt oma ihasid väljendada.
Võib tunduda meelevaldsena käsitleda metropolist välja kasvanud flanööri ning Tartu grafitikirjutajat ja tänavakunstnikku ühises kontekstis, kuivõrd nad lähtuvad erinevatelt alustelt. Ometi on viimaste puhul tegemist flanööri sugulashingedega, kes koostoimes ümbritseva füüsilise keskkonnaga defineerivad linnaruumi ümber. Täna siin, homme seal, ilmub ta ikka maskiga.

#tüüpindi

Näitusega kaasneb publikatsioon, mis sisaldab näituse kontseptsiooni selgitust, ülevaadet grafiti ja tänavakunsti arengust Tartus ning näitusel esitletud tööde kirjeldust. Muuhulgas Francisco Martínezi esseed flâneuse’ist ning Piret Voolaiu käsitlust grafitist kui kommunikatsioonikesksest kultuuriilmingust.

Näituse kujundus: Margus Tamm, Taavi Villak
Keeletoimetaja: Kadri Tüür
Tõlkijad: Priit Silm, Angela Adamson
Näituse installatsioon: Arvi Kuld, Kristjan Nagla

Näituse haridusprogrammi raames toimuvad linnaekskursioonid ning šablooni ja kleepsu töötoad. Lisaks linastub 9. detsembril Tartu Elektriteatris film “Bomb It” (2007).

15. ja 29. novembril algusega kell 13.00 on võimalik eelregistreerimisel osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Kooligruppidel on võimalik töötuba tellida kirjutades aadressile: kristel@tartmus.ee.Soovi korral eelneb töötoale giidituur näitusel ning lühike tutvustus erinevatest tänavakunsti tehnikatest, tavadest ja eetikast. Juhendajateks Sirla ja Salme Liivrand.

Näitusega „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“  lisandus muuseumi arhiivi ligi 2000 fotot, videointervjuud võtmefiguuridega Tartu grafiti ja tänavakunsti skeenelt ning ajavahemikku kajastav bibliograafia.

Tänud: Angela Adamson, Kristjan Bachmann, Barthol Lo Mejor, Edy, Fast K, Aleksandr Heifets, Agnes Joala, Reigo Kuivjõgi, Kristen Kulberg, Kadri Lind, Erkki Luuk, Edward von Lõngus, Francisco Martínez, Märt Miljan, Medley, Uku Pira, Ruudu Rahumaru, Sirla, Kristjan Suits, Käty Tarkpea, Ingrid Tuksam, Piret Voolaid.

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, ABLV Bank, Raba Pruulikoda, A. Le Coq, Slaid OÜ, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tartu Elektriteater, Taiga OÜ.

Lisainfo:

Marika Agu
marika@tartmus.ee
7441920


Novembrikuu üritused Tartu Kunstimuuseumis

NOVEMBER

07.11. Kl 17.00 näituse „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“ avamine.

13.11. Kl 18.00 loenguseeria „Muuseumi Akadeemia“ teine loeng, kus kunstiteadlane Ingrid Ruudi võtab vaatluse alla avaliku ruumi kunsti Eestis ajavahemikul 1990–2014.

15.11. Kl 13.00 on võimalik eelregistreerimisel osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Registreerimine kristel@tartmus.ee.

20.11. Kl 18.00 sarja „Kogu lugu!“ teine üritus Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti koguhoidja Julia Polujanenkovaga. Mis on kunst täna? Kuidas aru saada, milline kunst jääb ajalukku? Kaasaegse kunsti koguhoidjal tekivad need küsimused iga päev ja just see teeb töö huvitavaks. Üritusel tegeletakse nende küsimustega viimati kogusse ostetud teoste näitel.

27.11. Kl. 17.00 näituse „Malle Leis. Kollane suvi“ avamine.

29.11. Kl 13.00 on võimalik eelregistreerimisel osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid. Pärast jalutuskäiku toimub soovijatele ka šablooni töötuba. Registreerimine kristel@tartmus.ee.


Sooduspakkumine!

Tartu Kunstimuuseum on nüüd ka Instagramis www.instagram.com/tartukunstimuuseum ! Muuseumi külastusele kehtib selle puhul järgnev sooduspakkumine:

Untitled


„Kogu lugu!“ peavarahoidja Mare Joonsaluga
Silvia Jõgever. Õngitsejad. 1967. Õli, papp. Tartu Kunstimuuseum.

Silvia Jõgever. Õngitsejad. 1967. Õli, papp. Tartu Kunstimuuseum.

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse.

Esimesel üritusel, 23. oktoobril, näitab muuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu, kuidas on võimalik panna meie kogude põhjal kokku oma unistuste näitus. Selleks tutvustab ta mitmete näidete abil muuseumide veebivärava poolt pakutavaid võimalusi. Oodatud on nii kunsti- kui muuseumihuvilised.

Üritusel osalemine muuseumi piletiga.


Muuseumipoe üritus „Milleks kunstiraamatud?“

Raamatupood-3

30. oktoobril kell 17.15 kõnelevad Tartu Kunstimuuseumis põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiuminoortele kunstiraamatute lugemisest humanitaarteaduste tudengid.

Millal võiks alustada kunstiraamatute lugemisega? Kas kunstiraamatud on ainult kunstnikele, kunstiteadlastele ja -ajaloolastele? Kas kunstiraamatul on kohta koolis käiva inimese riiulis või õlakotis?

Kahtlemata on kunstiraamatud lugemiseks ja lehitsemiseks laiemale huviliste ringile, sealhulgas alla 20aastastele noortele. Mis juhtub aga siis, kui riiul on tühi, pole aimugi, mis on huvitav ja hea, kuid kihk end kunstimaailmaga kurssi viia on rahutukstegevalt suur? Üheks võimaluseks on lugeda ajakirjanduses ilmuvaid arvustusi või rääkida sõpradega. Veel üheks võimaluseks on tulla 30. oktoobril kell 17.15 Tartu Kunstimuuseumi raamatupoodi, kus tutvustavad oma kõige südamelähedasemaid kunstiraamatuid humanitaarteaduste tudengid, sest ka nemad olid veidi aega tagasi sarnase küsimusega silmitsi.

Tartu Kunstimuuseumi raamatupood asub kunstimuuseumi näitusemajas aadressil Raekoja plats 18 (sissepääs Kompanii tänava poolsest uksest).

Üritus on tasuta.

Lisainfo:

Uku Peterson

58243008

ukupeterson@gmail.com


NÄITUS „LOODUSMAAGIA. MÜSTILISED HETKED EESTI KUNSTIS“ ON 17. OKTOOBRIL SEOSES TÜ SÜGISKOOLIGA KÜLASTAJATELE AJUTISELT SULETUD! VABANDAME!

TÜ kunstiajaloo osakonna Sügiskool „Kunst ja ilu“

koostöös TÜ kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga

sügiskool

Foto: Jaanus Samma 2014

Toimumisaeg: 16. – 17. Okt 2014

Toimumiskoht: I päev TÜ kunstimuuseumis ja II päev Tartu Kunstimuuseumis

Kahepäevane intensiivseminar käsitleb ilu mõistet esteetika- ja kunstiajaloos.

Eraldi teemablokina on vaatluse all meheilu ideaal klassikalises kunstitraditsioonis ning selle kõrghetked 18. ja 19. sajandi vahetusel, kui toimus ka Tartu ülikooli taasavamine, hooneansambli väljaehitamine ja kunstimuuseumi rajamine.

Seminari teisel päeval jõutakse kunstnike, kuraatorite ja kunstikriitikute vestlusringis välja ilu tähenduse(tuse) analüüsini kaasajas.

Seoses seminari II päeva toimumisega Raekoja plats 18 II korruse näitusesaalides, on selle korruse näitus “Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis” reedel tavakülastajatele suletud!

TÜ üliõpilastele registreerimine ÕISis (õppeaine FLAJ.05.159), teistele meilil kadi.polli@ut.ee. Kõik huvilised on teretulnud!

-

II PÄEVA KAVA

11.15–11.20 Tervitus

11.20–12.00 prof em Jaak Kangilaski, 20. sajandi esteetilised murrangud.

12.00–12.30 Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum), Ilu mõiste teisenemisest modernismis: kõiges on süüdi romantikud.

12.30–13.00 Kohvipaus

13.00–13.30 Tõnis Tatar (Tartu Ülikool), Kunst ja ilu. Stseene ühest abielust.

13.30–14.00 Kadri Asmer (Tartu Kunstimuuseum), Ilu tähendus ja positsioon neokonservatismi mõistes.

14.00–15.00 Lõunapaus. Ringkäik Tartu Kunstimuuseumi näitustel, vt www.tartumus.ee

15.00–15.30 Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum), Kas katkestus on pöördumatu? Mis juhtub ilumõistega, kui kunst väljub esteetilistest raamidest?

15.30–16.00 Margus Tamm (Eesti Kunstiakadeemia), Eesti Rahva Muuseumi ekspositsiooni kujundusest

16.00–16.30 Johannes Saar (Tartu Ülikool), Stiilne mees teab mis on hea kunst. Majandusliku eliidi kunstitarbimise mustrid Eesti erameedias “Äripäeva” kuulisa “Gentleman” näitel. Väljavõtteid tekstianalüüsidest.

16.30 Diskussioon

Info ja registreerimine:
Kadi Polli, kadi.polli@ut.ee


Korporatsioonide ERI Tartu Kunstimuuseumis!

korporatsioonide eri

Tartu Kunstimuuseum soovib teha rohkem huvitavat koostööd Tartu tudengitega. Sel aastal oleme valinud sihtrühmaks ülikoolilinna ühed olulised kultuurikandjad ja kutsume sügispäevade ajal muuseumisse külla korporatsioonide ja üliõpilasseltside esindajaid.

Üritus leiab aset 16. oktoobril algusega kell  18 aadressil Raekoja plats 18 ning seda saadab DJ Aku Mariga poolt mängitav mõnus muusika ning joogid ja suupisted. Üritusel toimub võistluslik orienteerumine näitustel ning vestlusring, kus korporantidele tutvustatakse muuseumi poolt pakutavaid võimalusi ning arutatakse selle üle, mil moel võiks toimuda muuseumi ja korporatsioonide vaheline partnerlus. Üritus on tasuta. Igast korporatsioonist või üliõpilasseltsist on oodatud kolm kuni viis esindajat.

Oma osalusest palume teada anda hiljemalt 14. oktoobriks aadressil hannaliis@tartmus.ee .

Iga osalev korp! saab 3 tasuta pääset muuseumisse!

Ürituse kava

18.00 tervitusjoogid ja suupisted

18.15 korporatsioonidevaheline orienteerumisvõistlus muuseumi näitustel. Preemiaks rikkalik komplekt raamatuid ja meeneid TKMi muuseumipoest!

19.00 vestlusring „Kuidas saab Tartu Kunstimuuseum olla atraktiivsem korporatsioonidele?“

Jälgige meie tegevusi Facebookwww.facebook.com/tartmus ja Instagramhttp://instagram.com/tartukunstimuuseum vahendusel.

Üritust toetab Liivimaa Pagar!


Neljapäeva õhtud Tartu Kunstimuuseumis!

Neljapäeva õhtuti on põhjust seada sammud Tartu Kunstimuuseumisse, kuna sellel päeval toimuvad muuseumis põnevad ja eripalgelised üritused ning muuseum on avatud kuni 21.00.

Uuel sügishooajal algavad kaks teineteist täiendavat üritusteseeriat „Muuseumi akadeemia“ ning „Kogu lugu!“. Paralleelselt jooksvate seeriate eesmärk on taaskohtuda kohaliku kunstiajaloo põhiteemadega ja tutvustada seejuures ka muuseumi kogusid. Lisaks loenguseeriale „Muuseumi akadeemia“ ja kunstikogu tutvustavale kohtumistetsüklile „Kogu lugu!“ toimub iga kuu üks äsja avatud raamatupoega seonduv üritus. Kavast ei ole kadunud ka traditsioonilised giidituurid, mis pakuvad näitusekülastusele täiendavat sissevaadet.

„Muuseumi akadeemia“

Üldhariduslik loenguseeria „Muuseumi akadeemia“ keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.

Esimene loeng toimub juba 2. oktoobril kell 18.00, mil meie kogude kuraator ja suurepärane lektor Tiiu Talvistu võtab vaatluse alla maalikunsti arengud. Loengut illustreerivad püsinäitused „Loodusmaagia. Müstilised hetked eesti kunstis“ ning „Valge maika“. Oodatud on nii kunstivaldkonnaga juba kokku puutunud huvilised kui ka need, kes selle teemaga esmakordselt tutvust teevad.

„Kogu lugu!“

Muuseumi kogudele keskenduv sari „Kogu lugu!“ pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Üritusi viivad läbi kogude osakonna töötajad, kes toovad vaatajate ette nii oma erilisi lemmikuid kui ka kõige värskemalt kogusse soetatud teoseid. Samuti saab teada palju huvitavat sellest, millist tööd muuseumi kogudes tegelikult tehakse.

Esimesel üritusel, 23. oktoobril, näitab muuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu, kuidas on võimalik panna meie kogude põhjal kokku oma unistuste näitus. Selleks tutvustab ta mitmete näidete abil muuseumide veebivärava poolt pakutavaid võimalusi. Oodatud on nii kunsti- kui muuseumihuvilised.

Oktoobrikuu ürituste kava

2.10 kell 18.00 „Muuseumi akadeemia“ Tiiu Talvistuga

9.10. Kl 18.00 giidituurid Pilvi Takala isiknäitusel “Rõivad ja rühid” ning püsinäitustel „Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis“ ja „Valge maika“

11.10. Kl 12.00 Kultuuriasutuste visuaalse identiteedi teemaline seminar Tartu Uues Teatris, kus peavad lühiettekandeid kogenud disainerid ning toimub avatud arutelu. Lisaks kuulutatakse välja disainerite koosseis, kes töötavad välja Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi.

16.10. Kl 18.00 Korporatsioonide ERI

17.10. Kl 11.00 TÜ kunstiajaloo osakonna Sügiskooli „Kunst ja ilu“ II päev. Sügiskool toimub koostöös TÜ kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga. Kahepäevane intensiivseminar käsitleb ilu mõistet esteetika- ja kunstiajaloos. TÜ üliõpilastele registreerimine ÕISis (õppeaine FLAJ.05.159), teistele meilil kadi.polli@ut.ee. Kõik huvilised on teretulnud!

20.-22.10. Laste linnalaager KOLM PÄEVA KUNSTIMUUSEUMIS, kus uuritakse iga päev ühte muuseumis avatud näitust, mängitakse põnevaid mänge ja luuakse ise kunsti. Lisainfo kristel@tartmus.ee.

23.10. Kl 18.00 „Kogu lugu!“ peavarahoidja Mare Joonsaluga

30.10. Kl 18.00 Tähelepanu muuseumi raamatupoel!

Neljapäevaõhtustel üritustel osalemine muuseumi piletiga

Tere tulemast!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

näituste osakonna koordinaator

hannaliis@tartmus.ee

744 1920


Kultuuriasutuste visuaalse identiteedi teemaline seminar 11. oktoobril Tartu Uues Teatris

visuaalse id seminar

Neoliberaalse kapitalismi tingimustes on ühtviisi turul ja konkureerivad klientide pärast nii kaubamajad kui kultuuriasutused. Kuidas tõmmata tähelepanu oma muuseumile-teatrile-festivalile paljude toodete, teenuste, brändide ja kampaaniate reklaamist kubisevas avalikus ruumis? Milline peaks olema ühe kultuuriasutuse visuaalne identiteet? Kuidas end positsioneerida avalikus sfääris nii plakatitulpadel kui sotsiaalmeedias?

Olete oodatud kultuuriasutuste visuaalse identiteedi teemalisele seminarile, mis toimub Tartu Uue Teatri väikeses saalis laupäeval, 11. oktoobril algusega kell 12.00. Seminaril peavad lühiettekanded disainerid Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Karri Kaljend, Ionel Lehari, Dan Mikkin, Kaarel Nõmmik, Oskar Viires ja Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna õppejõud. Seejärel toimub avatud arutelu, mis toob kokku nii tegijad kui tellijad. Lisaks kuulutatakse välja disainerite koosseis, kes töötavad välja Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi.

Seminaril osalemisest palume teada anda hiljemalt 9. oktoobriks aadressil hannaliis@tartmus.ee.

Pärast seminari lõppu kl 17.00 on huvilised oodatud giidituurile Tartu Kunstimuuseumisse, Pilvi Takala näitusele “Rõivad ja rühid”.

Ürituse kava

12.00 kogunemine ja tervituskohv

12.15 sissejuhatus Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artelilt ja näituste osakonna koordinaator Hanna-Liis Kondilt

12.30 ettekanded visuaalse identiteedi loomisest erinevate kultuuriasutuste näidetel

Dan Mikkin “Eesti Kunstimuuseum ja Tartu Ülikooli muuseumid”, Ionel Lehari “Arhitektuurikeskus”, Oskar Viires ja Karri Kaljend “Okupatsioonide Muuseum”, Jaan Evart “Kultuuriasutuste visuaalsest identiteedist Hollandi institutsioonide näitel”, Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik “Graafilisest disainist kultuurivaldkonnas – ideaalid ja tegelikkus”, Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti õppejõud

14.30 paneeldiskussioon

15.00 kuulutatakse välja disainerite koosseis, kes töötavad välja Tartu Kunstimuuseumi uue visuaalse identiteedi!

17.00 giidituur Tartu Kunstimuuseumis Pilvi Takala näitusel “Rõivad ja rühid”

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus ja Tartu Uus Teater

Tere tulemast kaasa mõtlema,

Teie Tartu Kunstimuuseum

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont

Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna koordinaator

hannaliis@tartmus.ee

744 1920


Kuldne püstak avaneb!

25. septembril avab Tartu Kunstimuuseum uue kuue saanud hariduskeskuse ning Lõuna-Eesti suurima kunstiraamatute poe.

TKM_Kuldne pystak_avamine_flaier_A6 (2)

Ürituse kava:

Kell 16.00 toimub hariduskeskuse pidulik avamine kringli ja kohviga. Sellele järgneb infotund õpetajatele ning huvijuhtidele, kus tutvustatakse muuseumi näituse- ja haridusprogramme. Oma osalusest infotunnis palume teada anda hiljemalt 22. septembriks aadressil kristel@tartmus.ee.

Kell 17.00 toimub ringkäik muuseumis avatud näitustel:  „Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis“, „Valge maika“, Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”.

Kell 18.00 avatakse muuseumi I korrusel pidulikult Lõuna-Eesti suurim kunstiraamatute pood. Avamise meeleolu hoiab üleval muuseumi oma DJ ning sellele järgnevad kirjastuste raamatuesitlused. Poe avamisel toimub ka raamatuloos!

Täname: Uku Peterson, Angela Adamson, Ülikooli Kohvik, Lehe pruulikoda

Tere tulemast!


Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”

Neljapäeval, 4. septembril kl 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”. Väljas on valik sekkuvate performance’ite dokumentatsioone, vahetult enne avamist kl 15.30 toimub vestlus kunstnikuga.

Tartu Kunstimuuseumis on kujunemas traditsiooniks näidata oma kogude ja eesti kaasaegse kunsti kõrval ka naaberriikide kunstiskeene olulisemaid tegijaid. Sel aastal oleme tutvustamiseks valinud Pilvi Takala, kes on üks omanäolisemaid ja produktiivsemaid noorema põlvkonna kunstnikke rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal.

Soomest pärit Pilvi loomingu peamiseks meetodiks on performatiivsed sekkumised erinevate kogukondade argistesse rituaalidesse ning nende kaudu avaliku ruumi ja valitsevate suhtumiste eksperimentaalne uurimine. Ta on osavalt sisse imbunud nii kallite erakoolide õpilaste hulka kui ka proovinud elukutselise pokkerimängija elu. Vahel võib pealtnäha tühine žest viia konfliktsituatsiooni või vastasseisuni, vahel aga annab põneva sissevaate kogukonna hoiakutesse ja käitumismustritesse. Kunstniku sekkuvad žestid on enamasti hoolikalt lavastatud-häälestatud sündmused, mille dokumentatsioonidest näitusesaalis osa saame.

Näitus Tartu Kunstimuuseumis on Pilvi Takala esimene suurem muuseumi kontekstis aset leidev isiknäitus ning muuseumil on suur au ja heameel kunstnikku võõrustad ja tema töid esitleda.

Pilvi Takala (sünd 1981 Helsingis, elab ja töötab Helsingis ja Istanbulis) on lõpetanud Helsingi kunstiakadeemia ning töötanud Rijksakademies, Amsterdamis. Alates 2004. aastast osaleb aktiivselt rahvusvahelises kunstielus, mh isiknäitused järgmistes kunstiinstitutsioonides: Bonniers Konsthall, Stockholm (2013), Kunsthalle Erfurt (2012), SKOR, Amsterdam (2010), Kiasma, Helsingi (2009). Tema teoseid on eksponeeritud üle maailma, mh MoMA PS1, New York (2013), Palais de Tokyo, Pariis (2013), 53. October Salon, Belgrad (2012), 4th Bukaresti Biennaal (2010), 5. Berliini Biennaal (2008), 9. Istanbuli Biennaal (2005). Emdash Awardi (Frieze London) laureaat. www.pilvitakala.com

Näitusega “Rõivad ja rühid” kaasneb samanimeline Pilvi Takala töid ja tegemisi tutvustav buklett, 32 lk, eesti ja inglise keeles.

Tartu Kunstimuuseum tänab koostöö eest kunstnik Pilvi Takalat ja tema perekonda.

Näituse kuraator: Rael Artel

Näituse ja bukleti kujundaja: Epp Õlekõrs

Näituse toimkond: Hanna-Liis Kont (koordinaator); Arvi Kuld, Kristjan Nagla, Reimo Võsa-Tangsoo (tehnikud), Angela Adamson (vabatahtlik)

Tänud: Vanessa Carlos, Naomi Pearce, Will Rees ja Carlos/Ishikawa, London

Toetajad:  Eesti Kultuurkapital, Frame Visual Art Finland

Näitus „Pilvi Takala. Rõivad ja rühid” jääb Tartu Kunstimuuseumi 1. korrusel avatuks 2. novembrini 2014.

Tere tulemast muuseumi!





NÄITUSE VAHETUSEGA SEOSES ON MUUSEUM AJUTISELT SULETUD!

Avame uksed 3. septembril kell 11.00 (II korrus “Loodusmaagia. Müstilised hetked Eesti kunstis”, III korrus “Valge maika”) ja 4. septembril kell 15.30 (I korrus Pilvi Takala isiknäitus “Rõivad ja rühid”).


Töökuulutused!
Tartu Kunstimuuseum vajab inimest, kes armastab kunsti!

Otsime energilist ja toredat muuseumipedagoogi, kes õpetaks nii lapsed kui täiskasvanud kunstist aru saama ja näitusi nautima!

Töö kirjeldus:
Muuseumipedagoog vastutab muuseumi haridusprogrammide koostamise, reklaami ja läbi viimise eest.

Parim kandidaat:
On kõrgharidusega kunstiõpetaja, kunstiajaloolane või kunstnik

On asjatundlik, koostöövalmis, leidlik ja armastab kunsti ja publikut

On hea stressitaluvusega
Huvitub muuseumitööst

Muuseum pakub:
Stabiilset töökohta ja põnevat tööd

Eneseteostusvõimalust ja erialast karjääri

Koolitus- ja arenguvõimalusi

35-päevast puhkust
Brutopalka 700.- eurot kuus

Tööle asumise aeg: 01. september 2014
Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline

Kandideerimise tähtaeg: 25. august 2014
Kandideerimise materjalid: CV, motivatsioonikiri, visioon muuseumi hariduskeskuse tööst

Lähem info ja kontakt: 734 1050, ruta@tartmus.ee

Otsime asjatundlikku ja energilist kaasaegse kunsti kogu hoidjat, kes saaks vajadusel hakkama ka näituste koordineerimise ja kureerimisega!


Töö kirjeldus:
Kaasaegse kunsti kogu hoidja vastutab igapäevaselt kiiresti kasvava kogu korrashoiu ja kommunikeerimise, samuti kunstivaldkonna populariseerimise eest.


Parim kandidaat:
Osaleb aktiivselt kunstielus
On kõrgharidusega kunstiteadlane või kunstnik
On asjatundlik, koostöövalmis, leidlik ja armastab kaasaegset kunsti
Omab kaasaegse kunstiga töötamise kogemust
On hea stressitaluvusega
Huvitub muuseumitööst

Muuseum pakub:
Stabiilset töökohta ja põnevat tööd
Eneseteostusvõimalust ja erialast karjääri
Koolitus- ja arenguvõimalusi
35-päevast puhkust
Brutopalka 700.- eurot kuus

Tööle asumise aeg: 01. september 2014
Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline

Kandideerimise tähtaeg: 25. august 2014
Kandideerimise materjalid: CV, motivatsioonikiri, näituseprojekti ideekavand

Lähem info ja kontakt: 734 1050, ruta@tartmus.ee


Arheoloogiafestivali publikuprogramm

Juuli

10.07
17:30 Maria Arusoo giidituur näitusel

August

07.08
18:00 giidituur Raekoja platsil (koostöös Tartu Linnamuuseumiga)
18:30 kuraator Maria Arusoo tutvustab näitust ja koos kunstnik Anu Vahtraga räägitakse kohaspetsiifilise teose „Illusioon, moonutatud perspektiiv, tasakaalu puudumine, teine dimensioon“ loomisest
+ slaidikava „Viltune maja vanadel fotodel“

13.08–15.08
Laste linnalaager TKMis „Teeme ise näituse“
Augusti keskpaigas korraldab Tartu Kunstimuuseum lastele kolmepäevase linnalaagri, kus tutvutakse mänguliste tegevuste kaudu muuseumi ülemajalise näitusega „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“ ning luuakse näituse eeskujul ka ise väike väljapanek.

14.08
18:00 Arheoloogiafestivaliga kaasneva kogumiku „Entry Points. Stories of the Leaning House“ lugemisgrupp. Kogumikus on avaldatud Anu Vahtra visuaalne essee „Museum 1-5“ ning Kaisa Eiche, Ragnar Helgi Ólafssoni, Tanel Randeri ja Valentinas Klimasauškase esseed, proosa ja luule. Trükis on müügil Tartu Kunstimuuseumis ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses.

Augusti teises pooles on oodata veel huvitavaid üritusi!

Lisainfo:

Hanna-Liis Kont (Tartu Kunstimuuseum)
hannaliis@tartmus.ee

Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus)
maria@cca.ee
www.cca.ee


Tartu Kunstimuuseumi kaasabil avatakse 10. juunil Jaani Kirikus näitus “Wish Fulfilled”.

Kunstnikud: Kalev Mark Kostabi, Indrek Paul Kostabi, Tony Esposito

Olete oodatud NELJAPÄEVAL, 10. juulil 2014 kell 18.00 näituse avamisele Jaani kirikus. Näitus jääb avatuks 10. juulist – 31. augustini 2014.
Kalev Mark Kostabi, tema vend Indrek Paul Kostabi ning mõttekaaslane Tony Esposito − kõik kolm on kunstnikud ja samal ajal ka muusikud. Neid avangardseid “punk-mehi” ühendab paljuski sarnane maailmavaade. Välja on pandud valik viimase 15 aasta loomingust. Tegemist on müüginäitusega, mis jääb avatuks augusti lõpuni. Näituse- või kontserdikülastajatel on võimalus meelepärane maal omandada.

Kalev Mark Kostabi (s 1960) on eesti päritolu Ameerika kunstnik ning helilooja, kelle loomingu lähtealuseks on maailmaklassika, massikultuur, new age´i põhimõtted ja nüüdisaja tehnoloogilised võimalused. Kunstnik kujutab humoristlikult ja elujaatavalt inimese tinglikkust kõrgtehnoloogia- ja infoühiskonnas ning võõrandunud inimsuhteid. Tema maalid kujutavad sageli näotuid figuure sürreaalsetes keskkondades.

Indrek Paul Kostabi (s 1962) on eesti päritolu Ameerika kunstnik, muusik ja produtsent. Pauli töid iseloomustab punk-ekspressionistlik stiil, milles ta kõige enam kujutab vaevatuid, metsikuid ja psüühiliselt laastatud autoportreesid, mis kujutavad tema enda sisemisi hirme. Ta on visuaalne uurija, kes on tihedalt seotud keskkonnaga, mis teda ümbritseb. Väljendusviisiks on enamasti segatehnika, mille hulka kuulub nii õli-, guašš- kui akrüülvärv, tušš, markerid ning kollaaž ettejuhtuvatest asjadest.

Tony Esposito on (s 1950) on Itaalia muusik, löökpilli mängija, trummar ning produtsent. Enamasti on tema tööd psühhedeelsed, mida iseloomustavad intensiivsed värvikombinatsioonid, iseloomulikud voolavad vormid ning müstilisus. Palju on kasutatud mustreid, korduvaid ja peegeldatud detaile ning võib leida ka sugemeid põlisrahvaste kunstist.

Korraldajad: festival Klaaspärlimäng, Jaani kirik.
Tehniliste lahenduste eest on vastutav Tartu Kunstimuuseum – eriline tänu Nele Ambosele!

Lisainfo:
Nele Ambos
nele@tartmus.ee


19.06.–24.08.2014 on Tartu Kunstimuuseumis üleval näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“.

“Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist” tõukub kinnisideelisest suhtest oleviku “viltuste” olukordade vastu ja püüab neid reflekteerida, heites pilgu aja ja ruumi erinevatesse kihistustesse. Küsimuse alla seatakse representatsiooni olemus – maailma ja selle kujutamise keerukus. Näitus kulgeb läbi erinevate tasandite, dekonstrueerides füüsilise ja vaimse ruumi, püüdes arheoloogilise meetodi abil jõuda lähemale teadmisele, kuidas maailma kujutada või kas see üldse võimalik on. Näituse mõtestamisel on määravaks sisemise ja välimise, pärismaailma ja muuseumimaailma dialektiline suhe.

Arheoloogiafestival keskendub mälu, ajaloo ja ajalooliste narratiivide mõistetele. Siin kohtuvad linn ja muuseum, paljastatakse näitusemaastiku kihistused, kuhu kuuluvad kunst, vaataja ja arhitektuur, ning lõpuks ühinevad eluga lahutamatult loodus ja kunst. Vaatluse all on koha ja mälu omavaheline suhe ning ruumilise ja esteetilise kogemuse mõju inimese identiteedile. See näitus on rännak läbi muuseumi maastiku, mis toob nähtavale tänase päeva arheoloogia – mineviku ja tuleviku ühtekukkumise – kus selgub, et aeg on korraga mööduv ja lenduv ning ladestuv ja kuhjuv.

Näitusega kaasneb publikatsioon “Entry Points. Stories of the Leaning House”. Kogumikus on avaldatud Anu Vahtra visuaalne essee “Museum 1-5″ ning Kaisa Eiche, Ragnar Helgi Ólafssoni, Tanel Randeri ja Valentinas Klimasauškase esseed, proosa ja luule. Raamatu kujundas Mikk Heinsoo.

Näituse tiim: Marika Agu (koordinaator); Mikk Heinsoo (graafiline disainer); Tõnu Narro, Kaarel Narro, Kristjan Nagla, Olavi Sander, Arvi Kuld (installatsioon); Hanna-Liis Kont, Solveig Jahnke, Ruta Rannu (kommunikatsioon ja avamine); Sten Ojavee, Rebeka Põldsam (kuraatori assistendid); Ago Teedema (raamimine), Nele Ambos (konservaator); Kadri Asmer (graafika kogud). Suur tänu ka Tartu Kunstimuuseumi direktorile Rael Artelile.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kulturkontakt Nord

Täname: Sprüth Magers, Victoria Miro, Museum Morsbroich, Studio Elmgreen & Dragset, Galerie Perrotin, Eesti Kunstimuuseum, KLG Eesti, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli Botaanikaaed, Trükimuuseum, Tartu Kõrgem Kunstikool, MTÜ Fotokunstnike Ühendus, Kulbert AS, Pelltech OÜ, AS Kemmerling, Pepler Hostel, Pallas Hotell, Hansabuss AS, AS Salvest, AS A. Le Coq, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, LTT, Eesti Teatriliit, Anneli Elme, Viktor Gurov, Vesa Humalisto, Ester Kannelmäe, Elin Kard, Rachel Kinbar, Helle Kont, Märt-Matis Lill, Triinu Meres, Martin Rünk, Sanne Sild, Taavi Suisalu, Timo Toots, Kristiina Tuubel, Reimo Võsa-Tangsoo ja kõiki, kes on aidanud projektil teoks saada!