TARTU KUNSTIMUUSEUM
PRESSITEADE
16.09.2009 Urmas Viik. N�itus K�rbes. Roos. K�rbes Tartu Kunstimuuseumis Reedel, 18. septembril kell 16.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi n�itusemajas Urmas Viigi isikn�itus.
Urmas Viik on Tartusse tulnud ekstra kunstimuuseumi alumise korruse neljale saalile loodud projektiga K�rbes. Roos. K�rbes. Kui tihti saab n�itusekataloog �nnelikul juhul valmis n�ituse avamise p�evaks, siis Viik teavitas kunstiringkondi k�imasolevast t��st juba eelnevalt, l�kitades oma nn pildiraamatu kutsena teele enne n�ituse avamist. Raamat on Tartu Kunstimuuseumis �lesseatava v�ljapanekuga suures osas seotud, kuigi n�itus pakub tr�kisele lisaks enamat: nii kahe -kui kolmem��tmelist kunsti � omaloodud ruumilisi objekte, fotot, videot. L�bi nelja saali kulgev installatsioon on �ks tervik, milles eristuvad oma alateemad, nii m�nigi tuttav ka kunstniku varasemast loomingust. Urmas Viik on seekord elu enese k�rval inspiratsiooni ammutanud kirjandusest. Ta tsiteerib argentiina klassiku Jorge Luis Borgese novelle ja arhet��pseid muinasjutte Okasroosikesest ja P�ial-Liisist. Tekstikatked nii Viigi raamatus kui saalide seintel viitavad algallikatele ja suunavad vaatajat kujunditesse kodeeritud s�numi m�istmisele. Viigi visuaalsed interpretatsioonid on aga sageli dekonstruktsioonid, millest on eemaldatud traditsiooniliste t�henduste pidepunktid. T�hendustega opereerib autor enamasti polaarsel skaalal. Alguse saab selline l�henemine juba pealkirjast: k�rbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus s�mboolikas ja tavam�istes lihtsalt t��tu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. K�rvuti ilus ja inetu, k�rge ja madal. Samas on asjade t�hendused ambivalentsed ja Viik n�ib nautivat nende muutumist s�ltuvalt kontekstist. WC paberist roosid piduliku lillevaibana panevad unustama materjali madaluse, kuid tualettpotti visatud �is purustab illusiooni ja sunnib m�tlema nii elu ringk�igule kui ilu kaduvusele. Samas saab �lendatud alam putukas. Kuusnurkne tuba Borgesel (�Paabeli raamatukogu�) kui absoluutse ruumi vorm kehastub Viigil k�rbse silma rakustruktuuris. Digitr�kk k�rbestest (saja-aastases unes?) ei j�� alla roosipannoole (Okasroosikese lossi �mbritseva kibuvitsahekina?). K�ik ei ole mustvalge.
V�ljakujunenud arusaamade �mberl�kkajana esineb Viik ka lapsep�lve teemat k�sitledes. Kunstnikku tunduvad painavat endiselt lapsep�lve �ngid, vaimne ja f��siline v�givald. Kaisukaru toa fotoseinal on n�iliselt kiretult dokumenteeritud vatipuntraid ja riider�balaid, mis m�nguasjast j�hkra lahkamist�� tagaj�rejel alles on j��nud, koletuslikuks kolmem��tmeliseks hiiglaseks moondunud lemmikust on j�rel vaid pea. P�ial-Liisi ainelised videod n�itavad putuka-perspektiivilt l�bi kobrulehtede kahlamise k�rval ebaloomuliku-�nnetu abielu lugu, mis pikitud korduva vihjelise erootilise s�mboolikaga. Viigi k�sitlus ei ole pehme, kuigi vatipatja peidetud ekraan ja teises saalis laiutav suur voodi v�iksid turvalisele pehmusele viidata. Une ja magamise teema, aja seiskumine, mis esineb nii Okasroosikese loos kui mitmetes Borgese novellides, on Viigi peateemasid. Ta visualiseerib painajaliku �udusunen�o voodi kohal rippuva eksootilisi isendeid sisaldava putukal�htri kujul. Viimases saalis l�hub ta roositapeedi harmoonia anatoomiliste detailide fragmentide sissetoomisega; sealsamas seisavad tummas kahek�nes vastamisi falloslike tardunud suitsusammastega roosa ja must maja.
Urmas Viigi kunstilava k�igist etteastetest saab Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja alumisel korrusel osa 25. oktoobrini.
Olete oodatud! Reeli K�iv
n�ituse kuraator� tel 55600433, 744 1080 Tartu Kunstimuuseum tel 734 1050 |
