Kunstnik Johannes Saal (1911-1964) ei ole eesti kunstiajaloos tundmatu nimi, kuid tema loomingust on tuntud vaid �ksikud t��d, portree Juhan Liivist �Lumi kogub aia ��rde, valu minu s�dame (1946) ja �Viglamees� (1959). Seda, et Saali looming on tegelikult v�ga mahukas ja mitmetahuline teavad v�ga v�hesed. Kunstniku esimene ja suurim 1968. aastal toimunud isikun�itus on ammu unustuse h�lma vajunud. K�esoleva n�ituse pealkiri on laenatud J. Saali joonistuselt �Elu metamorfoosid�. See iseloomustab h�sti kogu Saali loomingut, peegeldades inimese heitlusi iseenese ja v�liste j�ududega. Kunstniku loomingu eksponeerimisel on j�rgitud kronoloogilist ja temaatilist printsiipi. Teema �Kunstnikuks s�ndinud� koondab J. Saali autoportreed, t��d abikaasast ning �Pallase-aegsed maalid; �Valu minu s�dame� s�ja-koledustest ja isiklikest �leelamistest s�ndinud teosed; �Kodutalu peediv�ljalt� aga t��d kodukandi inimestest ja nende toimetamistest. Kaaskunstnike, kunsti�ppurite ja tuttavate portreed moodustavad galerii �Kaasaegsed�; totalitaarse riigi ja indiviidi konflikti peegeldab teema �V�im ja vaim�; �V�rvilummus� on see, mis iseloomustab Saali l�unamaisest valgusk�llasest maastikust inspireeritud t�id, sellest ka samanimeline teema; �Koduaknast� �hendab koduseinte vahele sunnitud voodihaige kunstniku linnavaateid ja sisemonolooge ning �Luupainajad� kunstniku viimaste aastate t�id, kus n�eb s�jakoledusi ning inimlike pahede m�tologiseeritud maailma. Mitmed J. Saali maalid ja joonistused, nagu �Mahalaskmine� (1946), �V�rdjas� (1949), �T��mees viglaga� (1954) jt, on esmakordselt vaataja ees. Tundliku ja s�ltumatu natuuriga Johannes Saal v�ib v�rrelda Francisco de Goya�ga (1746�1828), kelle �hiskonnakriitiline seeria Los Caprichos piitsutas omaaegset Hispaania �hiskonda, kus inimese vabam�tlemist piirasid inkvisitsioon ning kitsarinnalisus. Need teemad haakusid stalinistliku ajastu s�nguse ning vaimse piiratusega ning Saali oma rikkalik fantaasia andis ainest s�rreaalseteks stseenideks, milles kunstnik elas v�lja stalinliku aja piinavaid ko�maare ning hirme. J. Saalis v�ib n�ha ka Vincent van Goghi saatusekaaslast, kelle tundlik n�rvikava ei pidanud vastu skisofreenilise ajastu painetele. Meeleheitehood, loomingulised eba�nnestumised, stalinliku ajastu lahmiv kriitika ja tagakiusamine, viisid J. Saali mitmete oma t��de �lemaalimiseni ja l�hkumiseni. J. Saal sai oma kunstihariduse Tartus kunstikoolis �Pallas�. Ta alustas noore kunstnikuna s�ja-aastatel, tema viljakam periood j�i n�ukogude okupatsiooniaega. Erinevalt mitmetest oma kaasaegsetest, kes neil rasketel aegadel t�mbusid k�rvale loomingulisest tegevusest, t��tas Saal kogu aeg. Eesti kunstis ei leia mingeid paralleele tema Stalini valitsemisajal loodud grotesksele �Pioneeri portreele� ega kummituslikele n�gemustele ajastu painajalikkusest. J. Saali erip�raks on ka s�venemine eesti kunstis v�ga v�he k�sitlemist leidnud surma teemasse. See kummitab teda kogu aeg. Luunjas Reino talus s�ndinud Saal v�ttis lapsep�lvekeskkonnast kaasa huvi eesti maa-elu temaatika vastu. Tema piltidel korduvad lapsep�lvest tuttavad talupojat��bid, kelle igap�evastest tegemistest leiab Saal oma piltide ainese. Johannes Saali rikkalik mitmesajast maalist ja joonistusest koosnev p�rand kuulub Tartu Kunstimuuseumile t�nu kunstniku lese Selma Saali annetusele 1990. aastatel. K�esolevale n�itusele on liidetud kunstikoguja Mart Lepa t�helepanuv��rne kollektsioon, lisaks t�id eesti Kunstimuuseumist ja m�ningatest erakogudest. N�itusel Johannes Saal �Elu metamorfoosid� eksponeeritakse 200 maali, joonistust, akvarelli, kunstnikku kirju ning eluloolisi materjale. N�itusega seoses valmib mahukas v�ljaanne Johannes Saalist, mida loodame esitleda j�rgmise aasta alguses. Kataloogis antakse �levaade kunstniku elust ja loomingust, tehakse sissevaateid tema ajastusse ja loomingu tagamaadesse. Valitud katkendid J. Saali epistolaarsest p�randist v�imaldavad heita pilgu kunstniku tunde- ja m�ttemaailmale, v�ljav�tted toonasest kunstikriitikast kajastavad totalitaarse riigi kunstipoliitika muutusi ja ideologiseeritust. Johannes Saali n�itus �Elu metamorfoosid� j��b avatuks 25. veebruarini 2007. aastal. N�ituse kuraatorid Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu
Valik n�itusest ilmunud retsensioone: Mare Joonsalu "Johannes Saali aeg on k�tte j�udnud" Sirp 26.01.2007 http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=5057&Itemid=2 Ants Juske "Ilmutuslik Johannes Saal" Eesti P�evaleht 21.12.2006 http://www.epl.ee/artikkel/367483
Kaire Nurk "Johannese ilmutus?" Eesti Ekspress 19.01.2007 http://www.ekspress.ee/viewdoc/5BE2869F89B0087FC225726800512B5A
Indrek Grigor "Portretist Johannes Saal" artishok.blogspot.com 14.03.2007 http://artishok.blogspot.com/2007/03/portretist-johannes-saal.html
Tiiu Talvistu "Saal troonimas �le eesti kunsti" Kunst.ee nr. 1/2007
Kaire Nurk "Neli k�simust kuraatoritele Tiiu Talvistule ja Mare Joonsalule seoses Johannes Saali retrospektiiviga Tartu Kunstimuuseumis" Kunst.ee nr.1/2007
|