Jaan Punga maalin�itus eestartutaga

k�sitleb peaaegu eranditult kunstniku kodulinna. See juba mitmeid aastaid Jaan Punga meeli k�itnud ja piltidele ainest pakkunud teema on n��dseks vormunud terviklikuks n�itusekomplektiks, �lemlauluks Emaj�e Ateenale.
Jaan Punga maalitud linnavaade ei ole eesti kunstis tavap�rane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Ka �hiskonnakriitika j��b autorile kaugeks - Punga tegeleb oma l�uenditel kestvamate asjadega kui seda on t�nase p�eva sotsiaalsed probleemid. Tema kunst on teataval m��ral aja�lene, selle eesm�rgiks on luua esteetiline tervik. Oma s�numi edastamiseks kasutab Punga arhitektuuri, mille olemuslik geomeetria ja m�tteselgus on talle l�hedased.
Jaan Punga maalib Tartu m�rgilise t�htsusega ehitisi. Kas linnulennult v�i l�hivaates, kuumal suvep�eval v�i ��h�maruses, avanevad vaatajale s�dalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda �mbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri p�rlid Jaani kirik ja Toomkirik. �heks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on t�nasest linnaruumist kadunud Tartu s�mboleid � Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline n�itusel � T�he V�idukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, v�imendamaks vastastikku m�tet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis �ksteist toetavad, poeg ja t�tar, nagu �tleb Punga.

Jaan Punga linnavaade on k�ike muud kui �heselt m�istetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi k�ik kohad on �ratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud s�gavusi, seletamatut salap�ra. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, n�ib olevat Punga piltide peateemasid. Tartu on ju �ks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina m�juvatel l�uenditel ajalool �hkuda l�bi keskaegsete telliskivim��ritiste, l�bi klassitsistlike pilastrite v�i poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui r��kida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi erip�raks. Ta v�iab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku v�lja, katab uuesti v�rviga, kordab k�ike visalt veel mitmeid kordi � kuni soovitud tulemus k�es. Sel moel tekkiv ruumilisus loob t�iesti uue kvaliteedi, paljude l�bikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku. Punga n�eb maailma reljeefselt. On �ieti h�mmastav, kuidas ta �hitab oma piltidel tundlikud maalilised pinnad n�iliselt k�lma geomeetriaga. Ja m�lemad on talle �htviisi olulised.

Inimesi neil piltidel reeglina pole, �ksnes lage ja metaf��siline linnaruum, nagu Chiricol, �ksnes arhitektuuri kahek�ne vaatajaga. Majade fassaadid m�juvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga v�ib avaneda midagi sootuks teistsugust. T�hjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad m�stilise atmosf��ri. Jaani kiriku terrakotafriiside h�marusse j��vatest ni��idest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsep�lvekodu korpas v�rviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju.
Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks l�iguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollim�ngud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kost��mis, abitu vangistatus raudr��sse v�i vabastav eneseiroonia P�ikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust n�itab ka imepisikesele arvutidetailile p�hendatud maal. Ilma selleta arvuti ei t��ta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, n�ib kunstnik k�sivat. Mis on fassaadide pealispinna taga? Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge t�elisuse-n�ivuse teemadel.

Reeli K�iv

Valik n�itusest ilmunud retsensioone:

Reet Mark "N��d on ta siis tulnud" Eesti Ekspress 07.12.2006

Mare Ruus "Jaani kiriku kellade helinal" Postimees 18.12.2006

http://euro.postimees.ee/181206/tartu_postimees/234823.php

Reeli K�iv "Jaan Punga maalide kontseptualism" Sirp 8.12.2006

http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4866