Tartu Kunstimuuseum avab rahvusvahelisel muuseumip�eval uue p�sin�ituse "Inimene poolsajandis"

Kolmap�eval, 18.mail kell 17:00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis uus p�sin�itus, mis v�tab vaatluse alla eesti inimesekeskse kunsti viimasest poolsajandist � circa 1960�2010. Tegu on valdavalt maalikunsti n�itusega, millele sekundeerivad graafika, kolmem��tmeline kunst, foto ja video. Esineb ligi 90 kunstnikku 140 t��ga. Teoste valikul on l�htutud puhtkunstiliste kvaliteetide ja sisukuse k�rval sellest, kuiv�rd eredalt peegeldavad nad oma aega ja �hiskonda, kajastades nii� inimese enesetunnet ja vahekordi v�imuga kui mitmesuguseid inimsuhteid. Aastak�mnete erip�rad avanevad vaatajale Viltuse maja kahel �lakorrusel kuue alateema kaudu.

1960. aastate liberaliseerumisega v�imalikuks saanud vormiuuendused ja eriti kosmoseteema kaudu v�ljendunud progressiusk annab 1970. aastatel, mil ilmnesid stagneerumise m�rgid, maad eskapistlikele meeleoludele. Suur osa selle aja kunstist on introvertne ja olulisel kohal on puht kunsti probleemid. Kunstnikud k�sitlesid sageli inimese ja looduse harmoonilist suhet, kujutades puhkavat v�i unistavat inimest. 1970. aastad kujunevad eesti maalikunsti k�rgajaks, mis ulatub mitmete kunstnike loomingus edasi ka j�rgmisesse k�mnendisse. Samadel 1970ndatel m�jutab nn maalilise maali meistreid t�rganud fotorealismi laine, mis suures osas on esimesele siiski vastanduv. Nii Tartu kui Tallinna fotorealistide loomingus t�useb t�helepanu keskmesse n�ukogude linna�hiskond ja urbaniseerunud inimene.

1980. aastate teisel poolel ilmneb eri kunstiliikides v�ljenduvate autorite t��des huvi m�toloogiate vastu, on see siis rahvuslik aines, �mbert��tatud antiik v�i individuaalsusest l�htuv omam�toloogia.

Iseseisvumise ja formatsioonimuutustega kaasas k�inud m�ningane peataolek k�igutas 1990ndatel maalikunsti positsiooni. Mitmekesistuvasse tehnikate arsenali, kus tahvelkunsti tehakse ka r�mpsmaterjalist, tulevad uute meediatena foto ning video, kasutades lavastuslikkust ning relvastudes tihti irooniaga.
Viimasele k�mnendile iseloomulik hiiglam��tmeline figuratiivne maal n�ib toimivat kaasaja �hiskonna lakmuspaberina, k�sitledes p�evakajalist � poliitikat, v�imusuhteid, rahvusk�simust, sotsiaalseid h�dasid v�i vahekorda jumalaga. Vaatajani l�kitatud s�num r��gib peaaegu eranditult kapitalismi hundimoraalist. Nagu n�itab kunst, on t�nane inimene sageli iseenda vang, �gades r�ngas depressioonis. N�ituse viimases, kunstnike autoportreede saalis, peavad vastastikku dialoogi eri p�lvkondade autorid, esitades oma inimlikke t�demusi kunstnikuks olemisest.

Septembris k�ivituvad mitmed ekspositsioonist l�htuvad haridusprogrammid.

N�itus j��b avatuks 2012. aasta augustini.