Tartu Kunstimuuseum : Peidus pool. Paul Burman

Paul Burmani (1888-1932) isikn�itusi on korraldatud mitmeid. Kunstniku esmaesinemine toimus 1906. aastal Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumis koos arhitektist venna Karliga, kes viljeles akvarelli. Eesti kunstiajaloos on Paul leidnud kindla koha kui animalist ja Tallinna ning selle l�hi�mbruse vaadete j��dvustaja. Kunstniku loominguline p�rand on erakordselt rikkalik ning senini on n�itustel tutvustatud vaid teatud osa tema loomingust. Meie kunstilugu on j�tnud t�helepanuta �he oman�olise, kuid samas v�ga rikkalikult esindatud teema Paul Burmani t��des. Nimelt esines kunstnik juba 1913. aasta Eesti kunstin�itusel esmakordselt oma ratsanike piltidega.

Kunstniku s�mbolistlikesse alasti mees- ja naisratsanikega kompositsioonidesse on k�tketud erootilised fantaasiad ja isiklikud hingelised �leelamised. Apokal�ptilistes ratsanikes v�ljendub k�ige markantsemalt Paul Burmani omap�rane maailmapilt ning tema erinev kuultuurifoon, v�rreldes toonase eesti rahvusliku kultuurikontekstiga. Kunstniku perekonnal olid baltsaksa juured ning tihedad sidemeid Venemaaga. Paul Burman ei omandanud eesti keelt kuni surmani, kuigi l�vis eluajal paljude eesti kunstnikega. Paul ja Karl Burman on meie kultuuriloos huvitav n�ide sellest, kuidas toona h��buva baltisaksa kultuuri esindajad kohanesid ja sulandusid tormiliselt arenevasse rahvuslikku kunstiellu.

Paul Burmani saatus on tavatu meie kunstiloos. Alates 1918. aastast elas kunstnik Tallinnas Seevaldis, kus j�tkas pidevalt loomingulist tegevust ning esines ka kunstin�itustel. Tartu Kunstimuuseumi n�itus keskendub neljale teemale kunstniku loomingus � ratsanikud, autoportreed, suletud ruumis - Seevaldis valminud pildid ja avatud ruumis � jalutusk�ikude ajal loodud t��d.

Paul Burmanit saatust ja loomingut v�ib Eesti oludes v�rrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga. M�lema kunstniku maalimaneer on impulsiivne ja j�uline ning eluk�ik paljuski sarnane, piirdudes elu l�pufaasis raviasutuse kammitseva �mbrusega, kus toetajaiks vaid raviarst ja vanem vend.
N�ituse valikus on palju neid t�id, mida eksponeeritakse esmakordselt. Paul Burmani erakordselt suur loominguline p�rand kuulub enamuses Eesti Kunstimuuseumile. Need on sattunud muuseumisse t�nu kunstniku raviarsti Leo von K�gelgeni kollektsioonile ja kunstikoguja Alfred R�udele.

Tartu Kunstimuuseum t�nab �sja Rootsis Ume� �likoolis doktorikraadi kaitsnud Kristi Burmanit n�u ja abi eest nii n�ituse korraldamisel, kataloogi tr�kkimisel kui ka 26. aprillil toimuva ettekandep�eva organiseerimisel.